Ehitusfoorum

Tere,

Oskab keegi põhjendada miks ei tohi püstpalkmajal pragusid väljast makroga kinni lasta?
kodutohtrid, keskused ja muud renoveerimisega tegelejad laidavad asja maha, aga tuuakse imelikke põhjuseidnagu: makro kleebib puidu kinni ja kisub puidu lõhki, pressib palgid üksteisest eemale ja imab vett.
Teoreetiliselt ei tohiks vaht neist ühtegi teha, aga kasutada keegi ei luba. Isegi niiskusresiim peaks ju paigas olema, välja tuleb oluliselt niiskust läbilaskvam kiht kui sees on mingid õlitatud takunöörid või vahatatud.
Kui panna, siis ainult turvast, sammalt või permasinki.Viimane üldse mingi vaha ja peaks niiskuskindel olema. Oskab keegi ka loogilist põhjendust tuua. Peale selle, et vaht ei too edasimüüjatele sisse ja näeb paljal fassaadil kole välja, päikesega mureneb ja linnud viivad minema. Majal tuleb peale vill, tuuletõke ja laudis. Oleks huvi nagu vaba liikumine palkide vahel tõkestada enne soojustamist. Või on ikka paha mõte ?
Oskab keegi öelda MIKS ? Sees kavatsen osad seinad permachinkiga teha ning ülejäänud aurutõkkega 25 karkassi alla. Sama küsimuse võiks ka maja seespoole esitada, miks ei võiks ka neid vahesid tihendada vahuga. Palgi keskel alles mingi õlitatud takk vms, siseseinad enamuses tihendatud korralikult, Seega läbivat makro vuuki pole.

Suured tänud ette

kui sul tuleb vooder peale, siis vahet pole! Makro väga hää tihendusvahend, seal kus ta välja paistma ei jää! Kui tahtmist ja viitsimist, siis võid villa või takuga ka toppida - puhas töörõõm!

Praegune firma keeldub seda tegemast, peab mastiksi või takunööriga tegema, muidu läheb mädanema, tulevad hullemad praod jne Vahuga tegemisel kaob ka garantii, ma ei leia loogikat asjas. Ja kõik vanade majadega tegelejad räägivad ühte juttu, aga keegi ei selgita usutavalt miks?

Mida kardetakse ?

Tere. Kardetakse oma "ökoideoloogia" (mida püütakse põhjendada lisasks emotsionaalsele argumendile ka tehnilise argumendiga) maine kõikumahakkamist. Tehnilisest küljest vaadatuna pole mingit vastunäidustust. Nii, et kui emotsionaalselt on see vastuvõetav , anna minna. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

majaehitajad tõid näite, et norras ei tohi puitmajale puitaknaid vahuga ette lasta ilma spets teibita. makro pidi kolinal niiskuse läbi laskma ja leng läheb mädanema. sama pidi ka palgiga olema. kas sellel jutul võib ka tõepõhi all olla. kõik aknad lendavad ju vahuga ette ja pole veel kullnud, et mõni mäda ja eest kukkunud. Pigem need takutatud aknad idanema läinud.

Tere. See Norra akende paneku info täiesti õige ja seda kõikide hoonete ja kõikide akende puhul - mitte ainult palkmajal. Akende paigaldamisel peaks aken olema mehaaniliselt kinnitatud, vahuga tihendatud, liite kohal sissepoole aurutihe butüülteip ja väljaspoole ilmastikukindel butüülteip. Sellel on täiesti ehitusfüüsikaline põhjendus. Kõik need takutamised on selles liites ehitusfüüsikaliselt vastunäidustatud. Palgi vahel (soojustuse all) ehitusfüüsikaliselt selliseid tingimusi pole, mis nõuaks veel nende vahu-liitekohtade teipimist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mind huvitaks palgivahede tihendamise küsimus seest poolt. Näiteks majal väljas pole ei soojustust ega tuuletõket ning sisse paigaldatakse mingi plaat(nt kips) 25mm puitkarkassile. Kas sel juhul on mingeid vastunäidustusi kui eelnevalt palgivahed lasta vahtu täis ? Soojapidavust peaks see ju parandama. Samuti huvitaks variant kui vooderdatakse palkmaja seest 50mm villaga ja peale aurutõke ning plaat, kas sellise variandi puhul võib probleeme tekkida. ?
Reaalsuses on vaht kõige kiirem vahend nende pragude kõrvaldamiseks, aga kaua see seal ka kestab, puit ei tohiks tegelikult sellises ulatuses "mängida", et suudaks vahuvuugi lõhki rebida(vähemalt vana maja puhul).
Seega kiire ja reaalne kasu soojapidavuses on sellega saavutatav ning probleeme ei tohiks tekkida ? Või peaks ikkagi kasutama neid akrüülvahasid seespidiselt ?

Tänan kui leiate aega vastata.

Tere. Kui päikesevalgus jõuab väljast vahuni, siis see kaua ei kesta - UV süüb ära ja puhub jälle läbi. Seespidine soojustamine ei ole just parim mõte , ainult juhul kui saate aurutõkke 100 % pidama (millesse aga ma ei usu). Lugupidamisega Alar Piirfeld

Üldiselt siis montaaživaht palgi pragude tihendamiseks täiesti sobilik materjal, kui UV juurde ei pääse ning sein kaetakse mingi materjaliga ning asi ei jää silma riivama.

Kas seda ka läbiva makrovuugi korral ?

Jah. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere
Kuna tegelen iga päevaselt palkmajade renoveerimisega, siis minu seisukoht on, et makroflex ega muud vahud ei sobi mitte mingisugust tüüpi palkmaja soojustamiseks. Kogemus eelmisest nädalast: käsil just ühe palkmaja palkide puhastamine ja tihendamine Võrumaal. Majal aknad paigaldatud makroga ja makrot lastud suurematesse palgi vara vahedessegi. Kuna eelmisel nädalal oli väga kõva tuul, siis oli selgelt tunda, kuidas makro ja palgi vahelt tuul läbi puhus. Kui makro on korralikult kuivanud on ta jäik nagu kivi, kui palk liigub - mida ta teeb igaljuhul - laseb makro ennast palgi küljest lahti ja ongi tuul jälle toas. Makro ei veni mitte grammigi. Samuti puhus tuul läbi ka hästi takutatud pragudest. Meie kasutame palkide tihendamiseks permachink ´i, mis annab palgil liikuda ilma, et praguneks või katkeks.

lugesin kõik kümme lugu üle ja järeldasin , et praktikutel on tavaliselt õigus ja Alar Piirfeldi arvamusel on alati kaalu, ehituses teadjamad inimesed tunnevad teda kui soojustus teadusega tegeleavat inimest. Küllap on probleemidega ka kursis.
Kuigi ise pole veel kusagil näinud vahust põhjustatud niiskuskahjustusi, pigem on lammutuste käigus tulnud nähtavale vahuga mädaniku varjamise olukordi , kus ainult vaht veel midagi koos hoidiski. Olen näinud ka autosi , kus suuremad roosteaugud on kinni vahutatud.

iga päev kirjutas:Tere
Kuna tegelen iga päevaselt palkmajade renoveerimisega, siis minu seisukoht on, et makroflex ega muud vahud ei sobi mitte mingisugust tüüpi palkmaja soojustamiseks. Kogemus eelmisest nädalast: käsil just ühe palkmaja palkide puhastamine ja tihendamine Võrumaal. Majal aknad paigaldatud makroga ja makrot lastud suurematesse palgi vara vahedessegi. Kuna eelmisel nädalal oli väga kõva tuul, siis oli selgelt tunda, kuidas makro ja palgi vahelt tuul läbi puhus. Kui makro on korralikult kuivanud on ta jäik nagu kivi, kui palk liigub - mida ta teeb igaljuhul - laseb makro ennast palgi küljest lahti ja ongi tuul jälle toas. Makro ei veni mitte grammigi. Samuti puhus tuul läbi ka hästi takutatud pragudest. Meie kasutame palkide tihendamiseks permachink ´i, mis annab palgil liikuda ilma, et praguneks või katkeks.

Antud teksti tõlge:

Kuna tegelen iga päevaselt palkmajade renoveerimisega ja põhiliselt permachinki müügiga, siis minu seisukoht on, et makroflex ega muud vahud ei sobi mitte mingisugust tüüpi palkmaja soojustamiseks.

Selline makro lahti rebimine saab kõne alla tulla ainult uue palkmaja puhul mis läbivettinu/toorest palgist tehtud.
Vajunud maja puhul ikka väga kahtlane jutt. Olen neid vanemaid karkassmaju ja palkmaju remontinud ning olen ainult ühe maja puhul näinud makro vuugi rebenemist aknal. Seegi oli vigase vundamendiga karkassmaja, millel vunda oli nurgast 5 cm vajunud ja aknaraamistiku jumala kreeni tõmmanud.
Seda eelnevat juttu ma küll uskuda ei taha. Lahti võib ta ainult ajaga minna ja siis peab ka vasti 10+ aastat see palk tõmblema. See muidugi minu arvamus.

Teksti tõlge oli täielikult vale. Tegelen ainult palkmajade renoveerimisega, mitte permachinki müügiga. Loomulikult tihendan ma maju kliendi soovil ka sambla ja linavillaga samuti permachinkiga, mille klient on eelnevalt ostnud mõne edasimüüja käest. Materjal mida ma kindlasti ei kasuta on makroflex, isegi kui klient seda väga sooviks. Maja, millest kirjutasin on 10 a vana ja 2 aastat katuse all kuivanud enne kui aknad paigaldati. See maja on ainult 1 kümnetest, mida oleme renoveerinud. Tuule läbi puhumist ei ole kõikjal tundnud, kuna alati ei ole just sellist tuult, mis silmnähtavat ja tunnetatavat efekti annaks. Kuid murenenud makroflexi palkidelt kraapinud olen küll ja küll. Ausalt öeldes mul üsna kama, mida te oma majale panete ja kuidas soojustate, kirjutasin oma kogemustest mida ei ole just vähe aastatega kogunenud.

Tere. Kommentaar vahu kohta. Kontrollisin praktikas, kas vaht on tõesti nii kivikõva kui eelkõneleja oma praktikas on kogenud. Kuna mul ühes kohas irvitab vaht juba üle aasta, siis oli hea võimalus seda näpuga sudida. Minu vaht oli pehme mis pehme. Puit sellist deformatsiooni kindlasti ei tekita kui minu näpu kohtsurve sellele vahutükile. Ei tea kust see kivikõva vaht siis pärit on?! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Otsisin teavet palkmajade ja PU vahtude kohta. Vahtudest tean palju, palkmajadest vähe ning nüüd tekkis vajadus vana maja renoveerida. Hea on lugeda, et vahu ja puidu kooslus üldiselt probleeme ei tekita nign sobiks palkide vahele ja akenda ümber hästi.
Vahu jäikuse kohta aga seda, et olemas on erineva jäikusega vahtusid - mehhaaniliselt tugevamaid ja seega "mitte painduvaid" ning pehmemaid ning painduvamaid. Tuleb seega lihtsalt sobiv vaht valida. Paindlikumad vahud mängivad vuugi mõõtmete muutusega kaasa.

Tellisin log jami vuugitihendusmassi usast. Töö ise seisab veel ees. Perma chink on konkurentsitult kalleim vahend. Usa poole peal on tootjaid rohkem ja hinnad umbes poole odavamad. Sääst materjali koha pealt 720 eur(transporditeenus, tolli ja käibemaks tasutud) Paneb mõtlema või mis?
Tihendusvaht on suurepärane vahend igasugu pragude ja aukude täitmiseks ning asendamatu uste akende paigaldusel, aga kindlasti ei sobi see ümarpalkmajadele, mille puhul jääb palkpind fassaadipinnaks. Palk ja vuuk peavad olema ilmastikukindel (igamees otsustab ise millega mökerdab), vuugi puhul vaht ei toimi, palk tõesti mängib liiga palju. Paari millimeetrise prao puhul aitab takk, kuid kui vahe on nii peenike, et tuul mahub läbi aga takku vahele ei saa ja samas jällegi takk tuult ei pea. Nii, et vuugid tuleb kinni kittida.
Vanade ja juba vajunud majade puhul ei näe ma mingit takistust vahu kasutamisel, ja veel eriti siis kui viimistlus peale tuleb.
Meil on levinud ehitus vähekuivatatud palgist, mille puhul alguses on kõik varad ja kaelad ilusti sobivad aga paari aastaga kuivavad kuni paari cm suurusteks. Ilmselgelt mängib rolli ka palkide langetamise aeg, mis peaks toimuma talvekülmadega.
Minu elamine vajunud 3aastaga 170mm ja tundub, et hakkan avasid uuesti juurde lõikama. Põhjuseks just eelnimetatu ja vähene seinapindala e. suured aknad.
PS palgi viimistluseks ei soovita Vivacolorit, lõunapool maha koorunud paari suvega.
Tundub, et ikkagi vana hea Pinotex on parim. Või siis Soomes liikujatele Uula petroolõlivärvid, spetsiaalselt palkmajadele. Piisab ühekordsest katmisest.

nokkel kirjutas:... Ilmselgelt mängib rolli ka palkide langetamise aeg, mis peaks toimuma talvekülmadega.
...PS palgi viimistluseks ei soovita Vivacolorit, lõunapool maha koorunud paari suvega...

Kardan, et kui niiskele palgi tõmmata värv selga, siis ei aita ka teiste tootjate värvid.
Urmasr

Loomulikult ei poolda ma värvimist veel kuivamata palgile...hallinemise ja sine vastu aga peab kuidagi ju toorest palgist ehitatud maja kaitsma. Vahend peaks sisaldama uv ja hallituste/seente kaitset ning et ei tekitaks õhku läbilaskmatut kihti pinnale.
PS Vuugitihendust olen just praegu tegemas, küllaltki aeganõudev töö...aga loodan, et talvel on selle tasuvus tunda.

Praeguseks olen lõpetanud maja tihendamise USA-st tellitud palgitihendusmassiga Log Jam. Tekstuur sama nagu Perma Chinkil värvikood ka sama TAN. Oma elamise olen nüüd sellega tihendanud, soojakadu märkimisväärselt kahanenud. Otsustasin sellise kittimise kasuks, kuna see on kõige lihtsam. Kuigi kaalusin el. silikoonipüstoli ostmist ja isegi selle 5gl ämbrist otse toituvat pumpa. Tegelik töö aga näitas seda, et selline suuremat sorti silikoonipüss täidab oma kohuseid suurepäraselt. Siin peab muidugi kätt ja kogemust olema. Silikoonimise kogemused on endal klaasi- ja aknatööde ajast 11a.
Kui Teid selline 10-15 mm vuugitäide rahuldab olen nõus jõu ja nõuga aitama. Maja 12 x 9m, kaks korrust, otsakelbad palgist. Arvutuste kohaselt vuugimeetreid seest ja väljast kokku 800m. Kulu 5 x 5 gallonit (u19l) Pilte ja videosid http://www.mercera.eu teenused alt.

Vaatasin viimase lingi videosid. Kas kitti millegiga(pulk vms.) yle ei veetagi, jäätaksegi nii, et on pystolist tulnud ja kõik?

Siinkohal võtsin vabaduse otsustada niimoodi jah. Massi pind jääb kuivades struktuurne ja natuke krohvi meenutav. Kuivades jääb selline kummine.
Muidugi saab ka siledaks kui on poole tunni jooksul viitsimist käsna/pihustiga/pulgaga seiledaks siluda. Arvan, et ei ole vajadust sellise peenikese vuugi korral. Nagu näha on palk värvitud ja igasugune liigne mäkerdamine jääb näha seoses värvide kontrastiga. Aasta-paari pärast värvin maja nagunii üle sama pruuni Uula värviga, siis saavad heledad vuugid peitu. Seniks aga on üks huvitava värvilahendusega maja mida kindlasti kellelgi teisel ei ole

Minu teada sellised kittimised ei toimi kui neid lihtsalt pystolist lasta ja jätta nö. viimistlematta. Mul telefobis paar vannitoa silikooni pilti, kus selline jama on. Kahjuks pildid pole piisavalt head, et kindlalt aru saada.
Lisaks huvitab, kas see kitt on ylevärvitav? Kui on siis ta pm akryyli moodi asi. Kas ta mitte sitta ei kogu selle aasta kahega, enne kui yle värvid?

Alguses olid kahtlused samasugused nagu sinul cartman. Praeguseks enam ei karda, see möga on spetsiaalselt selle jaoks välja töötatud. Nakkub ülihästi praktiliselt kõigega va.PVC. Seest kittisin niimoodi ja hiljem linaõliga üle. http://www.youtube.com/watch?v=kN-sHq491Rc
Lisateavet saab sellelt lehelt, sealt ka tellisin. http://www.westernloghomesupply.com/log ... nking.html
Aga eks aeg muidugi näitab, kevadel panen pildid talve üleelanud vuukidest üles.

Ehk oskab keegi head nõu anda.

Käimas on üle 100 aasta vana palkmaja sahvri ümberehitus toaks. Ette olen võtnud palkseinade puhastamise, aga tahaks need seinad ka õhkupidavamaks teha. Kindel soov on, et jääks ainult palk. Katma ei hakka. Palgivahedes nagu ikka, takku ja sammalt. Mida ja kuidas toimida?
Kas sellised tihendusmassid on mõeldud pigem uute majade jaoks?