Ehitusfoorum

Tere!

Mul on probleem akumulatsioonipaagi temperatuuridega. Nimelt kihistumine on väga suure temperatuuri vahedega. Kui ülevalt allapoole näitusid vaadata siis need on järgmised: 80 80 40(maks. 50 ). Olen siit foorumist lugenud,et ülemise ja alumise kihi vahe võiks olla umbes 10 kraadi. Panin pumba mis tuleb katlast akumulatsiooni paaki täiel võimsusel tööle,et segaks vett ühtlasemalt,aga kasu ei midagi.Kui kütta palju siis ennem tõuseb katlas rõhk maksimumini,kui vee temp. paagi alumises osas.Katel on viadrus u22.Mis peaks tegema,et kihistumine nii suur ei oleks?

Tere!
Selle kihistumisega on kõik korras. Probleem rõhuga süsteemis. Kui suur paisupaak ,akupaak ,algrõhk?

Akupaak on umbes 1500l.Paisupaakide suurust ei tea peast. Ennem kütmist , kui süsteem on maha jahtunud on rõhk katlal oleval kellal 1-1,5. Viadrusel maks vist 2,5.Kui asi ongi liig suures rõhus,mis peaks tegema,et seda alandada?

Nüüd mulle koidab,et sügisel,kui maja koos selle süsteemiga ostsin oli katla rõhk ennem kütmist alla ühe ja peale kütmist ca 1,5. Akupaagi kihistumise temperatuure ei mäleta, et kas alumine kiht oli soojem või mitte.

Keldriga kahekorruselisele majale piisab 0,5at algrõhust. Rõhu langetamiseks tuleb jahtunud süsteemist vett väljalasta.

Ma proovin seda teha ja annan siis ka tulemusest teada. Aitäh!

Adlolf kirjutas:Rõhu langetamiseks tuleb jahtunud süsteemist vett väljalasta.

...oled sa ikka selles kindel kehtivate loodusseaduste puhul?

Kõigepealt on vaja panna paisupaagi õhurõhk õigeks... või siis kohandada vee rõhku vastavalt olemasolevale õhu rõhule, eeldades et see õhurõhk sobivatesse piiridesse mahub.
Tihti paisupaagi torul ei ole eraldi kraane toru sulgemiseks ja tühjaks laskmiseks, kinni harilikult veel saab panna, aga ei ole võimalik paagist vee rõhku välja lasta, ilma et peaks tervest küttesüsteemist välja laskma. Ehk siis vaata kas saad paisupaagist eraldi vee välja alsta või pead tervest küttesüsteemist laskma, igatahes paisupaagi õhu rõhu kontrollimiseks on vaja paagis vee rõhk nulli lasta.

Lasin kogu süsteemist kolm ja pool ämbrit vett välja siis langes rõhk 0,7 ühikuni. Küttmise lõppedes temperatuurid 80 80 60.

Aga rõhk!

küttesüsteemi rõhk ja temperatuur ei tohiks omavahel küll rohkem seotud olla, kui ntx Must meri ja musträästas...

officer kirjutas:küttesüsteemi rõhk ja temperatuur ei tohiks omavahel küll rohkem seotud olla, kui ntx Must meri ja musträästas...

Nad on rohkemgi seotud kui must meri ja musträästas. Kõikidel süsteemidel ju rõhu liigsel langusel blokeerib katla ja pumpade töö. Kui soojalt panna rõhk väga madalale siis jahtudes võibki see viia rõhulanguseni mis kogu süsteemi blokeerib. Tavaliselt on 0,5-0,6 atm miinimum rõhk enne väljalülitust.

Rõhk oli peale kütmist 1.7.

Veikko kirjutas:

officer kirjutas: Kui soojalt panna rõhk väga madalale siis jahtudes võibki see viia rõhulanguseni mis kogu süsteemi blokeerib. Tavaliselt on 0,5-0,6 atm miinimum rõhk enne väljalülitust.

...ma ei räägi panemisest, vaid füüsikalistest seostest!

officer kirjutas: ...ma ei räägi panemisest, vaid füüsikalistest seostest!

Keha ruumala muut on võrdeline keha temperatuuri muuduga. Seda füüsikalist seost nimetatakse soojuspaisumiseks ja enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Vesi on muidugi erandlik, aga alates 4 kraadist toimub paisumine. Kui see tekib suletud ruumis, siis järelikult millegi arvelt ja rõhk selles suletud ruumis muutub.

...selle suletud ruumi üks osa on paisupaak,eeldatavalt 5-10% süsteemi mahust, millest osa on täidetud õhuga, mis ei ole erandlik gaasiline aine.

Enne kütmist 0,7 ja peale kütmist 1,7 tundub enam-vähem ok, aga kas kõik on ikka parimas seoses, selleks ikkagi oleks vaja teada paisupaagi õhurõhku.

...tundub, et paisupaagis ei ole õhku
Enne-ja peale kütmist ei tohiks rõhkude vahe olla suurem, kui 0,1 bar.

Nii väikest rõhkude erinevust oleks suhteliselt mõttetu taga ajada, ükski paisupaagi arvutus ei eelda, et rõhk võiks tõusta vaid max. 0,1 bar. Täiesti külma ja maksimaalselt köetud süsteemi korral 1 bar erinevust on enam-vähem ok, või on välja tuua mingeid probleeme sellega seoses?

...enne kui hankisin õhk/vesi pumba, oli mul akupaagiga öise elektriga aku.süsteem ja just 0,1 baarise rõhuvahega see süsteem töötas.Paisupaak oli(ja on) ca 10% küttesüsteemi mahust, nii, nagu raamat soovitab. Temp. muutuse vahemik oli ööpäevas 35-95 deg.
Probleeme pole ja vabandust, kui see sind häirib.

No ega see paha pole kui nii vähe rõhk muutub, aga tavaliselt ei projekteerita nii suurt paisupaaki, et rõhk võiks ainult 0,1 bar võrra muutuda. Eks seda ikka sellepärast, et suurem paak on kallim ja üritatakse panna võimalikult täpselt selline, millest parasjagu jätkub. Süsteemi vee mahust mingi % võtta on ligikaudne määramine, täpsemal arvutusel võetakse arvesse temperatuuride muutumine konkreetses süsteemis ning ka vee algrõhku ja lõpprõhku peab arvestama, samuti on paisumine veidi erinev kui vee asemel kasutatakse külmumiskindlat vedelikku. Aga muidu iseenesest paisupaagiga on selline teema, et ettenähtust suurem võib alati olla, lihtsalt peab arvestama hinnaga.

Nüüd möötsin paisupaagi rõhku ja see oli 0,6 bar. Pumpasin paisupaaki õhku juurde 0.7 barini,aga koos sellega tõusis kogu süsteemi rõhk. Kas see on normaalne? Kuidas see süsteemi tasakaalustamine täpsemalt käib. Kas paisupaagis peab olema suurem rõhk,kui muus süsteemis?

Elar kirjutas:Nüüd möötsin paisupaagi rõhku ja see oli 0,6 bar. Pumpasin paisupaaki õhku juurde 0.7 barini,aga koos sellega tõusis kogu süsteemi rõhk. Kas see on normaalne? Kuidas see süsteemi tasakaalustamine täpsemalt käib. Kas paisupaagis peab olema suurem rõhk,kui muus süsteemis?

See,et õhu lisamisel paisupaaki katlamanomeetri näit suureneb proportsionaalselt on normaalne. Näitude erinevus võibolla tingitud manomeetrite ebatäpsusest või paisupaak astseb kõrgemal kui katel. Nii kaua kui peale kütmist katlamanomeeter ei näita 2at pole vajadust reguleerimiseks.

Akupaagi alumise osa temperatuur ei taha ikka väga tõusta. Katlas temp. tõuseb juba 90 kraadini ja õhuluuk on kinni. Akupaagi temperatuurid on 80 80 40. Kas akupaagi alumise osa temp. peabki väga visalt tõusma või on siiski mingi viga süsteemis( valed rõhud jne.).

Miks sa paisupaagile õhku juurde pumpasid, kui ei tea milline see rõhk olema peaks?
Kas mõõtsid õhu rõhku siis kui vee rõhk oli nullis? Kui rõhku nulli ei lase, siis näitavad õhu ja vee manomeetrid sama rõhku ja ainult selle teadmisega pole mitte midagi teha. Mõõda paagis õhu rõhk kõigepealt õigesti ära ja siis vaatame edasi.