Ehitusfoorum

Tere,

Plaanis on pööning soojustada PUISTEVILL PAROC BLT 9 -ga, kas kellegil on selle villaga kogemust? Tootel on kirjas, et võib paigaldada masinaga, kui ka käsitsi. Kas käsitsi puistamisel jääb sama soojapidavus?

Ise ka mõtlen siin ise paigaldamise peale. Arvatavasti käsitsi paigaldades jääb kohevam, seega soojapidavam. Kohevam aga vajub ajapikku rohkem kokku. Kui saab hiljem lisada, siis ei tohiks probleemi olla.

Hiid kirjutas: 26 Sept 2024, 08:20 Ise ka mõtlen siin ise paigaldamise peale. Arvatavasti käsitsi paigaldades jääb kohevam, seega soojapidavam. Kohevam aga vajub ajapikku rohkem kokku. Kui saab hiljem lisada, siis ei tohiks probleemi olla.

Kunagi paigaldasin ka käsitsi, ei mäleta, kas oli Paroc või mingi muu, lubatud oli sellel ka nii käsitsi kui puhuriga.
Aga "saagikus" tuli mul m3'des märgatavalt väiksem, kui andmete järgi oleks pidanud olema. Üks tuttav väitis, et hoopis masinaga paigaldades "klopib" kohevamaks ja saaks koti kohta lubatud m3'de hulga kätte. Käsitsi pannes ei saavat nii õhuliseks.

…. Masinaga saab kindlasti parema tulemuse. Väiksema villa mahuga saab sama soojapidamise, kuna masinaga puitstab õhku ja villa praemini. Soojapidamisel on õhu roll päris suur. Muidugi kui 10 m2 vaja siis pole tõesti masinat mõistlik rentida. Ise panin 150 m2(130m3) ja väga hea tulemus( kiire ka!)…..mask ja kostüüm selga ja pööningule…,naine villa masinasse toopima….

mul on 120 pakki, 90m2, poole meetri paksuselt....

Suuresti oleneb tingimustest ja tegijatest, aga parema tulemuse madalama villakihiga võib saada plaat- ja rullvilladega. Eriti, kui villa peale saaks tekitada veel ka tuuletõkke kihi.
Puistevilla masinaga paigaldamise peamine eelis on tulemuse kiirus. Kogemus selline, et suhteliselt kehvades tingimustes kahe mehega ca 100m2 lae puistevill paigaldati ära ühe päevaga.
Tänapäevaste paigaldustingimuste iseloomustamiseks mõned pildid: Mõttekoht - kuidas masinaga (kiiresti) paigaldades vill kõikidesse piltidel näha olevatesse kohtadesse korralikult ise "valgub"? Ja kas ning millised külmasillad (õhukanalid) seal olema hakkavad vahetult pärast paigaldust ja hiljem, kui puistevill on 10 cm õhemaks vajunud? ...

...vill ei valgu ise, vaid puhutakse. Selliste kohtade eelis ongi puhuriga paigaldamine. Vägagi hästi saab antud pildil sinna fermide vahele seda puhuda, kindlasti lihtsam ja kiirem variant kui hakata villaplaate sinna täpselt lõikuma. Soojustuse üks peamisi eesmärke ongi, et saaks võimalikult odavalt ja hästi selli kihi paigaldada. Aga noh, eks igaüks teab enda raha väärtust. See minu kogemus.....

Eeldame, et villa paigaldaja on tubli, roomab igale poole ka kõige madalamatesse urgastesse ligi ja tõesti puhub kõik korralikult villa täis, siis järeldame, et tulemus on nii nagu alljärgneval ülemisel pildil.
Kui aga eeldame, et puistevill ajas vajub, siis võib järeldada, et pärastine tulemus näeb välja nagu alumisel pildil.
Kui eeldada, et plaat- ja rullvill ajas ei vaju ja paigaldaja tubli, siis algne ja pärastine on samaväärsed ehk nagu esimesel pildil.
Muidugi, kui eeldused on valed, siis ka järeldused vastavad.
Ja kui seda eeltoodut eeldada, siis mida saab järeldada arvutuslike ja tegelike U-arvude osas?
Jõuame järjekordselt järelduseni, et kiirem ja odavam tulemus kipub olema halvem. Muidugi on reeglitel ka erandid.

…..hea paigaldaja arvestabki puistevilla paigaldusel vajumisega , nii et see pole mingi argument…

OK, ma panen alumise pildi suuremalt - inimesed võibolla muidu ei saa aru, mida täpsemalt silmas pidasin: Ehk, et püüa järeldada mis toimub seoses vajumisega kaldsete "pulkade" all. Ja neid "pulki" ei ole mitte 1 või 2 - neid on fermkandurite puhul tohutu hulk. Sinna tekivad õhukanalid, mis lähevad peaaegu alla välja. Ja mis sellest poolest meetrist soojustuse paksusest niiviisi tegelikkuses järgi jääb?

lasin ühes majas puistevilla paigaldada, seal ei olnud isegi püstipost ilusti ümbritsetud villaga. Oli puhutud ühest suunast, posti taga oli sisuliselt katuseni tühi
Ei väida, et mõni paigaldaja ei teeks kvaliteetselt, aga sitta on ikka ehitustel massiliselt....

…see on ainult teoorias niimodi et vajub fermide alt tiba tühjaks. Praktikas on ferm 45 mm ja vill ise vajub sinna ülevalt poolt tagasi. Väidan julgelt et puistega saab odavamalt soojapidava kihi kui hakata villaga k…..ma……
hiljuti keavasin ühe koha lakas lahti ja ei miskeid õhukanaleid seal talade all polnud….

Vist pean nõustuma, et kui "pulgad on risti-rästi" saab parema tulemuse puistega...
Isegi kui tekivad sellised lokaalsed viidatud tühimikud ei näe suuremat probleemi...

Vist pean nõustuma, et kui "pulgad on risti-rästi" saab parema tulemuse puistega...

Loogiline, et nii arvabki 99,9% arvajaid. Vastavalt sellele, mida keegi oma lähtepunktist näeb.

Isegi kui tekivad sellised lokaalsed viidatud tühimikud ei näe suuremat probleemi...

Kas siis ülalt laienevad, välisõhuga kokkupuutes õhukanalid soojustuses (keskmiselt iga 1m2 kohta) polegi probleem? See on küll huvitav...
Minule tundub, et tegu väga paljude külmasildadega, mis soojustuse paksusest sõltuva tegeliku U-arvu arvutusliku U-arvuga võrreldes X arvu võrra suuremaks muudavad. Näiteks kui arvutuslik mineraalse puistevilla poole meetri paksuse korral oleks U-arv 0.09 W/(m²K), siis mis on nendest õhukanalitest + nende vahetus läheduses olevast puidust tulenevate külmasildade mõjuga kokku tegelik U-arv. Kusjuures arvutada, seda polegi võimalik.
Või kui võtta kusagilt laest või paljude mõõtmiste tulemusel mingi λu, siis milline selle väärtus oleks?

Lokaalsed tühimikud ikka mõjuvad summaarsele soojusjuhtivusele...
Lihtsalt ma ei näe, et need saaks täielikult välistada plaatvillaga - tõepoolest, on võimalik aga on jube nikerdamine
Võttes arvesse töö, hinna, kvaliteedi jne suhte kipun arvama et suhteliselt parem on puiste