Ehitusfoorum

... paigaldise toide.

Kui aga sädemikpiirik on valitud nii, et selle järelvoolu lahutusvõime (I fi ) on suurem kui arvutuslik lühisvool piiriku paigalduskohas, siis elektrikaar kustutataks enne piirikuahela kaitse rakendumist ja piirik kaitseks ka järgmiste osaimpulsside eest.

Äike lõi karjusest ...

... maksimaalse võimaliku lühisvoolu kaudu. Sinu sädemikpiiriku järelvoolu lahutusvõime peaks olema suurem kui võrgupinge tekitatav maksimaalne lühisvool. Ehk mida võimsam trafo ja mida lühem liin alajaamast, seda suurem I fi peaks olema.
..

Kui äikesekaitsega teine äikesekaitse paralleeli ...

... maksimaalse võimaliku lühisvoolu kaudu. Sinu sädemikpiiriku järelvoolu lahutusvõime peaks olema suurem kui võrgupinge tekitatav maksimaalne lühisvool. Ehk mida võimsam trafo ja mida lühem liin alajaamast, seda suurem I fi peaks olema.

Alajaamas kasutab elektrivõrk seda mida peab vajalikuks ...

... vaid hetkelise sähvatusena ja pärast mida hakkas aeglaselt kasvama järelvoolu elektrikaar, misjärel see omakorda puhuti kaarekustutuskambrisse ja kustus enne poolperioodi (10 ms) lõppu....

Ehk siis, kui piiriku järelvoolu lahutusvõime on suurem kui paigalduskoha arvutuslik lühisvool, siis see ...

... T2 piirikuna kuid samaaegselt mõlemana ta ju töötada ei saanud...

Järelvoolu lahutusvõimet (I fi - võrgupinge poolt toidetav elektrikaare vool pärast pikseimpulsi lahendamist - sisuliselt arvutuslik L-N lühisvool antud punktis, mille piirik suudab ise enne ära kustutada kui toite pool paiknev ...

... madalamal pingel ( Up on madalam )
ja nad on võimelised kustutama järelvoolu elektrikaare enne, kui toitepoolne kaitse rakenduda jõuab
Sinu piirikutel on see järelvoolu lahutusvõime 2,5 kA. Suurematel arvutusliku lühisvoolu väärtustel hakkab ikkagi rakenduma toitepoolne kaitseaparaat.

... toitevoolu võtad juba peenema juhtmega nende piirikute klemmidelt.
Järelvoolu lahutusvõime on neil 2,5 kA, seega kui arvutuslik lühisvool nende paigalduskohas jääb sellele alla, siis pole nende ette täiendavat kaitset vaja.

Ainus asi, et kaitsetase Up on kõrgevõitu - <5kA. seega need algselt ...

... kui elektrivõrk peaks lubama seda sinna panna. Nõrga - ainult 3 kA järelvoolu lahutusvõime tõttu - pole temaga võimsates paigaldistes midagi peale hakata.
Samas on mulle justkui kuskilt standardist meelde jäänud, et juba pikemat aega nõutakse T1 piirikutelt Up väärtust mitte üle 2,5 kV? Siin on ...

... neid kõrvalharusid ei ole.

See seletab, miks peab sädemikpiiriku järelvoolu lahutusvõime olema suurem paigalduskoha arvutuslikust lühisvoolust.
Muidu põletab järelvool esimese impulsi peale piiriku kaitsmed läbi ja järgmised impulsid lähevad juba kaitsmata paigaldisse rahulikult edasi...

... puuduseks oli vanasti väga kõrge rakendumispinge ja järelvoolu madal lahutusvõime.

Piksekaitsetsoonide I ja II piirile nõutakse T2 piirikuid (vana VDE - C klass) mis pidid taluma lühemaid (vähem võimsamaid) vooluimpulsse (kujuga 8/20) ja piirama võimalikke liigpingeid enese järel ...

... tehniline näitaja I fi -/follow current interrupturing capacity/ - järelvoolu lahutusvõime. (Phoenix millegipärast kasutab tähist I f . See suurus pole üldse seotud välgulöögi tugevusega vaid arvutusliku lühisvooluga piiriku paigalduskohas. Nimelt kui sädemikpiirikus tekib ülepinge tõttu ülelöök ja ...

... sädemikust läbiminekut võrgupinge poolt toidetava lühisvoolu (nn. järelvoolu) enne, kui piirikust toite pool olev kaitseaparaat jõuab rakenduda.
Seda muidugi sel juhul, kui piirik on õieti valitud - kui tema järelvoolu lahutusvõime Ifi on suurm kui arvutuslik lühisvool piiriku paigalduskohas. Sulle ...