Hingav aluskate

[Kägu]

Tere!

Majale sai paigaldatud hingav aluskate. Maja katusekalle on 45* ja tegemist plekk katusega. Varsti oleks vaja hakata kivivilla paigaldama, soojustust tuleb teise korruse kaldseintesse ja lakke 400 mm ning üles viilu alla 200 mm ( ei ole köetav ruum, tegemist on panipaigaga). Nüüdseks olen lugenud nii palju neg. infot antud katte kohta. Kas maja seestpoolt oleks võimalik veel asja kuidagi paremaks muuta? Või on ainuke variant, et vill saaks korrektselt paigaldatud?

Tänud ette vastamast!

[fgh]

See nn "hingav" aluskate on lihtsalt üks viimse piirini aetud lahendus. Sisuliselt takistus välispiirdes.
Seega peab kogu konstruktsioon olema tehtud hoole ja armastusega. Mitte, et traditsioonilisel taval tehtud tööd seda olema ei peaks. Lihtsalt lahendus on väga vastuvõtlik vigadele.

Seega tuleb soojustus paigaldada korrektselt otse vastu katet, samas mitte katet üles punni surudes ning toa poole paigaldada korrektne ja pidav aurutõke!
Põhimõtteliselt võite ka teha tuulduva lahenduse. St aluskatte alla tuuletõkkeplaat ja nende vahele tuulutusvahe. Põhiline, et see vahe ka kuhugi tuulduks.

[KõikOnRahul]

Eeldan, et hingaval aluskattel pole tehtud räästas Y lõiget ja see pole ka seotud seina tuuletõkkega? Sellisel juhul kasutada fgh kirjeldatud lahendusi. Aurutõkke puudulikul paigaldusel(või selle puudumisel) toimub tõsiste miinuskraadidega villa jäätumine aluskattega kokkupuutumisel.

[Kägu]

Tänud vastuste eest. Kas osad aurutõkke materjalid on paremad kui teised? Oskate ehk soovitada? Tegemist on fibo ehitisega, mis on soojustatud 200mm EPS-iga.

[hajameelne]

Tere. Kas ksf. KõikOnRahul võiks selgitada Y lõike olemust. Endal ka selline küsimus üleval, et sai paigaldatud katusel alla Divoroll Universal 2S hingav aluskate kivikatuse alla ja nüüd soovin hakata teist viilkatust alt soojustama. Et kas lisada alt sarikale tuulutusvahe ja tuuletõke (Divoroll toimib kirjade järgi ka tavalise aluskattena külmas süsteemis) või mitte. Vanal majal on ka Divoroll Universal S ja seal tõin ta tagasi polüstüroolsoojustuse peale ja teipisn kõik kinni. Seni pole kusagil villa märgumist täheldanud(pääsen osades kohtades käega katsuma). Aurutõkkeks on/oli kollane kanga baasil aurutõke, nime kahjuks ei meenu.

[fgh]

Y lõike all mõeldakse ilmselt sarika peal tehtavat lõiget millega keeratakse aluskate alla seinatuuletõkkega kokku.
Ise olen eelistanud selle tegemata jätta ning tuuletõkkeplaadi ja aluskatte ühenduse teinud laia butüülteibiga. Lollikindlam lahendus kui aluskattelt peaks vesi liikuma hakkma, siis lendab tuulekasti mitte voodri vahele. Samuti õhutihedam.

[fgh]

Õige lahenduse korral pannakse räästasse kaks kihti aluskatet. Alumine lõigatakse seinale ja ülemine jookseb sellest üle.

[hajameelne]

Siis sai enam-vähem sama lahendus. Teipisin aluskattele altpoolt parandusteibiga riba juurde, mis jookseb kokku seina krohviga ja sarikatel jookseb aluskate kuni tuulekasti lauale, millelt saab aluskattel olev vesi kukkuda vihmaveerenni.

[KõikOnRahul]

Tubli fgh! Vähesed teavad ja oskavad seda Y- sõlme korrektselt lahendada.

[Naeltüübel]

Mitmest kohast lugedes hakkan ise ka seda hingavat katet pelgama. Tekkis küsimus, et kas siis soojustatud ja köetava pööninguruumi korral oleks hoopis mõistlikum ja kindlam kasutada hingava aluskatte asemel mittehingavat katet ning piisavalt tuulutusvahesid ? Oleks see lollikindlam?
Võtame näiteks seest välja: sisevooder distantsliistudel - aurutõke? - vill - tuuletõkkeplaat - tuulutusvahe - mittehingav aluskate (et tuisu või augu korral katusekattes vesi ei satuks soojustusse) - tuulutusvahe - eterniit. ??

Kui selline plaan peaks paika, siis oleks mingi loogika kuskil olemas. Vastasel juhul

Ärge kõvasti lööge aga mida rohkem asja uurida, seda segasemaks kõik muutub.

[Külaline]

Tere. Hea tõdeda, et foorumil on kasutegur olemas, inimesed hakkad analüüsima. Klassikalised (siia kuulub ka mittehingava kilega süsteem) on lollikindlamad tehnilised lahendused võrreldes "optimeritud" lahendustega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Naeltüübel]

Vastukaja on ikka positiivne! Saan aru, et "klassikaline" on kindlam aga küsiks veel niipidi, et kui siiski jätta piisavad õhuvahed tuuletõkke plaadi ja aluskatte ning aluskatte ja eterniidi vahele. Et kumba aluskatet sellisel juhul siiski eelistada? Hingav ei tohiks ju seal probleeme tekitada, kuna ei ole kokkupuutes villaga ning õhuvahed vahel. Kui mittehingav seal õhuvahede vahel ning küttega pööning siis äkki ikka tekivad mingid niiskuse eralduse probleemid? Hingava puhul läheks niiskus igatepidi minema, nii tuuldudes kui ka siis ülespoole aga...?
Ülitänulik, kui keegi veel viitsiks korraks süveneda
Milline oleks neist kõige õigem?

Kui lähen poodi või katuse firmasse aluskatet ostma ja ütlen, et küttega katusealune, siis määritakse niikuinii automaatselt hingav pähe

[Külaline]

Tere. Kui hingav vett peab, siis ainukene erinevus kilega on hind. Sisemine õhuvahe kas on või ei ole. Kui on, siis läbi hingava praktiliselt midagi ei lähe. Kui õhuvahet pole .. no siis teda pole koos omade tagajärgedega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[xil]

Tere. Kui hingav vett peab, siis ainukene erinevus kilega on hind. Sisemine õhuvahe kas on või ei ole. Kui on, siis läbi hingava praktiliselt midagi ei lähe. Kui õhuvahet pole .. no siis teda pole koos omade tagajärgedega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Spetside järgi on villa ja õhu niiskusjuhtivus sama (μ = 1) - miks vill peab vastu aluskatet olema?
Spetside järgi on paremate "hingavate" aluskatete auru läbilaskvus 3 kg / (m² * 24h), ehk siis parem kui ntx kipsplaadil, sest lähtuvalt poleks isegi aurutõket vaja.

[Imelik]

3 kg / (m² * 24h)

....kui materjali vastaspooltel on rõhkude vahe 1Pa[/color].
Millest oleneb osarõhk?
PS. Parandus. Tuleb välja , et ei vaadanud korralikult ühikut - kg / (m² * 24h). Väljendab ööpäevast difusioonivoogu, aga millisel rõhkude vahel jääb segaseks. Äkki A. Piirfeld oskab vastata?

[Naeltüübel]

Tänud veelkord! Valisin igatahes mittehingava ja panustan korralikele õhuvahedele!
See Paskalite ja difusioonide ja auru läbilaskmise ja eiteamille jutt ajab judinad peale Tõde on raske leida sealt vahelt

[Külaline]

Tere. Mõningaid lehekülgepidi kolades sain "hingava" kile mym=50 , ehk ca 10 x tihedam kui kips. Päris spetsialistid soovitavad sisse ikka aurutõkke. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[xil]

Tere. Mõningaid lehekülgepidi kolades sain "hingava" kile mym=50 , ehk ca 10 x tihedam kui kips. Päris spetsialistid soovitavad sisse ikka aurutõkke. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

No kui vaid μ-st lähtuda, siis oleks kasvõi õlivärv superhea aurutõke (μ = 20 000). Aurutakistuse leidmiseks tuleks μ materjali paksusega korrutada.
13mm kipsplaadi niiskustakistus on tänu suuremale paksusele "hingavast" aluskattest 6,5x suurem ("hingava" aluskatte aurutakistus on kivivillast tuuletõkkeplaadiga võrdne, klaasvillast tuuletõkkeplaadi oma on veidi väiksem), Glaseri meetodit arvutamisel aluseks võttes normaalolukorras kondentsi ei teki. Aga kindel see, et teooria on vaid teooria, praktika on midagi muud..

Pakun, et rõhkude vahe aurujuhtivuse mõõtmisel on DIN 62615 standardis kirjas.

[Külaline]

Tere. Tänud, et mulle kondenseerumise teema sissejuhatavat aabitsatarkust selgitatakse. "hingava" kile teemat on käsitlenud tunduvalt targemad pead, kui siin foorumis kokku leida võib. Ka nendele on Sd väärtuse arvutustehe tuntud. Sellele vaatamata soovitavad nad sisse aurutõket. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Imelik]

Tere. Näiteks siit ma küll välja ei loe millise normi alusel leitakse veeauru läbilaskvus. Eelpool viidatud numbriga DIN standardit ei suutnud tuvastada.

13mm kipsplaadi niiskustakistus on tänu suuremale paksusele "hingavast" aluskattest 6,5x suurem ("hingava" aluskatte aurutakistus on kivivillast tuuletõkkeplaadiga võrdne, klaasvillast tuuletõkkeplaadi oma on veidi väiksem), Glaseri meetodit arvutamisel aluseks võttes normaalolukorras kondentsi ei teki. Aga kindel see, et teooria on vaid teooria, praktika on midagi muud..

Programm näitab selgelt probleemide tekke võimalusi. Mida kinnitavad ka selles foorumis korduvad postitused. Seega ei maksa teooriat süüdistada selles kui "ratsionaliseerijad" on idealistid. Õhukiht aluskatte vahel ja sisemise kihi õhu ja aurupidamatus muudavad kardinaalselt süsteemi toimivust.
Sisemine aurutõkke soovitus on selgelt omal kohal.

Täiesti diletant (mina), erinevalt eelkõnelejast.

[xil]

Kas veeauru läbilaskvus pole veearu takistuse Sd pöördväärtus, korrutatud läbi ühikute teisendamiseks vajaliku teguriga ning rõhkude vahega? Vähemalt nii tundub loogiline.
Huvitav, kui seal proges "hingav" aluskate asendada ntx Rockwooli tuuletõkkeplaadiga, kas tulemus on märgatavalt parem?
Kui aurutõket kasutada, see nullib mu silmis villa eelised, parem siis juba ilma aurutõkketa ja vahtplast soojustuseks.

[Imelik]

Tere. Sd on iseloomustav suurus, nimetatakse ka läbivuskoefitsendiks. Sellest ei saa leida partsiaalrõhkude vahet, mis on vajalik ööpäevase difusioonivoo leidmiseks.
Edasised küsimused väljendavad selles postituses tekkinud mõtteid?
Konstruktsioonis paiknevaid materjale ei ole mõtet eraldi vaadelda kuna konstruktsioon toimib süsteemina. Difuusse kile piirkonnas toimuv järsk temperatuuri muutus koos piisava difusioonivooga annavad tulemuseks alati kondensi. Sisemine aurutõke on möödapääsmatu- arvan mina.
Milline eelis on soojustusvillal vahtplasti ees jääb minule segaseks?

[xil]

..Konstruktsioonis paiknevaid materjale ei ole mõtet eraldi vaadelda kuna konstruktsioon toimib süsteemina. Difuusse kile piirkonnas toimuv järsk temperatuuri muutus koos piisava difusioonivooga annavad tulemuseks alati kondensi. Sisemine aurutõke on möödapääsmatu- arvan mina.
Milline eelis on soojustusvillal vahtplasti ees jääb minule segaseks?

Ma pakuks, et vastupidi - kuna kile soojustakistus on kesine, ei toimu järsk temperatuurimuutus dif.kile piirkonnas, vaid sujuv temperatuurimuutus soojustuses.
Mõnele ei meeldi ventilatsioonisüsteemiga elamud ning mõnikord on ventilatsioonisüsteemi paigaldamine keerukas, renoveeritava maja puhul ntx. Soojustusvilla kasutades saab seinad-katusealused ehitada mingil määral õhku ning niiskust läbilaskvatena, vahtplasti veeauru ning õhu juhtivus on oluliselt väiksem. Kuid kasutades aurutõket ventilatsioonisüsteemita majas on tulemuseks eluruumide kõrge niiskuse ning süsihappegaasi tase, isegi soojustusvilla kasutades kõrgem, kui ilma aurutõkketta vahtplasti kasutades.
Kivivilla eeliseks on ka kõrgem tulekindlus, vahtplastiga võrreldes. Klaasvill küll ei põle, kuid selles sisalduvad sideained hakkavad kuumutades lehkama hingematvamalt, kui vahtplast kuumutamise korral.

[Imelik]

...kuna kile soojustakistus on kesine, ei toimu järsk temperatuurimuutus dif.kile piirkonnas, vaid sujuv temperatuurimuutus soojustuses.

Soojustuses on temperatuurikõver kaldjoon , kiles sirgjoon
(selles mõttes on väide õige) . Samuti hakkab toodud näites kondensi piir juba villas. Seega võiks eeldada, et probleem ei sõltu kilest? Kuid eemaldades kile
probleem kaob.... ehk kondens villas oli tingitud kilest (selle juures jäi temperatuurikõver villas samaks).Paneme kile tagasi ja muudame temperatuuri kilel (näiteks -5C). Näeme, et probleem kaob. Järeldus- mõjutab temperatuur kilepiirkonnas. Ehk kile "töötavusel" on piirid. Taastades endise olukorra aga asetades konstruktsiooni sisemise aurutõkke, probleem kaob. Järeldus - probleem on garanteeritud liigselt suurel difusioonivool ning madalal temperatuuril, mis ühtib suurenenud aurutakistusega (eelnenenud võrdlusest kile eemaldamisega).
Asendades sisemise aurutõkketa konstruktsioonis villa EPS-ga probleem kaob. Järeldus- selline konstruktsioon töötab ilma sisemise aurutõkketa (ideaaljuhul), villa puhul on sisemine aurutõke hädavajalik.
Ehk olin nii paremini mõistetav?

Mõnele ei meeldi ventilatsioonisüsteemiga elamud ning mõnikord on ventilatsioonisüsteemi paigaldamine keerukas, renoveeritava maja puhul ntx.

Garanteerin, et kellegile ei meeldi ilma ventilatsioonita elamu. Ilma süsteemita ventilatsioon on lihtsalt kontrollimatu.

Soojustusvilla kasutades saab seinad-katusealused ehitada mingil määral õhku ning niiskust läbilaskvatena, vahtplasti veeauru ning õhu juhtivus on oluliselt väiksem.

Täiesti rumal ja taunitav jutt. Konstruktsioonide ehitamise mõte on meie isoleerimine väliskliimast. Õhku läbilaskev sein ei pea sooja ja veeauru difusioon ei oma olulist tähtsust niiskustaseme reguleerimisel.
Samuti on hapniku difusioon ebaoluline siseõhu kvaliteed tagamisel.
Vill on siiski soojustusmaterjal, mitte "õhu- ega niiskusfilter".

Kuid kasutades aurutõket ventilatsioonisüsteemita majas on tulemuseks eluruumide kõrge niiskuse ning süsihappegaasi tase, isegi soojustusvilla kasutades kõrgem, kui ilma aurutõkketta vahtplasti kasutades.

Ka puidust riidekappi peitudes muutub seal niiskustase kõrgeks ning tõuseb süsihappegaasi kontsentratsioon. Peaks laki maha lihvima? Või puidust majad "out" ja riidest majad "OK" (näiteks telk)?
Ma ei tea kust neid lollväiteid korjate aga nende elujõud on hämmastav (ei ole tsiteeritav mitte esimene ega ilmselt mitte ka viimane).

[xil]

Täitsa õige, riidekappi elama minnes peaksid laki kindlasti maha lihvima.. kuigi kapist välja tulemine on viimasel ajal kappi minemisest trendikam:)

See "lollväide", et seinte niiskusjuhtivusest piisab, pärineb elust enesest: Lasnamäe halva niiskusjuhtivusega betoonkarbis asendades veneaegsed õhupragudega puitaknad plastikakendega hakkavad aknad talvel sageli "higistama". Ventilatsioonisüsteemita ja aurutõkketa kipskarbis seda ei juhtu. Ja ometi peavad kipskarbid sooja paremini kui Lasnaka betoonkarbid.

Pole mõtet võrrelda "hingava" kilega süsteem ilma tuuletõkketa süsteemiga vaid ntx "hingava" kilega süsteem vs. klassikaline puitkiudplaattuuletõkkega süsteem. Kas klassikaline süsteem omab eeliseid?

Ventilatsioonisüsteemiga majas võib tõesti igasse ruumi paigaldada CO2 andurid ja hügromeetrid ning reguleerides iga toa õhuvahetust eraldi vastavalt andurite näitudele saavutada majas ideaalne elukeskond. Kas see on reaalsetes elumajades laialt kasutusel? Pole arukas garantiisid uisa-päisa jagada - ma tean vähemalt üht inimest, kellele ventilatsioonisüsteemid eriti ei meeldi. Vähemalt mitte need, mida reaalselt kasutatakse.