Ehitusfoorum

Tere!
Tahaks teada, et mismoodi võib veetorusid paigaldada seina sisse, kui hiljem läheks sealt plaat üle.
Millise toruga seda oleks tark teha.Kas selleks võib olla vasktoru või siis midagi kaasaegsemat ja paremat?

Pane midagi kindlamat.
Liiteid tahad seina sisse panna siis ära keeratavaid ühendusi kasuta.
Alupex press või PPR on selline kindlam varjant.

Edu

Jooteühendustega vasktoru on parim, kahjuks mitte odavaim variant.

Tõesti õige, et ühendused, millele hiljem ligi ei pääse, ei tohiks olla keeratavad, sest keeratavad ühendused vajavad mingi aja pärast lisapingutamist.
Ise olen kasutanud Alupexi pressliitmikke, minu meelest väga head.

Tere.

Ega Wirsbo torul ega liitmikel midagi viga pole.

Toomas

Kõik pressi, pigista või keera kinni ühendused on normaalsed. Neid tihendi-sõrmuse lükka-tõmba liitmike mina seina sisse ei julge panna, kuigi tootja seda lubab. Kõige hullem variant varjatud konstruktsiooni on keeratav sõrmusega vaskühendus. See väiksemagi liigutamise peale hakkab lekkima ning 5a pärast hakkab nagunii lekkima. Ise kasutan wirsbo ühendusi, see sõrmuse variant on totaalselt lollikindel, samuti toru ise. Alupexi puhul võib probleeme olla kui toru muljuda saanud vms.

Ise olen kasutanud Henco nii press kui keermega ühendusi ja peavad juba aastaid, pole probleemi, kui seina taha siis jah, pigem pressühendus. Plastmasstorudega on see häda, et neid ei painuta, seetõttu vajad rohkem liitmikke, olen ka kuulnud, et kasvavad ajapikku täis. Ja on lihtsalt inetud Aga no kui teeks maja isalt pojale, vee ja radikatrassid, siis vask, jooteühendustega (on ka pressliitmikud vasele), aga seda iga mats ei oska teha, tuleb profile maksta

teen vase jootmist

Jüri Toru kirjutas:Plastmasstorudega on see häda, et neid ei painuta, seetõttu vajad rohkem liitmikke, olen ka kuulnud, et kasvavad ajapikku täis. Ja on lihtsalt inetud

Võrdled nüüd wirsbot ja hencot ? Mõlemad üks plastmass, ainult ühel keskel imeõhuke alukiht. Väänad ja painutad neid mõlemaid. Puhast plasti ainult seinapealt nõksu kehvem vedada, aga saab ka selle sirgeks !
See täis kasvamine on küll mingi müstika valdkond. Pole mina midagi kohanud ka 15 a vanas wirsbo torustikus, küll ei saa seda, aga raudtorustiku kohta öelda ja kohati ka vase kohta.
Aga eks igaüks paneb seda materjali mida mugav kasutada ja mugav osta. Isiklikult ei leia vasktorustikul absoluutselt enam mõtet tarbeveel.

Kas pvs vanitoas ripp laeks on tark mõte ja kuidas selle paigaldamine peaks välja nägema ?Neid plaate on üks jagu kittsamaid ja teinejagu laiemaid et kummad oleks mõistlikum võtta kui teha(laesuurus2,5 ruutu)?

Eks paigaldad liimiga, aga miks peaks pvc lakke toppima. Sinna alla pead nagunii kipsist või muust plaadis lae tegema. Pahtelda, siis juba ära. Jääb minu arust x korda kenam. Või on pvs mingi asi mida ma praegu ei seosta ?

Mitmesse vannituppa PVC (seina)plaate lakke paigaldanud. Kuid puuduseks on, et seni ei tea valemit pikemale sildele kui 2,6 m (on olnud müügil ka 3 m plaate), sest plastikpaneelil pole jätkamist lihtne teha ilma ilukaota. Kinnitasin lakke klambripüssiga (jätkukohal on see plastiksoon niipalju pikem, et kakras saab klambripüssiga kinnitada). Ainult lõpetamise paneel (t tk) jäid loomulikul moel naaberpaneelide armule. Seina äärde panin ilu pärast ise keraamiliste plaatide kinnitusliistud, üllatus oligi, et plastpaneeli saab edukalt sinna vahele suruda. Ühtlasi lahendas see ära seina kinnituse, kuigi mitmed on siin tgeinud lihtsamini - st. seina kinnitatakse naela või kruviga ja pärast pannakse tavalised katteliistud omakorda seinaäärde. Kõige raskem töö oligi valgustite süvistamine, sest halogeenide vedruklamber tahab väga plasti lõhkuda. Ja plastist seinaliistu kinnitamine, sest kui aluskihiks on kivi siis klambripüssi kasutada ei saa, kuid kruviga on halb kinnitada

Unustasin, teine variant on kasutada ripplae seina ja vahekinnitusvahendeid.

kas tavalist raud toru tohib seina sisse paigaldada ja kui siis kas peab teda ka kuidagi isoleerima et ta seal lihtsalt hiljem roostetama ei hakkaks?

mis vahe on sellel alupexil ja hencol, et yks soovitab yht ja teine teist? kumb on parem?

tahtsin küsida et milliseid toru põlvi ja teisi liitmike kasutada et poes on müügil tsingitud ,pronks ja lausa mustast materjalist et milliseid kus kasutatakse

Aga mis vahe on Nokial ja Samsungil ja Ericssonil, tahaks ise mobiiltelefoni teha.

vannitoas ma olen neid hakanud paigaldama mõõda seina aart põranda alla,hulka mugavam.Pean silmas vasest torustikku

Ei hakka uut teemat tegema kuna haakub sellegagi. Kas keegi on paigaldanud ja kui julgelt võib jätta kaetud seina taha neid alupex torude kasutamise korral "easy click" või quick click" (ei mäleta täpset nimetust) ühendusega liitmikke, põlvi, nurkasid? Tundusid kuidagi mõnusalt hõlpsasti ühendatavad, eriti kohtadesse, kus presstangidega ligi ei pääse.

Ma alupexil seinakannad dushile ja ühe liitmiku julgesin küll kivisena sisse jätta. Ma kasutasin seda mutriga liitmikku. 3 aastat kasutanud, seni ei ole probleeme.

Kalvis kirjutas:Ma alupexil seinakannad dushile ja ühe liitmiku julgesin küll kivisena sisse jätta. Ma kasutasin seda mutriga liitmikku. 3 aastat kasutanud, seni ei ole probleeme.

Seda nüüd küll, aga ega sa seina taha ikka ei näe kui sealt liitmikust tuleb üks tilk päevas. Mind huvitavad just need uued liitmikud (või pole varem osanud poes vaadata), milledel pole vaja muud teha kui lõigata vajaliku pikkusega jupp ja pista ta liitmiku august lihtsalt sisse- selline legotamise värk rohkem. Üldiselt olid need umbes 10 eeku kallimad kui pressliitmikud. Oli vaja üks väike töö teha, kus hästi tangidega ligi ei pääsenud, aga kohe nagu proovida neid lihtsaid variante ka esialgu ei julgenud ja mõtlesin, et äkki uuriks tuleviku tarbeks igaks juhuks mõne seda teemat lugeva torumehe käest.

Need peaks henco liitmikud olema, mingid valge/sinised vms. Iseenesest annavad nad 10a garantiid oma liitmikule vist ja lubavad neid igalepoole toppida. Ise suhtun skeptiliselt ja paigaldan wirsbo rõngaid või alupexi presse.

torujyri õpipoiss kirjutas:Aga mis vahe on Nokial ja Samsungil ja Ericssonil, tahaks ise mobiiltelefoni teha.

milleks selline iroonia???

Iroonia seisneb selles, et ei maksa teha seda, milleks teadmisi pole (pean silmas ka praktilise töö kogemust), eriti veel nendes valdkondades kus tagajärjed võivad olla väga kurvad (vesi, gaas, elekter) Ega ilmaasjata elektrialajaamadel pealuuga märgid küljes pole.

Liitmike ühendamine pole mingi raketiteadus ja lollusest tingitud tagajärg on peamiselt suur majanduslik kahju. Eks tegija ise teab, kas teadmised liitmiku tegemisel on piisavad või mitte. Isetehtes on see kahjukannataja ta ise.
Elektriga on tõesti tiba teine, kohati on mõned nii saapad, et igapäevaselt tegeldakse tapjalike kavatsustega, samas on iseõppinud tegelasi, kes on palju parema tasemega kui raha eest makstavad profid (no neid on nähtud ka tapjalike kavatsustega elektrit panemas)