elektrisüsteemi uuendamine

[systxix]

Eks mõnele mehele meeldibki siin foorumis rohkem teiste kallal ilkumas käia kui asjalikku nõu anda...
Kui juba trükkimisega vaeva näed siis võiks midagi mõistlikku kirjutada. Mis siin praeguses infos siis valesti on, et selline järeldus?

Suhtumine on valesti, ülejäänut saab õpetada/õppida.

Selline passiiv agressiivne kõne toon nagu teie esimeses postituses oli on üks põhjuseid miks paljud ei taha ega julge midagi siit foorumist küsida.

[systxix]

Lisan siia juurde ka mõttena, et kogu selle veksli ja ristlülitite kaabelduse juures märksa lihtsam kasutada impulssreleed. Jah ta veidi plõksub aga kusagil kaugel kilbis ja lülitiga samal ajal klõpsatades pole arugi saada.

Kaalusin ka seda varianti kuid kilp on ikkagi eluruumidele suhteliselt lähedal ning pärast hakkab häirima. Hiljem ümber teha ka jälle keeruline. Kahjuks või õnneks ei ole kilbis ruumi kah nende jaoks.
Kunagi meeldis idee, et kõik valgustus võiks majas olla nutilülititega aga kuidagi on uuesti meeldima hakanud lihtsus. Mehaanilised lülitid ilma igasuguste vidinateta minu jaoks kõige lihtsam ja turvalisem lahendus.

[Küülaline]

Kindlustus peaks teoorias vajadusel vaatama TTJA veebist, kas paigaldis oli nõuetekohane

Ilma piirikuteta on samuti nõuetekohane, audit nende puudumist puuduseks ei loe.

Mehaanilised lülitid ilma igasuguste vidinateta minu jaoks kõige lihtsam ja turvalisem lahendus

Tegelikult ongi, elavad maja muude süteemide kasutusea julgelt üle.

[systxix]

Mõned küsimused veel:

1. Siin foorumis ühes teemas soovitati panna T1 tüüpi liigpingepiirikud Elektrilevi kilpi. Kas seda võiks teha ja kui vastutulelik Elektrilevi selle koha pealt on? Kuna kilbis ruumi napib oleks ka arvatavasti suuremat kilpi vaja. Liitumiskilbi ümber on suur rohumaa kuhu saaks korraliku maanduskontuuri rajada.

2. Mis tootjat kaitsmete osas eelistada? Ilmselt lähen seda teed, et panen kõik grupid kombikaitsmetega nii ühe kui 3 faasilised tarbijad. WEG pakkus mulle Noarki tooteid mis on siis Chint-i EU turule mõeldud bränd nagu ma aru saan. Tavaliselt ise olen elektriasjades alati sakslast eelistanud ja pistikupesad ning lülitid ongi kõik Berkeri toodang. ABB kombide kohta lugesin, et nendega pidi kõige rohkem hädasid olema (kleepuvad kinni vms). Kuna ühefaasilised kaitsmed peaks olema 1 mooduli laiused siis ega suurt midagi rohkem valida polegi? Hageril on ka 1 mooduli laiused kombid olemas kuid need ei pidavat Eesti nõuetega kooskõlas olema.

[kunn24]

Milleks on vaja mingit "korralikku" maanduskontuuri, kui olemas on N-juht? Ehk ära oma maandusjutuga pilvedesse söösta.
Piiriku ülesanne on piirata 2 juhi vahel ülepinget (selle juures ta võib ise põlema minna, kuna piiramine saab vaid toimuda liigse energia soojuseks muutmisega). Ehk nihutad tulekolde oma telekast piirikute poole.

[trebla]

1. Siin foorumis ühes teemas soovitati panna T1 tüüpi liigpingepiirikud Elektrilevi kilpi.

Selle loogika järgi oleks need parem juba alajaama panna...?
Liigpingekaitse käib ikka tsoonide kaupa..

kuna piiramine saab vaid toimuda liigse energia soojuseks muutmisega)

Pinge piiramiseks piiramiseks pole vaja soojust piirikus eneses tekitada....

Teatavasti U = I x R , ja kui voolu I muutmine pole meie võimuses (sest tegemist on vooluallikaga), siis tuleb lihtsalt vähendada R -i ... soovitavalt nullini... ehk ka piiriku ühendusjuhtmed peaks olema võimalikult lühikesed ja võimalikult jämedad...

[kunn24]

Miks tuleb pärast läbilööki piirkuid kontrollida ja ka vahetada? Nimelt on neil peal indikaatorid, mis näitavad, et on toimunud piirikus ülelöök. Sama on ka muude piksekaitsetega, pärast sisselööki tuleb teha erakorraline ülevaatus ja tõenäoliselt ka osaline remont.
Ilusioon R-nulli saada on sellise roosa unenägu nagu kommunismi peatne saabumine.
Varistorpiirikutes pole tunnusjoonel isegi läbilöögile sarnanevat pingealanemise osa, kõik muutub soojuseks enam vähem konstantsel pingetunnusjoonel.

[trebla]

loomulikult tuleb iga riknenud asi vahetada.
Aga ütle mulle, kuidas sa läbilöögi toimumisest teada saad, et kontrollima minna?
milliseid piirikuid sa siin silmas pead ?
Kiire googeldamine annab muidugi tulemuse (nagu https://at3w.com/en/blog/what-is-a-ligh ... e-counter/ )
aga siin käib jutt ikkagi igapäevastest madalpingepaigaldistest kus miskeid loendureid ei kasutata, vaid kus korralikult valitud liigpingekaitsesüsteem töötabki aastakümneid..

PS
Jaotusvõrkudes pole ma tõesti tegev olnud..

[kunn24]

Milles on kaarlahendid, on peal indikaatorid ja panused asendatavad. Liinidel varistorid lendavad lihtsalt juppideks ja on binokliga nähtavad.
Kuna piirik on ise potentsiaalne tuleoht, tuleks sellele mõelda nende paigutusel. 1. piirikute grupp välja liitumiskilpi nagu teemaalgataja ise ka pakkus või ruumis sees kinnisesse metallkilpi.
Korralikult valitud süsteem hõljubki oma staatilises olekus kenasti aastakümneid, kui teda pole läinud "vaja".
https://www.google.com/search?client=op ... _uThWp4pgM
Piirkutel on indikaatorid ja vahetatavd panused.

Kuidas teada saada- parematel piirikutel on abikontaktid, mille kaudu teatatakse, kuhu vaja või pannakse kuskil lamp põlema. Lihtsamatega tuleb rutiinselt kilpi vaadata pärast paugutamist.

[trebla]

see indikaator ei näita, et piirikus on toimunud läbilöök, vaid et on toimunud liiga palju või liiga suuri läbilööke... ehk see on tuksis - siis muidugi tuleb vahetada.. Ka see abikontakt annab info, et piirik on riknenud, mitte et on toimunud rakendumine...

Varistorpiirikutes pole tunnusjoonel isegi läbilöögile sarnanevat pingealanemise osa, kõik muutub soojuseks enam vähem konstantsel pingetunnusjoonel.

?
Soojus eraldub kogu vooluahela pikkuse ulatuses, mitte (ainult) piirikus - seega mida jämedamad juhtmed,seda parem. Lihtsalt normaalolukorras on kõige peenemad juhid(või suurim takistus) kaitstavas seadmes/paigaldise osas eneses ja kui piirik sealt voolu mööda ei juhiks, siis toimuks energia neeldumine (ehk "pauk") seal..

See on õige märkus, et liigpingekaitse "töötab" 24/7 , lahendades pidevalt võrgus ringihulkuvaid impulssliigpingeid ja kaitstes sellega isolatsioone vananemise eest.
Erinevalt rikkevoolu- ja liigvoolukaitselülititest, mis suure tõenäosusega oma eluea jooksul mitte midagi ei tee... ehk võis olla asendatud lihtsalt ühendusklemmidega..

[kunn24]

"Liiga suurtest" läbilöökidest jutt käibki ehk pikse tarbija lähedal sissepõrutamisest. Kaarlahendi tööprintsiip on, et läbilöögil tekib kaar, pärast mida peab järgnema ka piiriku ees oleva kaitselüliti või sulavkaitsme lahutus. Varistor piirab veidi tõusval I-U tunnusjoonel nagu tüüpiline stabilitron. Kuid... kõik nad eraldavad "töötamisel" soojust vastavalt Joule- Lenzi reeglile (Q=I^2rt). Kusjuures r on piiriku rakendumise tunnusjuune dünaamiline takistus (r=du/di).

[trebla]

..läbilöögil tekib kaar, pärast mida peab järgnema ka piiriku ees oleva kaitselüliti või sulavkaitsme lahutus.

Oma paarkümmend aastat aegunud arusaamad sul.
Mine otsi (tuleb välja , et antikvariaadist ) üles see
https://www.bing.com/images/search?view ... ajaxserp=0
ja loe, misasi on sädemikpiiriku järelvool ja selle lahutusvõime...

ka siin foorumis on sellest räägitud
https://www.ehitusfoorum.com/search.php ... v%C3%B5ime

[kunn24]

Olgu siis, ei viitsi pikalt jaurata, mõtle, mida tahad, .
Kuid sa oled veendunud paneelimees, neile pistetakse ka inverteri ette piirikud koos sulavkaitsmetega.

Siin sa oled pika oopuse sel teemal kirjutanud, ega me mõtted palju ei lahkne- võiks isegi öelda, et langevad kokku. Parandada tuleb vaid mõistet "sisuliselt lühis", mis on ikkagi kaare tunnusjoonega, kus kaarel on mu eelmainitud dünaamiline takistus ja sisuliselt lühis ei ole siiski reaalne metalliline lühis ehk aparaadis eraldub soojus vastavalt JL-i reeglile.
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic. ... 89#p393189

nimelt on juba tekkinud elektrikaar ju väga väikese takistusega, sisuliselt on see lühis L ja PE vahel.
Ja kui see 10/350 mikrosek. piksevooluimpulss sealt umbes millisekundiga läbi käib, siis on endiselt see lühis seal alles ja elektrikaart jääb toitma faasipinge ise edasi.. st sealt voolab läbi võrgu poolt toidetav lühisvool e. nn. järelvool.. Ja põleb seni kuni faasipinge siinus nulli jõuab. seega halvemal juhul kuni poolperioodi ehk 10 ms. Kui paigaldise arvutuslik lühisvool on aga kõrge, siis ei kustu ka 0- st läbi minnes see elektrikaar ja peab rakenduma eelpoolpaiknev kaitseaparaat..... vanasti sulakas, sest sulaka enese pingelang on väiksem kui automaadil.

[trebla]

oot.. ja mida sa sellega nüüd öelda tahtsid?

Vanasti jah nii oligi - järelvool on liigpingeimpulsi lahendamise järel piirikus voolama jääv võrgupinge poolt toidetav lühisvool. Ja lihtsa konstruktsiooniga sädemvahemiku (näiteks kaks traadijuppi vastakuti) vahel kustus see kaar paremal juhul ise ära alles pärast voolu läbiminekut nullist ehk selle aja peale rakendus juba toite pool olev kaitseaparaat ja sõltuvalt sellest, mis ahelas see aparaat oli, jäi kas paigaldis ilma toiteta või lahutati piirik paigaldisest ning paigaldis jäi liigpingekaitseta, .
Aga tänapäevane korralik sädemikpiirik on konstrueeritud nii, et see piksevooluimpulsi poolt süüdatud ja võrgupinge poolt toidetav kaarlahendus kustutatakse ära enne, kui toite pool olev kaitseaparaat rakenduda jõuab.

Mul oli omal ajal kiirkaameraga filmitud hea video kus ka selle 10/350 impulsi lahendumine (kokku vast 1000 mikro- e. 1 millisekund) paistis vaid hetkelise sähvatusena ja pärast mida hakkas aeglaselt kasvama järelvoolu elektrikaar, misjärel see omakorda puhuti kaarekustutuskambrisse ja kustus enne poolperioodi (10 ms) lõppu....

Ehk siis, kui piiriku järelvoolu lahutusvõime on suurem kui paigalduskoha arvutuslik lühisvool, siis see kaitseaparaat ei rakendugi ja toide ning liigpingekaitse mõlemad säilivad.

Phoenix-il on selgitav video, mis pole iseenesest nii hea
https://www.youtube.com/watch?v=NdjsrwEMKwg

Piirikute ahelatesse kaitsmeid ikka pannakse, kuid see ei tähenda, et need iga lahenduse puhul peaksid rakenduma. Need on selleks, et kui juhtumisi piirik ise peaks sellisel viisil riknema, et ei suuda seda kaart kustutada.
Ja kaitselülitit saab soovitada sinna vaid piirikutootja, kes seda kaitselülitit koos piirikuga on testinud - seega enamasti vaid see, kes neid mõlemaid ise toodab, seetõttu on lollikindlam lahendus sulakad.


Jah mingi takistus piiriku elektrikaarel muidugi on, nagu ka ühendusjuhtmetel. Kuid energia vabaneb proportsionaalselt kogu ahela ulatuses - ehk enamus seal, kus takistus on vastavalt suurem (juhtmete takistus alla oomi, maanduse takistus kümneid oome , kaare takistus - ? ma tõesti ei oska lambist öelda, kui suur see on). Kuid kui see oleks piirik ise, kus eralduks kasvõi arvestatav osa energiast, siis lendaks see pauguga laiali ja võtaks ilmselt kilbi kah kõige täiega kaasa...

[jyrikg]

Mis vekslitesse ja ristvekslitesse puutub siis kaasajal on olemas valgustid, mis inimest tunnevad ja sisse/välja lülituvad.
Kui ma oma maja praegu teeks kasutaks ainult neid. Varem sai 10 soont igas lüminofoorvalgustis sees kokku ühendada ja veksli süsteem oligi koridori jaoks valmis. Köögis sai pliidikubu toide ka valgustist võetud. Nüüd sooviks paigaldada kaasaegsemaid valgusteid ,kus pole enam ruumi sisemise harukarbi tekitamiseks ning tuleb päriselt juhtmestik ümber teha või lakke harukarbid panna.