Ehitusfoorum

Korsten 3,5m katlamaja ruumis ja 2m õues, kokku 5,5m. Katlamajas endas korstnalõõr tuleb umbes katla kõrgusele.
Kas talvel katlamajast kõrgemal olev korstna osa (2m) võib jahtuda maha ja ja vajalikku tõmmet mitte tulla.
Milline korsten valida? Ise mõtlesin et kas fibo korsten hoiab vajalikku temperatuuri. Korstnas vill fibo ja shamoti vahel.
Katel ise tuleb haluküttele.

aga miks ei peaks tõmbama ,ja mis ajast korstnad soojad peavad olema et tõmbaks ,ei tõmba kui liiga lühike ja fibost ,no ei tea ,mingi 4 kilo meeter ,kui soovi on ,anna minna

Kõige parema tõmbe ja väiksema mahajahtumisega on metall-vill korsten. see on ka üsna odav ehitada.

Kui korsten külm siis pigitab vist.

Kalvis kirjutas:Kõige parema tõmbe ja väiksema mahajahtumisega on metall-vill korsten. see on ka üsna odav ehitada.

Tore, uurin poodidest palju maksab.

Poes tekkis kahtlus korstna kõrguse osas. Maapinnast 5,8m asub viilkatusega maja räästapoolsel küljel. Kas kõrgus piisav? Kust võiks saada infot?

mitte,et ma mingi spets. oleks, aga räägitakse, et praeguste pika põlemisajaga kateldel on kasulik valida metallkorsten...

kaasaegseid katlaid ei tohigi otse kivikorstnasse panna kuna hakkab pigitama.kivikorstnasse tuleb roostevaba hülss sisse panna või moodulkorsten.niipalju kui mulle neid katlaid ette on jäänud kõik pigitavad kivikorstnas.

Millise temperatuuriga gaase ma võin siis oma puugaasikatlast koratnasse lasta. Saan seda reguleerida..

kalvis mida mõtled odava metall korstna all,kirjelda?

restauraator uuri seda katla passist-kasutusjuhendist või maaletooja-edasimüüja käest.

Odav metallkorsten on vastavalt tuleohutuse normidele selline lubatud lahendus, kus siselöör koosneb kas roostevabast või happekindlast terasest. Kuna mõlema hind on suht lähedane siis roostevaba on parem. Omale tellisin roostevaba lõõrid hiljuti umbes 500 krooni meeter (Kuskil Tartu mnt lähedal Assakul). Vastavalt ohutusele tuleb ühe küttekeha ja väiksema võimsuse korral see lõõr ümbritseda 5 cm paksuse tulekindla villaga, suurema võimsuse või mitme küttekeha korral 7 cm paksusega.
Väljaltpoolt kaetakse vill uuesti plekiga, kuid see võib olla tavaline plekk. Aga kui ümmargune korsten ei meeldi siis võib kipskarkassiga ka neljakandiliseks teha ja anda kivikorstna kuju.
Täpsemalt on asi kirjas standardis "Tuleohutuse üldnõuded", vt. korstnad. Seal on kirjas ka vahelagedest läbiviigud jne muu atribuutika.

Kalvis kirjutas: Täpsemalt on asi kirjas standardis "Tuleohutuse üldnõuded", vt. korstnad. Seal on kirjas ka vahelagedest läbiviigud jne muu atribuutika.

kust seda standardit leida võiks?
Netis sobrasin, aga õiget ei leidnud.

tommpomm kirjutas:restauraator uuri seda katla passist-kasutusjuhendist või maaletooja-edasimüüja käest.

Ju see igal katlaomanikul nagu 1x1 peas ole, soovisin lihtsalt praktiku arvamust keskmise kivikorstna korral, et millise temperatuuriga gaase võiks sellesse veel lasta, et pigi ei tekiks?

restauraator kirjutas: Ju see igal katlaomanikul nagu 1x1 peas ole, soovisin lihtsalt praktiku arvamust keskmise kivikorstna korral, et millise temperatuuriga gaase võiks sellesse veel lasta, et pigi ei tekiks?

Usun, et see huvitaks teisigi.

gaasi temperatuur - lihtne - kraadiklaas korstna otsa ja seal peab väljuva gaasi temperatuur olema umbes 100 kraadi.

Standardit saab vabalt lugeda Aru tn 10 (http://www.evs.ee) ja TTÜ raamatukogus võibolla rahvusraamatukogus.
EVS teeb endast kõik, et ükski inimene ei saaks standardit netis niisama lugeda.
Mida küsida? - EVS 812, Ehitiste tuleohutus, osa 3, Küttesüsteemid.
Muidugi on saada veel mitusada standardit kõikvõimalike tüüpi korstende kohta.

Kalvis kirjutas:gaasi temperatuur - lihtne - kraadiklaas korstna otsa ja seal peab väljuva gaasi temperatuur olema umbes 100 kraadi.

ma katsusin käega, mingi 40'C vast oli