On täiskeldriga 1950-ndatel ehitatud maja, mille vundamendi välismüürid paekivist, 70-80 cm paksused. Sokliosa krohvitud kuid krohv osaliselt ära kukkunud või kukkumas. Mingit arvestatavat hüdroisolatsiooni vundamendil pole. Kelder on külm, kuid talveperioodil pean hoidma seal temperatuuri üle 0, torude, moosipurkide jms pärast. Sokli kõrgus veidi üle 1 meetri.
Maja sai hiljuti korraliku soojustuse ja uue fassaadi, seetõttu liikusid välisseinad 10-15 cm väljapoole. Seega peaks sama palju väljapoole tooma ka sokli. Ja siit ka küsimus - kuidas seda teha? Paar aastat tagasi tehtud projekti järgi peaks sokli katma EPS-iga + krohv. Seda on pakkunud ka paar maja kallal töötanud firmat aga olen nii siinse foorumi autoriteetide jutust kui ka mujalt kuulnud (ja uskuma hakanud) et see lahendus ilma hüdrota vundamendile kohe mitte ei sobi. Seega otsin alternatiive. Vundament on plaanis drenaaži paigaldamiseks nii või teisiti taldmikuni lahti kaevata.
Et sokli pindala on päris suur siis on muidugi hirmus kiusatus selle soojapidavust veidigi parandada (et keldris üle 0 oleks lihtsam / odavam hoida). Mingi mõte oli valada vundamendi / sokli ümber kergbetoonist vöö paksusega ca15 cm, mille isolatsioonivõime on siiski arvestatav ja mis ei tohiks niiskusrežiimi ju oluliselt kahjustada (pekske nüüd
) Või oleks paremaid lahendusi?Kui sokli soojustamine unustada, siis on lahendusi muidugi rohkem. Näiteks karkass + sokliplaadid (mis mulle küll väga ei meeldi). Kuid kas sel juhul peaks jätma plaadi ja sokli vahe tuulduvaks, et niiskus vundamendist siiski välja pääseks? Kas tuulutusvahe peaks olema ka altpoolt avatud? Ja kas maa all võib sel juhul ikkagi EPS-i kasutada? Või laduda ümber sokli paekividest vöö - kuidas see niiskustasakaalu mõjutaks? See eeldab vist maa alla ikkagi betoonvöö valamist, millele kivid toetuksid.
Küsimusi on palju ja kõik head ideed oodatud. Tänud ette.
