Ehitusfoorum

Tere on plaanis lasta õhkkütte kamin ehitada salvestavaks kaminaks.
Ja soovikski teada milline oleks kõige mõstlikum lahendus...
ise olen mõelnud kamina kubu teha CEBUD-AKUBET-soojasalvestavast plaadist http://www.koltsikaminad.ee/index.php?o ... 47&lang=et
Ja kamina sisse kas Soojasalvestavad rõngad http://www.koltsikaminad.ee/index.php?o ... 36&lang=et
Või siis soojamüüri moodulid CMA http://www.koltsikaminad.ee/index.php?o ... 35&lang=et
Kaminal on torud veetud läbi lae ka teisele korrusele 3 tuppa...
Panen paar pilti ka kaminast mis ümberehitusse läheb
http://album.ee/node/27819995/50325525

M3mph1 kirjutas:...Ja kamina sisse kas Soojasalvestavad rõngad...

Need rõngad olid siin ükskord arutusel. Mulle jäi arusaam, et need rõngad ei oma arvestatavat salvestavat omadust, vaid tõstavad kamina võimsust.

motamees kirjutas:

M3mph1 kirjutas:...Ja kamina sisse kas Soojasalvestavad rõngad...

Need rõngad olid siin ükskord arutusel. Mulle jäi arusaam, et need rõngad ei oma arvestatavat salvestavat omadust, vaid tõstavad kamina võimsust.

No mis jutt see nüüd on Rõngad toimivad nii, nagu kliendile vaja

Tere
Kamina ülaosa saab ka ahjukivist laduda. Keskele tuleks suitsulõõr ning kummassegi külge kuumaõhu kanalid ja kõik see on jällegi salvestav. Mõtlen sedagi, et 48 euri eest saaks 96 kivi jagu salvestavat massi ca 380...390 kg, 43 kg kaaluva soojustsalvestava plaadi asemel.
Andres

Üks võimalus oleks ka koldesse vee küttekeha paigutada ja sealt juba edasi aretada...

Vaatan, et kaminas sees Seguin Duteriez`i kaminasüdamik, mis kindlasti võimaldab kamina CEBUD`i materjalidega ahjuks ringi ehitada. CMA-R ja CMA Akubetist moodulid võimaldavad ehitada suure salvestusvõimega ahju, mis ka aastakümneid töötab. Savi-liiva telliste kasutamine samadel tingimustel kindlasti soovitud tulemust ei anna! Samuti on küsimärgi alla kaua määratlemata kildumisteguriga materjal sellistes oludes üldse vastu peab? Väliskestas elik siis ahju konstruktsiooni osas kus suitsugaasid materjaliga kokku ei puutu kindlasti aga telliseid kasutada võib. CPA plaatide eelisteks on aga paigalduse lihtsus, väga hea salvestusvõime ja parim soojaeraldus ahju pinnalt ruutmeetri kohta.

Lisaks veel mõtteid seoses tänaseks tekkinud olukorraga Eestis. Täna on teadlikud kliendid minu hinnangul seatud kummalisesse olukorda. Justkui seaduskuulekalt käitudes peaks küttesüsteemi või seadme talle majandustegevusena paigaldama kutsetunnistusega pottsepp. Leides nüüd sellise pottsepa kas siis Kutsekoja registrist või majandustegevuse registrist selgub, et pottsepp pole enamusi turul pakutavaid süsteeme ja ahjusid (sh saunaahjud, metallkaminad, õhkküttesüsteemid jne) vastavalt paigaldusjuhendile võimeline üldse paigaldama. Huvitav kelle käest siis see klient peaks nüüd teenuse tellima? Lisaks hakatakse kliendile rääkima endale mitte tuttava süsteemi halbadest omadustest, mis tegelikult on pahatahtlik vale ja pakkuma küll endale tuttavat, kuid kliendile mitte sobivat lahendust. Küll räägitakse kõlavalt õlukestvast õppest, ise õppimisest jne. Minu soovitus on, et enne avalikult sõna võtmist endale tundmatute materjalide ja süsteemide suhtes tuleks käia koolitustel. Kui peale koolitusi tundub, et õpetatud süsteemi paigaldamine ei sobi minu firma profiiliga, siis saate ka viisakalt paigaldusest loobuda ja omades informatsiooni anda vajadusel kliendile omapoolsed asjatundlikud kommentaarid.
Lõpetuseks soovitaks pottsepal oma firma kodulehele välja panna ja kui kodulehte pole siis vähemalt enda jaoks välja töötada teenuste hinnakiri tööde kohta mida ta üldse teeb ja palju see töö maksab. Siis pole enam vajadust raisata oma väärtuslikku aega nendest töödest ära ütlemistele mis vastumeelsed või firma spetsiifikast tulenevalt ebamugavad teha ning kommentaaride välja mõtlemisele.

Kuna jutt tuleb samast letist, kust müüdi mittesalvestavaid õhkkütte kaminaid majade põhikütteks, siis areng on toimunud ja jääb vaid loota, et see kestab. Nii jõuame meie kliimasse sobivate lahendusteni ja need on ahjud. Olgu või punasest tellisest suitsulõõridega, kestaga aga tulekindla koldega, sisuga.
Palju maksab sakste toodangust 3 tonnine ahi ja anname tarkadele hinnata, mitu % ahjuvajajatest oleksid võimelised seda muretsema? Toaahjude aeg on mõõdumas, härrased. Nüüd soovitakse üheainsa ahjuga kütta kordades suuremaid pindasi. See on klientide soov.
Materjali vastu ei saa midagi olla aga kui hakatakse rääkima kohaliku toodangu kõlbmatusest siis siin on samamoodi asi puuduliku või kuritahtliku õppe tagajärjed nähtavad. Kahjuks väga kurvad.

Ma ei oskagi kohe midagi öelda? Kordan siis veelkord üle, et CEBUD CMA-R rõngad ei ole valmistatud malmist vaid materjalist nimega AKUBET. Süsteemi mõte on soojust akumuleerida!

KOLTSI КОЛЬЦА!

M3mph1 kirjutas:Tere on plaanis lasta õhkkütte kamin ehitada salvestavaks kaminaks.
Ja soovikski teada milline oleks kõige mõstlikum lahendus...

Et edaspidiseid ümberehitusi vältida, ehita kohe korralik ahi, kaminahi. See on praktilisest elust ajendatud soovitus.

No ei soovi mina küll Andruse teemasid segada ja need on ikka kasulikud ja üldharivad pigem, aga samas tuleks ka kodumaisele toodangule tähelepanu põõrata, et meie inimestel ikka elu edeneks ja ei unustaks oma juuri. Muidugi, ka selline ahi võib ju olla http://www.youtube.com/watch?v=TpAwtWcF3jg aga ise eelistaks kodumaist kahhel või tellisahju vaadata. Täiesti vale on aga maitse üle vaielda ja tulla siia paar...kolm korda aastas inimesi riidu omavahel ajama, sest siin on seda niigi...
( nagu näha...vahepealsed Volli teemad on kustutatud...)

Palju see ümber ehitus maksma läheb ja mitu kWh see süsteem suudab salvestada. Kas salvestamise ajal peab kamin täiega huugama.

kaminahi kirjutas:

M3mph1 kirjutas:Tere on plaanis lasta õhkkütte kamin ehitada salvestavaks kaminaks.
Ja soovikski teada milline oleks kõige mõstlikum lahendus...

Et edaspidiseid ümberehitusi vältida, ehita kohe korralik ahi, kaminahi. See on praktilisest elust ajendatud soovitus.

.............................
Olin täna kaminapoes ja vaatasin neid salvestusasjanusi... Müügimees tuli ligi ja hakkas viisakalt rääkima, et selline kamin on tava ahjust tunduvalt tõhusam ja kasulikum lahendus!!! Jah...kui teha sama palju kaaluv kiviahi, siis kindlasti.

Robil oli vist pilt lõõrideta ahjust, mis oli lihtsalt vaheliti kive täis laotud. Oletame nüüd, et on hunnik vanu telliseid. Kuhjame need nüüd lahtiselt sinna kaminasüdamiku peale ja ümber ja kest hoiab neid paigal. Peaksime saama õhkküttekamina, millel on ka märgatav salvestusvõime ja seda suht. odavalt.

Jaanus2 kirjutas:Robil oli vist pilt lõõrideta ahjust, mis oli lihtsalt vaheliti kive täis laotud. Oletame nüüd, et on hunnik vanu telliseid. Kuhjame need nüüd lahtiselt sinna kaminasüdamiku peale ja ümber ja kest hoiab neid paigal. Peaksime saama õhkküttekamina, millel on ka märgatav salvestusvõime ja seda suht. odavalt.

See salvestusvõime oleks sellise lahenduse korral pigem vaevumärgatav.
Et teeks nagu soome kerise mille kasutegur jääb 20% kanti ?
Südamiku vastu ei tohi peale aluse ja suitsutoru midagi panna!
Robi ahjul vast läksid põlemisgaasid kivide vahelt läbi?

Inimene küsis abi kuidas just südamikku paremini ära kasutada - nõuanded - "pane maaküte" ei ole vist eriti sobilikud

Robil läksid jah suitsugaasid läbi. Nüüd läheks kuum õhk ja salvestaks soojuse kividesse, mis ei salvestu kohe, tuleks endiselt ruumi. Lisaks otsene ülekanne kividele, kus need südamikuga kokku puutuvad. Miks ei tohi kokku puutuda? Soojusjuhtivus südamikult tellistele peaks olema ju parem kui südamikult otse õhule? Südamik põleb läbi? Võibolla ei tohi tõesti kive südamiku peale panna, vabandan sel juhul eksitamise pärast. Mingitest malmrõngastest peaks see küll tõhusam olema esmapilgul.

CEBUD ahjude puhul on arvutuste tegemine tegelikult lihtne. CMA-R rõngastega ahju puhul on maksimaalseks lubatud kütusekoguseks ahju kogumass jagatud 40-ga. Näiteks siis 664 kg kaaluvas (9 CMA-R rõngast, 11 CPA plaati ja grafiit liim) ahjus võib maksimaalselt ära kütta 16,6 kg kuivi puid. Kasuteguri 80% juures salvestatakse seega ahju 53kW soojust. Palju siis see ahi kütab sõltub juba köetava ruumi soojuskaost W/m2. CMA moodulitest ahju ehitades tuleb ahju kogumass jagada 70-ga, et siis saada kätte maksimaalne lubatud kütusekogus ühe küttekorra kohta kilogrammides.
Koltsi Kaminad on CEBUD ahjude projekteerimise ja paigaldamise oma valdkonna proffessionaalid! Firmat kes saavutas eelmine aasta Äripäeva poolt koostatud kõigi Eesti firmade edetabelis 760 koha võib kindlasti usaldada. Oleks Eestis vaid rohkem selliseid tegijaid kes ahjude ja küttekollete ehitamise-paigaldamisega suudaksid ettevõtete pingeridades-edetabelites nii kõrgetele kohtadele tõusta.

NB! Varem on käinud läbi ka kartused seoses CMA-R süsteemi puhastamisega. Nagu varem öeldud, et kui kütta ahju kuivade puudega ja õigete kütusekogustega, siis tegelikult puhastamise vajadus puudub. Aga kui see vajadus peaks tekkima, siis ka see töö ei ole kutsetunnistusega korstnapühkijale mitte teostatav. Lihtsamaks selgitamiseks lisan illustreeriva pildi.

Ise ma olen kasutanud salvestuseks ka vabat korstnalõõri. Nimelt võib leiduda näiteks vaba ( või ka mitu) lõõr, millest saab suitsu alla lasta ja sealt uuesti üles, siber üleval. Laskuvaks lõõrika saab kasutada ka õhulõõri alumist osa, mis nagunii kasutu. See muidugi nätuke teemast kõrvale...aga töötab.

Andrus Schults kirjutas:CEBUD ahjude puhul on arvutuste tegemine tegelikult lihtne. CMA-R rõngastega ahju puhul on maksimaalseks lubatud kütusekoguseks ahju kogumass jagatud 40-ga. Näiteks siis 664 kg kaaluvas (9 CMA-R rõngast, 11 CPA plaati ja grafiit liim) ahjus võib maksimaalselt ära kütta 16,6 kg kuivi puid. Kasuteguri 80% juures salvestatakse seega ahju 53kW soojust. .

Ootaks siia ka rehkendust, et kui soe see 664 kg ahi ka on kui seal on põletatud 16,6 ka puid 80% kasuteguriga. Ja milline on toatemperatuuri iseloomustav temperatuurikõverik?
Mulle tundub, et selle ahjukese sees on veel teine, suurem ahi

Ma arvan, et ma olengi loll. Vastuse järgi otsustan, kas seda arvan või usungi.

Kivid lihtsalt vastu metallist kaminasüdamikku ei ole hea mõte, sest kaob ära konvektiivne soojusülekanne otse õhule. Kivi puutub südamikuga suht vähe pinna poolest kokku ja soojusülekanne on nigel. Tulemuseks saad kuuma südamiku (kestvus väheneb) ja soojus lahkub korstna kaudu, mitte südamiku kaudu. Mingi osa soojusest salvestub siiski kividesse.

Eesti oludes peaks soodsaim ikkagi olema kaminale soemüüri lisamine, see tõstab nii kasutegurit kui soojussalvestust.

See on tõesti väga tähtis, et kamina ja konstruktsiooni vahele jääks vähemalt 6cm õhuvahe. Olen mitmeid kordi sattunud objektidele, kus aga pottsepp ei südamikku mitte ainult kinni müürinud vaid ka mingil arusaamatul põhjusel villa sisse märkinud.

Üks tehniline uuendus Seguin Duteriez`ilt.

Ah et revolutsioon kohe?

Mul on kasutuses Stropuva katel mis samuti reageerib (vee)temperatuurimuutusele õhuklapi piiramisega või avamisega. Ainult "piiksu" ei saada kui tühjaks saab.
Aga selle õhu piiramise tagajärjeks on ka "külm suits" e. kivikorstna rikub kindlasti e. peab olema happekindla südamikuga korsten.
Katlaga olen rahul aga miks ma peaksin omale kaminat samade jamadega tahtma?