Ehitusfoorum

Suheldes mõnede vanakooli meistritega, on jäänud mulje, et nad ei poolda laskuvate lõõridega kaminahjusid. Ahi peaks oleama võlviga jne.jne...ja püst või ringlõõridega.Teemat on korduvalt siin käsitletud ja vaieldud, saamata enam aru mille üle vaieldakse... Asi on muidugi maitses ja harjumustes,aga ometi ju ei vasta tõele nende väide nagu oleks tegu mingi viimase 20 aasta taguse leiutisega, mis võiks justkui kahtlane olla ja ei anna soojust välja ...jne...jne.
Olgu vaidlustega kuidas tahes, aga fakt on see, et kaminahju saab ehitada ka ilma erilise villata ja annab soojust välja ja kestab mitu põlvkonda. Ise ma pooldangi ainult sellist lahendust, et vill paigaldatakse ainult ukse piirkonda ja lae peale. Muud piirkonnad ehitatakse lahku, tekitates neli laskuvat lõõri ümber sisemise tõusulõõri. Ukse pealt hakkab peale kolmandat-neljandat kivirida koldelõõr kitsenema, tekitades kahe seina vahele 6-8 cm lõõri. Ise teen ka sisekesta välismüürile, siis pole ohtu, et ahi saab liiga kuumaks siselõõr( tahtsin õelda sisevooder muidugi.. ) hakkab kolde pealt umbes ja on väliskestast lahus).Lahendust muidugi ei saa kasutada väga pisikeste ahjude puhul.
Mida saab olla vanakoolimeestel selliste lõõride vastu? Lihtsalt siiralt huvitab.

Robi 1 kirjutas:...( siselõõr hakkab kolde pealt umbes ja on väliskestast lahus)...

Siinkohal mõtlesid sa vist sisemist lisavoodrit, nagu Unibuildi ahjul...

Muudan.. Jah just...aga tähtsam on see, et tõusulõõr ei ole vastu seina. sellega seoses mõtlen seda, et ukse pealt kahaneb sisemine osa, tekitades seinade vahele lõõri, kus tavaliselt tänapäevasel kaminahjul asetseb vill. Välisvoodri sisekest algab paar-kolm rida kõrgemalt ( Unibuldi ahjude sisu kohta ma suurt midagi kahjuks ei tea täpsemalt). Tagumise seina ja kolde vahel on lõõr seevastu maani välja kui ahju mõõdud kannatavad. Kui mitte, siis kolde taga vill muidugi.
Pildil on näha ligi 100 aastase ahju kesklõõr seest. Uks asetseb paremal ja võetud alt üles. Selgelt on näha kuidas parem külg kitseneb ja moodustub lõõr kahe seina vahele.

Pole,neil laskuvatel lõõridel häda midagi,aga villa kasutamist soovitan igatahes,ahi jääb kyll natuke tuimemaks,aga ega soojus sealt kuhugi kao.Igapäev ahju kytta siis ei saa ahju tuimusest aru.Endale tegin ilma villata voodriga ahjuja ei ole mingeid mõrasid,aga klientidele suhteliselt raske selgeks teha kuidas ahju kytta,annan kyll kaasa lugemist,aga tundub,et osa Eesti rahvast ei oska lugeda.

Vabandan esimeses postituses tekkinud vea pärast kus kogemata kirjutasin sisevooder asemel siselõõr...
Ahjumees, Sul on kahele küljele laskuv ahi ja keskelt koldelõõr ja välismüür koos?

Robi 1 kirjutas:Vabandan esimeses postituses tekkinud vea pärast kus kogemata kirjutasin sisevooder asemel siselõõr...
Ahjumees, Sul on kahele küljele laskuv ahi ja keskelt koldelõõr ja välismüür koos?

Ei endal on kahe ringlõõriga topeltseintega ahi ja lisaks laskub ylemisest lõõrist allla ja läheb korstnasse,algselt oli yhendatud otse korstnasse,aga väljuv temp oli liiga suur ja tõin lisalõõri alla ja yhendasin korstnasse,nyyd korstnasse minev temp kuskil 180kraadi ja korstna pikkusele sai ka kaks meetrit juurde.

Robi 1 kirjutas:Muudan.. Jah just...aga tähtsam on see, et tõusulõõr ei ole vastu seina. sellega seoses mõtlen seda, et ukse pealt kahaneb sisemine osa, tekitades seinade vahele lõõri, kus tavaliselt tänapäevasel kaminahjul asetseb vill. Välisvoodri sisekest algab paar-kolm rida kõrgemalt ( Unibuldi ahjude sisu kohta ma suurt midagi kahjuks ei tea täpsemalt). Tagumise seina ja kolde vahel on lõõr seevastu maani välja kui ahju mõõdud kannatavad. Kui mitte, siis kolde taga vill muidugi.

Olen sedaviisi ehitanud pottahjusid aastaid ja toimivad kenasti Et ukse kohal lõõr kiiremini moodustuma hakkaks, olen ukse kohale, poti taha pannud servi shamoti ja siis silluse (kõik erimaterjalid omavahel ilusti villaga eraldatud). Sellisel juhul tekib lõõr ukse kohale juba peale kahte serviti shamoti rida. Minu arust on ainus probleem sellisel juhul ukse pealse lõõri puhastamisega, kuid tundub klientide tagasisidest, et see on vaid minu mõtlemise järgi probleem, sest ahjud soojenevad ühtlaselt ka peale 5-6 aastast toimimist. Eks aeg annab arutust, kas need toimivad ka peale 10-20 aasta möödumist, või on otstarbekas teha ukse kohale puhastustops.

maunoahjud kirjutas:

Robi 1 kirjutas:... Minu arust on ainus probleem sellisel juhul ukse pealse lõõri puhastamisega, kuid tundub klientide tagasisidest, et see on vaid minu mõtlemise järgi probleem...

Aga kui see lõõrijupi põhi teha terav, nagu laevanina. Äkki siis ei korjagi sinna tuhka peale. Kõik ülearu libiseb külgedele maha.
Minuarust nii lähedal tulele ei tekigi õiget setet. See põleb enamuses ära ja õhuvool viib kaugemale.

Ma mõtlesin hiljuti just sedasama, et sinna ukse kohale võiks puhastusava teha, aga arvan ka ise, et pigem seda suurt tahma-tuhka sinna ei kogune. Kauni luugi võib sinna sellegipoolest paigutada, sest sealt tore jälgida ahju sisu tervist ja samas saab suurte külmadega ahjust kiirelt soojust kätte kui luuk peale ahju kütmist avada.

Isiklikult arvan, et need vanakoolimehed on oma harjumustes liialt kinni, ega viitsi/taha/oska kaasas käia arengutega ahjutehnoloogias. Ehitatakse neidsamu vanu järeleproovitud lahendusi ja ei juleta katsetada midagi uut.
Juba see jutt, et laskuvate lõõridega ahjud on leiutatud 20. aastat tagasi, näitab et ahjundusega üldisemalt kursis olemine käib üle jõu. Laskuvate lõõridega ahjud on pigem 200 aasta tagune leiutis. See, et siia jõudis see 20 aastat tagasi, on ehk kinni sügavas vene ajas. Ehk ei liikunud info piisavalt või polnud õigeid teadmisi/materjale saada. Või siis lihtsalt oli mugav ehitada neid plekk-kesta ja umbkoldega jubedusi, mis toda aega ilmestavad.
No vii mõni vanakoolimees poodi kaasaegseid materjale ja vahendeid vaatama.
Kahhel-ahjumeistrid on küll tiba teine teema juba, aga palju neidki vene ajal tehti. Enamus kenasid kahhel-ahjusid, mis silma jäänud on ehitatud esimese Eesti Wabariigi aegu.
Hiljuti vaidlesin ise ühe vanakoolimehega, kes surmkindlalt väitis, et vill ahju sees ajab ahju kohe lõhki. Üle paari aasta eluiga sellisel ahjul polevat ja üleüldse ei osata enam ahjusid ehitada. Tema isoleerib villa asemel saviga ja ahjud pidid kõvasti kestma. Kompromisslahenduse vaidlusele leidsime siis umbes sellise, et materjal üksi ei aja ahju lõhki. Selleks ikka "meistri" abi vaja.
Üldiselt ma arvan, et igal pottsepal on veidi erinev nägemus ahju ehitusest ja kahte täpselt ühesugust arvamust olla ei saa.

motamees kirjutas:..... terav, nagu laevanina.

Sinul on jah nina, laeval on võõr

Küsi oma lapse käest.

Mina isiklikult õpiks hea meelega vanakooli meistrite käest, sest eks ole ka nendel huvitavaid kogemusi elu jooksul ette tulnud ( seevastu väga palju on õppida ka siit foorumist ja viimase aja näitena toon huvitava lahenduse ukse välismüüri sildamisest, kus vend puuris telistest augud läbi ja paigaldas läbi telliste rea vindilatid viewtopic.php?f=1&t=35831&start=25. Ise aretasin seda mõtet edasi juba nii, et kasutan Terca aukudega kive ja ajan nendest vindilatid läbi, jättes kivid veidike V kujuga ja segu vahele. Tõstes terve paki korraga ukse kohale, sidudes poltide alt veel traadid läbi kõrval oleva müüriga).

Omakohus.
Annan üles meremehe, kes ehitab ahju. Oma esimest ahju oma koju. Merd ta sõidab, kamandab ja tüürib, purjetada oskab, olen olnud pardal, valges udus. Aga nüüd teeb tükkis uut trikki ja kes teab, palju pottseppi ka vastu saaksid
Kõik katsed edasi kaevata lähevad prügikasti.

http://www.facebook.com/#!/photo.php?fb ... hoto_reply

Tere!

Kui ma teemast õigesti aru sain, nii sellemoodi ma ahjusid ehitasin, ehk kesklõõr ilma villata.
Ja nagu Motamees mainis lõõrijupi põhi terav, siin kandis seda kutsutakse termiga "harjaava pohja".

Ehk sellised tegin:



"Harjaava pohja"

Selle pildi ahimudeli konstrukstsioonist ei tasu muud rääkida.

kaminahi kirjutas:Omakohus.
Annan üles meremehe, kes ehitab ahju. Oma esimest ahju oma koju. Merd ta sõidab, kamandab ja tüürib, purjetada oskab, olen olnud pardal, valges udus. Aga nüüd teeb tükkis uut trikki ja kes teab, palju pottseppi ka vastu saaksid
Kõik katsed edasi kaevata lähevad prügikasti.

http://www.facebook.com/#!/photo.php?fb ... hoto_reply

Ok! Vaikselt nokin jah. Olen foorumi läbi tuuseldanud. Hunnik raamatuid-videosid siit ja sealtpoolt piiri läbi töödeldud ja potsepa kursustele sattusin ka.
Siis lappisin ahju G.Sketchupiga kivi haaval üles. Kus oli asi udune - sai ikka "Motameest"(klassivenda) kiusatud, kust alati ka vastuseid sain. Temale muidugi tänud nõuannete eest!
Oma facebooki olen mõned pildid pannud:
Avaliikustan selle albumi: http://www.facebook.com/media/set/?set= ... ffc2473eae
.
Aga vaevalt seal teie jaoks midagi uut ongi! See rohkem oma lõbuks oma uues kodus. Ahju sain eile valmis. Nüüd kiirustan ahju-korstna ühendusega(e. leso) enne külmade saabumist.
Ahi on plaanis järgmise aasta krohvida-värvida ka. Eks ma veel nuputan mis ja kuidas.

Laevakaptenile pole laskuvates lõõrides midagi arusaamatut. Kuidas saavad pottsepad aru kapteni ahjust...

Ma sõin hommikul ja mõtlesin põhjalikult, et mida, siis teha, et oleks rohkem lõimumist kahe põlvkonna ja kooli vahel.Selge on see, et paljude külapottseppade arusamaad on oludele vastavad... ja neil pole võibolla arvutitki, aga samas võivad nad olla toredad, kildu viskavad väärikad inimesed. Teevad oma kätega rahvakultuuri tarbekunsti... kui kaunilt väljendada. Lihtsalt muu maailm on edasi arenend ja teadmised, tehnilised võimalused on kavanud. Saaks kliendi suhtes palju normaalsemalt ehitada jne.
Ma näiteks ei kujutaks ette, et tahaksin veel umbkolde põrandal süsi kraapida, peale seda kui olen proovind V kujulist restkollet, mida ei pea kordagi segama, ega ahju ustki avama.

Mida külamees teeb ja taidleb, see on rahvakunst aga tänased pottsepakursused peavad küll sisaldama selle kunsti edasiarendusi.

Edgar57 kirjutas:

kaminahi kirjutas:...Aga vaevalt seal teie jaoks midagi uut ongi! See rohkem oma lõbuks oma uues kodus...

Oma lõbuks oled sa valmis saanud süsteemiga, millega vähesed on ennast lõbustanud. Selline lisaõhu leegile andmine, mida saab eraldi reguleerida, on haruldane.
Kes soovis, sai seda ka laboris uudistada.

http://www.facebook.com/photo.php?fbid= ... =3&theater

Seda( latte ukse koha, umbkolle, müüri punased seinad koldes, alumine müüriosa kivi ka varjestamata, mis põleb igatahes praguliseks 5-6 aastaga) küll ei peaks koolitama enam...aga muidu täitsa häid asju ka näha( eriti meeldis, et püstlõõridega ahjul olid lõõrde vaheseinad kahekordsed lappi kivist ja esimene tõusulõõr isegi eraldatud paisumisvuugiga!!! ).
Üldiselt tundub, et rahvuskultuuri pärandi kadumise pärast veel niipea muretsema ei pea... .. .

Edgar57 kirjutas:

kaminahi kirjutas:Omakohus.
Annan üles meremehe, kes ehitab ahju. Oma esimest ahju oma koju. Merd ta sõidab, kamandab ja tüürib, purjetada oskab, olen olnud pardal, valges udus. Aga nüüd teeb tükkis uut trikki ja kes teab, palju pottseppi ka vastu saaksid
Kõik katsed edasi kaevata lähevad prügikasti.

http://www.facebook.com/#!/photo.php?fb ... hoto_reply

Ok! Vaikselt nokin jah. Olen foorumi läbi tuuseldanud. Hunnik raamatuid-videosid siit ja sealtpoolt piiri läbi töödeldud ja potsepa kursustele sattusin ka.
Siis lappisin ahju G.Sketchupiga kivi haaval üles. Kus oli asi udune - sai ikka "Motameest"(klassivenda) kiusatud, kust alati ka vastuseid sain. Temale muidugi tänud nõuannete eest!
Oma facebooki olen mõned pildid pannud:
Avaliikustan selle albumi: http://www.facebook.com/media/set/?set= ... ffc2473eae
.
Aga vaevalt seal teie jaoks midagi uut ongi! See rohkem oma lõbuks oma uues kodus. Ahju sain eile valmis. Nüüd kiirustan ahju-korstna ühendusega(e. leso) enne külmade saabumist.
Ahi on plaanis järgmise aasta krohvida-värvida ka. Eks ma veel nuputan mis ja kuidas.

Tubli töö paljud pottsepad võiksid eeskuju võtta!!!

Prooviks jälle mõtteid koondada eri koolkondade vahelisse arutellu ( mitte vaidlemisse). Mis on veel vahet tänapäevastel kaminahjudel ja vanematel umbkolletel? Mille poolest näiteks erinevad Mati Malmi ja Raivo ( Kaminahju) seisukohad ...kui üldse erinevad.
Ma ise leian, et laiaslaastus üks erinevus on see, et tänapäeval suhtutakse puidu põlemisse kui gaasilise aine põlemisse, seevastu vanasti oli puit lihtsalt üks tahke aine, mis ahjus sooja andis. Seepärast põõratakse tänapäevastel ahjudel suurt rõhku järelpõlemisele ja lisaõhule, nagu Raivo telekas ilusasti seletas.

Oh sind

Robi 1 kirjutas: Mille poolest näiteks erinevad Mati Malmi ja Raivo ( Kaminahju) seisukohad ...kui üldse erinevad.

Erinevad ikka.
Näiteks seletab proff Mati Kaminahju asjad lahti selliselt:

pottkivi kirjutas: Igapäevatööd tegevad profid hammustavad sellise populismi läbi, samas nn. iseehitajad võtavd värvilisi jooniseid kahjuks puhta kullana. Hiljem kui midagi vussis ei vastuta algse info ülesriputaja millegi eest.

Kui ta aga oma teletutvustusi esitab eriti- ja ülikeerukatest ahjudest, siis ilma võõrsõnade leksionita pole neid ettekandeid mõtet kuulama hakata. Oleks puhas ajaraisk kui just keeleproff ei ole Ma ei ole kordagi suutnud pilti ja heli kokku panna.

Eks ma siis püüan leksikonidele rõhuda Kahjuks ei saa neisse tuld teha...

Need siis minu leitud erinevused

Ju siis Matil on veel palju õppida , aga samas ei ole mina märganud suuri tehnilisi vastuolusid kahe meistri vahel. Milised need võiksid olla? Ma leian, et pigem on väga palju selliseid susserdajaid, kes praeguse asjatu vaidluse tolmus edasi susserdavad ja pihku irvitavad.