Ehitusfoorum

Tere.

On täiskeldriga 1950-ndatel ehitatud maja, mille vundamendi välismüürid paekivist, 70-80 cm paksused. Sokliosa krohvitud kuid krohv osaliselt ära kukkunud või kukkumas. Mingit arvestatavat hüdroisolatsiooni vundamendil pole. Kelder on külm, kuid talveperioodil pean hoidma seal temperatuuri üle 0, torude, moosipurkide jms pärast. Sokli kõrgus veidi üle 1 meetri.

Maja sai hiljuti korraliku soojustuse ja uue fassaadi, seetõttu liikusid välisseinad 10-15 cm väljapoole. Seega peaks sama palju väljapoole tooma ka sokli. Ja siit ka küsimus - kuidas seda teha? Paar aastat tagasi tehtud projekti järgi peaks sokli katma EPS-iga + krohv. Seda on pakkunud ka paar maja kallal töötanud firmat aga olen nii siinse foorumi autoriteetide jutust kui ka mujalt kuulnud (ja uskuma hakanud) et see lahendus ilma hüdrota vundamendile kohe mitte ei sobi. Seega otsin alternatiive. Vundament on plaanis drenaaži paigaldamiseks nii või teisiti taldmikuni lahti kaevata.

Et sokli pindala on päris suur siis on muidugi hirmus kiusatus selle soojapidavust veidigi parandada (et keldris üle 0 oleks lihtsam / odavam hoida). Mingi mõte oli valada vundamendi / sokli ümber kergbetoonist vöö paksusega ca15 cm, mille isolatsioonivõime on siiski arvestatav ja mis ei tohiks niiskusrežiimi ju oluliselt kahjustada (pekske nüüd ) Või oleks paremaid lahendusi?

Kui sokli soojustamine unustada, siis on lahendusi muidugi rohkem. Näiteks karkass + sokliplaadid (mis mulle küll väga ei meeldi). Kuid kas sel juhul peaks jätma plaadi ja sokli vahe tuulduvaks, et niiskus vundamendist siiski välja pääseks? Kas tuulutusvahe peaks olema ka altpoolt avatud? Ja kas maa all võib sel juhul ikkagi EPS-i kasutada? Või laduda ümber sokli paekividest vöö - kuidas see niiskustasakaalu mõjutaks? See eeldab vist maa alla ikkagi betoonvöö valamist, millele kivid toetuksid.

Küsimusi on palju ja kõik head ideed oodatud. Tänud ette.

Liiga palju kardad. Pole ka ühtegi vihjet, et majaümbrus või kelder pidevalt upuks. EPS ja krohv on piisav.

Selle unustasin muidugi mainimata, et ega seal keldris väga kuiv ei ole. Suurem osa aastast (v.a. suvel) on põjavesi 20-30 cm allpool keldri põrandat (drenaaži tasemel). Ja oli sageli kõrgemalgi enne kui drenaaži tööle sain - ühes maja küljes valmis ehitasin.

Kõige olulisema jätsid ikka mainimata, äkki ma aitan sind! Kas maja ümber uputab, milline on pinnas. Just see on oluline, kuidas EPS seina pannakse. Kui ei uputa, piisab seinale kinnitamisest. Kui uputab tuleb sein eelnevalt võõbata hüdroisolatsiooniga üle, paevundamendi puhul vajalik eelnev sirgekskrohvimine. Kui veel rohkem uputab, tuleb drenaaz teha ja kasutada enne vahtplasti vett hästi läbi laskvaid materjale. Jne.

Täpsustan siis veidi. Pinnas on peamiselt liiv, põhjavesi hästi kõrgel. Varasematel aegadel uputas kevaditi sageli aga nagu öeldud on nüüd drenaaž maja ühel küljel olemas ja üle drenaaži tasapinna vesi enam ei tõuse. Kindlasti ehitan korraliku drenaaži välja ka kõikidele teistele maja külgedele sest praegu liigub vesi drenaažini maja alt läbi (keldri põranda alla on maja ehitamisel mingid torud paigaldatud). Selle tulemusena peaks maja alune veidi kuivemaks saama kuid kuna põhjavee tase jääb ikkagi drenaaži tasapinnale siis on vundamendi taldmik ikkagi veetasemele üsna lähedal. Taldmiku ja vundamendi seina vahel ning ka keldri põranda all horisontaalne hüdroisolatsioon puudub.

Kui drenaaz on OK (toimiv, mitte iluasi) ja sadevesi pealtpoolt pinnast ei uputa (vajub liiva tõttu kohe drenaazini) siis piisab lihtsast eps panekust+krohv.