Ehitusfoorum

Mõtlesin ära mõõta teatud temperetuurid. Küsimus tekkis just villa panemises ja mittepanemises. Katse on nagu on, midagi ikka ütleb. Kahjuks jäi panemata õhuvahega kivi. Selle vea parandan ära, ehk homme.
Panin pliitarauale neli PTT kivi. Ühe kivi peale panin klaasriide ja teise peale TUL10. Kaks kivi jäid niisama. Pliitaraua temp oli 370-532*c. Sellepärast paningi vahekivi, et soojust ühtlasemalt jaotada.
Erinevatel aegadel mõõtmistemperatuurid ülemiste kivide keskel.
18:46 raua vastas olev kivi, hiljem panin teised kivid peale
1. (hiljem klaasriidega) 83*c
2. (hiljem villaga) 83*c
3. (hiljem kivi kivi vastas) 78*c
4. (hiljem kivi kivi vastas) 80*c
18:56 1. 20 2. 22 3. 23 4. 22
19:16 1. 39 2. 39 3. 43 4. 44
19:30 1. 55 2. 45 3. 67 4. 64
19:40 1. 65 2. 46 3. 71 4. 74
19:50 1. 70 2. 48 3. 77 4. 82
20:16 1. 83 2. 56 3. 95 4. 100
20:45 1. 90 2. 60 3. 100 4. 105
21:06 1. 87 2. 62 3. 99 4. 101
22:05 1. 77 2. 57 3. 81 4. 81
23:15 1. 65 2. 52 3. 65 4. 66
00:00 1. 59 2. 47 3. 58 4. 59
ja nüüd pealmine kivi ära ja alumiste kivide temp
00:05 1. 95 2. 108 3. 86 4. 90

"Möödaminnes" mõõtsin ka teisi kohti. Mõned neist.
Pliidi raud 18h peale kütmist 40*c. Leso plaat 47*c.
Samal ajal korstna ülemise siibri juures huvitav asi. Kui kogu korstna temp enam vähem ühtlane, siis ülevalpool siibrit kukub järsku paar kraadi.
Kuna pliitat sai väheke rohkem köetud, siis pliita lõõr korstnas (teisel korrusel) 44 - 33*c. Ahju poolne osa 36 - 33*c. Ahju poolne all 45*c ja pliita pool 47*c.

motamees kirjutas: Samal ajal korstna ülemise siibri juures huvitav asi. Kui kogu korstna temp enam vähem ühtlane, siis ülevalpool siibrit kukub järsku paar kraadi.

----------------------------------
Seal on ju asi selles, et all pool siibrit on ka eelmise kütmise salvestunud soojus.
Muus osas on mõõtmised suht üllatavad, et erinevus nii väike on.

Robi 1 kirjutas:Seal on ju asi selles, et all pool siibrit on ka eelmise kütmise salvestunud soojus...

Sellele tahtsingi tähelepanu juhtida.
Poleks aga uskunud, et korstna jahedus ka toast mõõdetav on (nii väikse vahemikuga). Laseri punktide vahe mõõtmisel umbes 10-15cm. Peale kütmist oli temp enam vähem ühtlane, kuskil 30 kraadi juures. Nüüd on temperatuur peaasjalikult langenud pealpool siibrit ja vahe 1,5kraadi.
Kunagi teemaks olnud vundamentide tembi mõõtsin nüüd üle ka infrakiirega. Termoisolatsioonita ahju vundamendi välistemperatuur on 25 kraadi ja maast termoisolatsiooniga eraldatud pliita vundament on 38kraadise välistemperatuuriga.

motamehe tabel excelisse

villa soojatakistus peaks olema kivist 20 korda suurem

motamees kirjutas:... Kahjuks jäi panemata õhuvahega kivi. Selle vea parandan ära, ehk homme...

Eilse kütmise lõpetamisest oli möödunud 19h. Pliitaraua temp 43*c. Leso plaat 43*c. Langeva lõõri välisseina temp 45*c. Kolde jääktemp 60*c. Nüüd tuli uuesti alla ja otame...
Pani kivid pliita rauale ja lasin kuumeneda 130kraadini. Siis ühele (2.)kivile vill peale ja villa peale veel kivi. Teise kivi peale panin neli mutrit (1.), et moodustuks peale pandava kivi ja aluskivi vahele õhkvahe 6mm.
17:24 1. 34 2. 33
17:38 1. 39 2. 37
18:14 1. 65 2. 51
18:42 1. 79 2. 59
18:57 1. 85 2. 62
19:29 1. 86 2. 64
20:07 1. 81 2. 63
Seejärel tõstsin pealiskivid ära ja mõõtsin aluskivi temperetuurid.
1. 150 2. 180

Tere.

No sportlikust huvist tehtud mõõtmised midagi ütlevad jah, aga päris objektiivseks neid lugeda ei saa, sest liiga palju soojust saab vabalt ringi liikuda mis mõõtmistulemusi mõjutavad See et vill ahju välispinna temperatuuri 10-15 kraadi maha tõmbab on tõsi küll jah. Aga tore, et viitsisid mässata, ma ise olen samasugune tegelikult

Tervitades
Urmas Hiielaan
tel 56 939 798
www.urmasehitus.ee

Kõik mis pole tavaline on minu maailm.

Urmas Hiielaan kirjutas:...See et vill ahju välispinna temperatuuri 10-15 kraadi maha tõmbab on tõsi küll jah...

Samas näitas lõpptulemus, et see soe pole päris kaotsi läinud. Alumise kivi temp oli ikka tunduvalt kõrgem, kui teistel.
Kui aga maja vähese soojustusega ja vajab palju hetkeenergiat, siis on vill küll kurjast.

Huvitav, millist tellisahju välispinna temperatuuri inimese käsi talub katsuda? Laadisin oma 60°-ni jahtunud põletusahju pottidest tühjaks ja see oli paljakäsitöö jaoks viimane piir. Loodan, et motamees pole sepa poeg.

tuhatjatuline kirjutas:Huvitav, millist tellisahju välispinna temperatuuri inimese käsi talub katsuda?

Katsumise temp oleneb suuresti pinnakaredusest.

tuhatjatuline kirjutas:... Loodan, et motamees pole sepa poeg.

Isa oli mul maamõõtja, aga ise olen sepp, külasepp.

Sepa kuldsed käed ei sobi kuumuskatseks. Ta võib paljakäsi lõpuni põlemata tukke ahjust lumehange vedada, tema käed rahvajuttude järgi kuuma ei tunne. Vahest leiad mõne abilise, kelle käeraputamise hetke oma mööteriistaga ära fikseerid.
Velteni ahju- ja keraamika muuseumis on eksponaat, kus külastajad saavad kätt siledale kahhelile asetades hinnata selle temperatuuri. Õige number on kõrval märkmepaberil kirjas.
http://www.ofenmuseum-velten.de/


Uploaded with ImageShack.us

tuhatjatuline kirjutas:Sepa kuldsed käed ei sobi kuumuskatseks. Ta võib paljakäsi lõpuni põlemata tukke ahjust lumehange vedada, tema käed rahvajuttude järgi kuuma ei tunne...

Tuleb välja, et ma pole miskit sepp. Kui, siis ainult sosssepp.
Sinu pakutud 60kraadi tundubki see piir olema, kui kivi peos püsib. 70kraadist kivi saab hoida peos umbes 5sekundit, siis hakkad kibelema.
Kutsusin tütre kive katsuma. 70 kraadist ei tahtnud üldse hoida, aga 60kraadist hoidis kenasti.

Hommikut.
Kunagi olin Villil idas külas ja sain oma käega tema pliidi soojamüüril katsuda temp erinevust.Nimelt Tal pliidi soojamüür pooleni plaaditud(paksu segu kihiga ) ja ülemine osa krohvitud.Hoides kätt plaaditud osal tundus!! olevat see tunduvalt kuumem kui ülemine krohvitud osa.Tundus ..sellepärast,et katsumise kõrguste vahe oli ca 5-6 cm. Ma ei tea millest selline asi, aga näe tundus.Ei olnud käepärast võtta temp mõõturit aga arvan,et temperatuur oli sama.
Lugupidamisega meelis vaiksaar

Minule tundub, et see asi ei ole veel paljudeni jõudmaski aga tunnete üle jah ei vaielda, vaid kakeldakse.
Soojaga on lihtsam, seda mõõdetakse.

meelisvaiksaar kirjutas:...Hoides kätt plaaditud osal tundus!! olevat see tunduvalt kuumem kui ülemine krohvitud osa...

motamees kirjutas:Katsumise temp oleneb suuresti pinnakaredusest.

Kareda pinna ja kehapinna vahele jääb rohkem õhku (isolaatorit), kui sileda pinna (klasuurpott) ja kehapinna vahele. Sellepärast tundubki sile pind katsumisel tulisem, kuigi termomeeter näitab sama tempi.

Pani kivid pliita rauale ja lasin kuumeneda 130kraadini. Siis ühele (2.)kivile vill peale ja villa peale veel kivi. Teise kivi peale panin neli mutrit (1.), et moodustuks peale pandava kivi ja aluskivi vahele õhkvahe 6mm.

Kas võiks äkki mutrite asemel sendised villaribad panna, et tekiks suletud õhuvahe?
Ja kui veel kivide küljed villaga katta, siis saaks juba päris hea

Katses võiks osaleda ka shamott kivid...nii sakas kui vene omad.