Ehitusfoorum

Ei anna täielikult rahu see teema, sest pole ikka veel lõpuni selge, et kuidas ja kus neid ikkagi kasutada tohib.Minul vanasti meeldis neid kasutada isegi kolde peal , aga kui paari kuuga pragunema hakkasid, siis muidugi oli üllatus majas. Siis ei osand neid muidugi villaga isoleerida, mis on lausa kohustuslik muidugi. Nüüd ongi selgund, et kui neid saviga kinni ei pane, siis kestavad aastaid edukalt ( näiteks ahju laes).
Teine teema on praod valumassis. Siin võib olla üheks põhjuseks ahju liiga varajane sissekütmine, sest valumass vajaks vähemalt kaks nädalat rahu kivistumiseks ( nii ma olen lugenud raamatutest ja Soome foorumist).

Tere Robi!

Suured shamottplaatid oli Soomes tundmatu asia, vähemalt selle ajal kuin mina pottsepandusega tegelesin. Ei usu, et neid ikka on saadaval, esimese korra ma nägingi neid Eesti poodides ja Soomes kunagi. Oli saada ainult leivaahile koldepõhiplaadid u.25x25x5. Kindlasti Sul on õigus, ett kui ne "vabalt", on see hea variant - vastupidavim küttekolde üldse olekski kindlalt ainult seguta ladutud "kivihunnik".

Valumassiga kindlasti vähemalt see vale sissekütmine, kahe nädala pärast tasub alustada rahulikult. Tegemisel tähelepanu tuleks pöörata ka veekoguse, et ei saa liiga "velli". See järele aeglane kuivamine kastmisega. Valuvorm ka sobiva kare puupind (toiduõliga), mingil juhul kiled jms. kasutada.

Mäletan veel sedagi, kui seda valmist valumassit ei olnud saada ja see tehti objektil ise kruusist, purustatust shamotist ja sementist.

Siin on hea artikkel valumassa kohta soomekeeles:
http://www.hanhi.net/projects/pontto/mu ... /tyot.html
> TULENKESTÄVÄ VALUMASSA

"Nykyaikaisia rakennusmateriaaleja käytettäessä uunin pitäisi antaa kuivua kuukausi - sanotaan. Kaikista materiaaleista on tulenkestävä valumassa se materiaali, joka vaatii pisimmän kuivumisjan."

See on väga hea postitus Hanski! Seal on päris palju vajalikku lugemist ja mõtlemist nii mõnelegi ( kindlasti arutame neid teemasid kui jälle pottsepateemalise koosoleku teeme kuskil).
Mida, aga ikkagi arvata shamottplaatidest? Kui jätta paisumisvuugid, kas neid oleks isegi soovitatav kasutada ahju laes ja ukseava sildamiseks??? Olen näinud neid korduvalt purunemas ja seepärast oleks julgustavat infot väga vaja.
Nendest juttu ka siin teemas http://www.kodusoe.ee/foorum/viewtopic. ... adid#p4468

Täitsa huvitavav arutelu seal teemas, aga mina neist tõesti ei jaga. Äkki tunduks küll hea aga kas selle kogu on siiski liiga suur "tulega elamises" ja tahab ikka seda pragu endale teha?

Aga mis Robi arvad sellest, ett shamottellised (Poola) on puruks läinud? Tegemist on u. 20a vana ahiga, mis on iga talv küll kõvasti vatti saanud, kas tegu on ainult ülekütmisega? Samas valumassist tehtud koldesillus on terveks jäänud.

Mina olen nüüd küll kõige väiksem arvaja siin, aga ütleks seda, et ahju võib praegu veel kasutada, seni kuni suits läbi prao otse korstnasse väga palju ei lähe. Muidu ju asjalik ahi.
Ahi on seest puhas, mis näitab, et kasutegur hea!

Minul kodus selline plaatidega ahi (Robi pandud link). Päris kohe läksid koldes kõik plaadid praguliseks. Midagi hullu pole sellest siiani veel juhtunud, aga fakt iseenesest on halb.
Ahju kuumaks laeks pandud kaks samottplaati on aga siiani terved. Vähemasti püsivad nad koos ja omal kohal, ju siis ikke on terved.
Peale seda pole enam kasutanud samottplaate. Selle ahju kogemusest järeldan, et plaate ei tohiks seguga kinni panna. Lae plaadid on ju lahtiselt villa vahel. Kõik seguga pandud plaadid aga katki.
Ka valumassast tehtud plaate/silluseid ei pane seguga otseselt kinni. Seguga kokkupuutuvatele kohtadele panen klaasriide vahele.
Meie tänavalt ühele mehele tehti ka ahi. Koldes oli kasutatud suuri plaate. Mingi aeg pidasid nad vastu ja siis ikkagi purunesid - ahi siiani töökorras.

Koldelaes jätaks need plaadid kindlasti kasutamata, vähemalt horisontaalis. Sama muidugi ka HBO+ plaatidega.
Kõik pikad detailid peavad olema paisumisvuugiga ehk neid ei saa jäigalt müürida.

Tere!

Endale tuligi ka nüud pähe, ett see eo. oma ahikolde oleks sellest ka purunedud sest ta on koldeseguga kokkuliimitud -ja ilma seguta oleks midagi juhtunud. Noo naliks see ikka, aga

Nimelt need kastetud (vees ujuneed) koldetellised püüdi saada võimalikult tihedalt kinni ja kuna tegemist veel oli nende Poola rabedate ja pinnalt karedatega, sellest tornist tuligi nagu "üks shamotitükk".

Tõ. Vuugid ongi nüüd lujemad kuin tellis ja need on järele andnud, vuugides eriti polegi midagi liikumist nähä. Loomulikult seal mis tellisgi on järele andnud.

Kas need olid sellised pehmed ja kerged kivid? Olen ise selliseid Soomes kasutand.Olid nii rabedad, et peale suurt koputada ei tohtind, sest kippusid purunema.
Väga võimalik, et poleks sellist asja juhtunud kui kivid oleks lapi laotud ( vaatasin, et ruumi oleks selleks olnud küll). Kuna antud kujul saab kivi kahelt poolt kuumust, siis servi kivi seal kõige parem lahendus ei tundu just.

Nüüd Sa said Robi küll valesti aru nendest piltidest. Need küll tõesti valetavad rohkem kui tuhad sõnu, et nagu servi olekski tehtud. Ma ei oleks sellist apsakat kunagi teinud, et sellise ahi puhul servikivist hakkab koldet laduda! Just lapi ongi laotud ja ukse laiuse pärast eest viltu lõikatud.

Ma võtsin veel pildi, mis selgitab asja ehk paremini sel korral:



Kivid olid tõesti pehmed ja kerged, ketase jaoks küll head aga ahju koldele?

Ju ma vaatasin rohkem seda pragu ja olin pimedusega löödud... Nüüd on jah lappi... Vähemalt pool on alati minu jutus õige .

Õhtust lugupeetavad.
Olen näinud nii shamott plaate pragudega,kui ka valumassist plaate pragudega...ei oskaöelda millest need on tekkinud.Valumassist, ka neid mida on päeva olnuna kütma hakatud ja on terved...Ei oska öelda(Kogemust ilmselt liig avähe või...on materjalid liiga vähe aega turul olnud,et oskaksin oma arvamust avaldada).
Üks on selge,nii valumassist,kui ka shamott plaati ei võiks seguga ahistada(koldes on ju nn liim(Vetonit) mis tõmbaba ka shamoti katki nii kõva liim on see.(viimsal ajal kasutan SA 28 t)
Arvan,et kui kolde põhjast ülespoole kõik liikuda ja paisuda saab..siis ,jääb ka väliskest terveks ja ilma pragudetta.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar(Oma nimega)

[quote="meelisvaiksaar"]Õhtust lugupeetavad.
Arvan,et kui kolde põhjast ülespoole kõik liikuda ja paisuda saab..siis ,jääb ka väliskest terveks ja ilma pragudetta.
------------------------------------------------
Ma ütleks veel juurde, et mitte ainult paisuda saab, vaid vastavalt iga koha kuumusele ka vastava salvetava mahuga seinapaksus, siis jaotub soojus ühtlaselt massi laiali ja mingid kohad ei saa kuumust liiga palju, mis ka pragusid võiks tekitada. St. näiteks seda, et ülemised kuumad osad teha paksema voodriga jne.

Robi 1 kirjutas:Ju ma vaatasin rohkem seda pragu ja olin pimedusega löödud... Nüüd on jah lappi... Vähemalt pool on alati minu jutus õige .

Ja tead Robi, ma olen lappinud ahjukoldeseina serviti ainult kahel korral - esimesel ja viimasel. Häbipottsepaks mind saab kindlasti nimetada aga nii sossepaks ma veel ei siiski saanud.

Huvitab, mis on see SA 28

Ja tead Robi, ma olen lappinud ahjukoldeseina serviti ainult kahel korral - esimesel ja viimasel. Häbipottsepaks mind saab kindlasti nimetada aga nii sossepaks ma veel ei siiski saanud. [/quote]
--------------------------------------------------------------------------------------
Ma vaatasin, et Soomes on osad inemesed väga kokkuhoidlikud( teatud asjades ja see tundub eriti kummaline) ja näiteks seal ahudel tihtilugu servi vooder sees. Loomulikult 700mm kesta sisse ei mahugi midagi muud, aga ega selline väike ahi ei salvesta ka piisavalt kui ikka pool maja kütta. Oleks ju võinud võtta vähe suurema kesta ja sinna korraliku seina sisse teinud. Kuigi üldiselt seisavad ka need servi kivid isegi püsti.
Nädal tagasi pakkusin ühele pottsepale pliitat teha ja kui kive kokku arvestasime, siis ta ütles, et läheb kolm õhukest shamotti koldesse... ( edasi me ei suhelnud...).
Ma olen seisukohal, et isegi pliita kolle oleks parem lappi kivist teha ( shamotte läheb mul pliitale vähemalt 25 tk.) ja leida see ruum kuskilt.
( Anskile-- ma võin ennast häbipottsepaks lasta kutsuda, sest võtan seda asja nagunii vabalt ja soovitan ka teistel vabaks lasta, kuigi pottsepa amet on tõsine ja auväärt!!! ).

Mina muidugi tean ja olen kuulanud ja ka teviisuris näinud, kuidas hr. Pottkivi räägib nendest shamottplaatidest ehitatud kolde kohe ikka teaduse viimaseks sõnaks

http://www.kodusoe.ee/index.php?page=avaleht
See viimane video Kodusoe Grupi Kodusaadete seriaalist

Need seal muidugi päris shamottplaadid pole, aga ega nendegi kohta täpselt keegi rääkida tea, et igavesti kestavad, sest on minu andmetel turul olnud ehk 15 aastat ( muidugi huvitav oleks kuulda kui keegi täpsemalt asjast teab? ).

Robi 1 kirjutas:Need seal muidugi päris shamottplaadid pole, aga ega nendegi kohta täpselt keegi rääkida tea, et igavesti kestavad, sest on minu andmetel turul olnud ehk 15 aastat ( muidugi huvitav oleks kuulda kui keegi täpsemalt asjast teab? ).

Päris ikka

Vaata seriaali seni viimast, 5. osa

kaminahi kirjutas:Huvitab, mis on see SA 28

Burovetsi tehase samottmörtel. Sinagi oled seda proovinud, ilmselt pole sildilt täpset "ametinimetust" vaadanud.
Proovisin ka hiljuti seda. Huvitav, et üks segu omadus saab olla samal ajal hea ja halb. See segu laseb pikalt kivi sättida ja saab pigistada kenasti üleaaruse segu välja. Paksu kihti ei saagi panna. See segu ei kivistu, vaid kuivab. Päevas ei saa panna selle pärast üle 5 kihi.
Segu sees on pisikesed keraamika terakesed, mis mulle ei meeldi. Need on vist sinna pandud, et kivi raskus väga segu välja ei pressiks.
Kuna segul pole sees kivistuvaid elemente (samottsavi põhine) siis ei tohiks ta ka kive väga kõvasti kinni võtta. Sellist kivide lõhkitõmbamist, nagu Anski koldel näha on, ei tohiks toimuda.
Vetoniti koldesegule on see just vastand. Kuidas siis toodetakse kahte vastandlikku segu ühe sama asja tarbeks? Kumb on siis õigem?