Ehitusfoorum

Kas keegi oskaks kirja panna erinevate keskküttesüsteemide hinnavahed. Teada on, et maaküte kasutamine on hiljem üks mugavamaid ja odavamaid, ent kui palju rohkem peaks eelnevalt raha välja käima. Kas maakütte süsteemide pakkujaid on palju ja keda eelistada?

anna oma maja algandmed, küll siis asjaga tegelejad sulle arvutused ja pakkumised teevad.
Keskmine raha hind järgmise 25 aasta jooksul oleks kah hea teada - oskad seda äkki öelda ?

Olen pannud, kuid koguaeg hinnad muutuvad, kusjuures hinnamuutusega vahetatakse kohti pidevalt. Väga palju oleneb koht seadme ja kütte hinna kättesaadavusest.

Mind huvitaks suurusjärk a la puukütteahi 50000, maaküttesüsteem 200000... Eks ma leiaks need numbrid internetist ka, aga lootsin, et siinse foorumi tihedatel kasutajatel on ehk mingisugune ligikaudne "pilt" olemas. Kuidas "järgmise 25 aasta raha hinna" vihjest aru saada - vabandust, kui mõjun ebapädevana... Kas silmas pidades laenu intresse ja ostetava küttesüsteemi suhet?

Olen maakütet kasutanud 3,5 aastat ja siiani ei ole ühtegi negatiivset argumenti.
Andsin jus EE-le numrid ära ja tulemus oli väga positiivne. Maja on 164 ruutu ja aasta kulu pumbale oli 9000 kwh.
Maaküttega on väga oluline see, et selle kalkuleeriksid ja paigaldaksid asjatundjad aga mitte tühikargajad, keda tänases Eestis on kõik kohad täis.

Mis tüüpi küttele puukütteahi. Kas käsitsi või täisautomaatne. Odav kamin algab 4000, stokkerkatel 50000, kuid ka 120000 osatakse küsida. Maaküttesüsteemil soojuspump algab 25000, kui tiik või 2 kaevu olemas.

Kalvis kirjutas:Mis tüüpi küttele puukütteahi. Kas käsitsi või täisautomaatne. Odav kamin algab 4000, stokkerkatel 50000, kuid ka 120000 osatakse küsida. Maaküttesüsteemil soojuspump algab 25000, kui tiik või 2 kaevu olemas.

Eks eesmärk oleks ju, et võimalikult vähe peaks vaeva nägema (ehk siis täisautomaatne) ja tuba oleks soe

Kasutan puukütet, atmos katelt ja akupaaki. Isetehes läks summks ~80 000kr. Selle sees on ainult katlamaja asjad sealhulgas korsten. Kuuri hind tuleks veel lisaks kui teha et kuiva puud oleks, ning puuriidad võtavad ruumi hoovis. Selle summa sees pole katlamaja enda ehitust,mis pindalalt peab olema küllaltki suur, et katel, akupaak, korsten, paisupaak, tarbeveepaak jne sinna ära mahuks. Selleks vaja vundament, seinad, katus, välisviimistlus.
Lisaks on kehva minna katlamajja ja panna katelt küdema, siis jälle puid lisama, siis tuhka välja viia, siis katelt puhastada, siis on välisniiskuse tõttu puud niisked olgugi, et 2 aastat riidas olnud. Siis telli puud jne jama kui palju. Veel saastab ka õhku ikka päris kõvasti see atmose puukatel.
Nüüd paneks ikka soojuspumba. Suure tõenäosusega panen ka.

Kalvis kirjutas:Maaküttesüsteemil soojuspump algab 25000, kui tiik või 2 kaevu olemas.

2 kaevu juhuslikult olemas. Need umbes 1m läbimõõduga betoonrõngastega. Kas sellised kaevud sobiksid?

Juua vesi ei kõlba, pruun selline ja sogane. Kasutakski kütmiseks ära.

Kalvis kirjutas:.... Maaküttesüsteemil soojuspump algab 25000, kui tiik või 2 kaevu olemas.

hm... kaugemas perspektiivis mul selline järveäärne maa olemas. Kuidas näeks välja järve uputatav kontuur? kui pikk see peaks olema kui maja nii 150 ruutu?

Külaline kirjutas:......
Nüüd paneks ikka soojuspumba. Suure tõenäosusega panen ka.

Su jutt on loogiline kuid vaata ka seda lehekülge: www.energy.eu
keri pisut allapoole - seal euroopa energiahindade tabelid.
Kui me muus ka osas neile ka järgi ei jõua, siis selles vallas ilmselt küll. Bensuhinnaga oleme juba lähedal....

Eile pandi Ignalina kinni.

Kui tahad odavat ja mugavat, tasub osta soojuspump. Avarii või külmade ilmade jaoks aitad kaminaga või otseelektriga (puhuriga) juurde. Eks igaüks vaatab ise - kas õhk või vesi tüüpi. Täna on vesi tüüp veel seletamatusel põhjusel liiga kallis, kuid ikkagi odavam kui osta täisautomaatne puidukatel.

Panen lingi, ehk huvitab?

http://www.le.ee/?a=uudised&b=7273

Kui tahad võimalikult vähe vaeva näha, ehk täisautomaatset süsteemi ning räägime 25 aasta pikkusest perioodist, siis ei tohiks täna kahtlustki olla, et maasoojuspump tuleb kokkuvõttes kõige soodsam. Soojuspumpa ostes meie kliimasse ning niivõrd pikaks ajaks tuleks aga rõhku panna kindlasti tootevalikule. Minu kogemused on näidanud, et meie kliimas töötavad aastaringselt tõrgeteta vaid põhjamaade ning just rootsi soojuspumbad ning tänast eesti turuseisu vaadates on (nimesid nimetamata) eelkõige valik just kahe tootja vahel.
Kui soovid täpsemaid arvutusi lähtudes tänastestes toodete soetushindadest ning kuluhindadest, siis aitan hea meelega foorumiväliselt.

Mis puutub aga soojuse võtmist väliskeskkonnast, siis talviste häirete ning mõnevõrra suuremate küttekulude vältimiseks tasuks ikka soojust võtta, kas maast, veekogust (järvest), soojuskaevust või avatud süsteemi puhul puurkaevust (pole küll valdavalt eestis lubatud), kuid ehk vältida õhk-vesi süsteeme, sest viimastel võib ikka tulla ette talvistel perioodidel tõrkeid vastupidiselt eelpool mainitud süsteemidele.

Kas talvel kaob õhk ära aga vesi kaevus on igal juhul alles ?

Oma postitus ei pidanud ma silmas, et kumb ennem ära kaob või ära ei kao. Kui arvetsame, et süsteemid on õigesti paigaldatud vastavalt vajadustele ning arvutustele siis loodusektastroofide vastu me ei saa tõesti.
Pidasin ma silmas aga seda, et paljudel agregaatidel, just rääkides Õhk-vesi näiteks võrreldes maakollektoriga vms seadete ehitusiseärasuse erinevus ongi ju peamiselt selles, et Õhk-vesi süsteemi puhul on astaringne välissüsteemi temperatuurikõikumine oluliselt suurem kui maasoojuspumbal, mis tähendab, et süsteemidele on sisse viidud välisradiaatori sulatusprotsess. Ehk talvisel ajal, järsu temperatuuri muutuse (külmenemise) ning suure küttevajaduse puhul (pluss võimalik suur tarbevee kasutamine) tekkib soojuspumbal olukord, kus väline pind, kus ta õhku sisse ahmib millest sooja toota, lihtsat külmub ning ta peab seda sulatama. Sulatamine tähendab aga seda, et samal ajal ei saa toota majas vajaminevat soojust ning üldiselt normaalse seadistuse juures enamus pumpadel sulatusprotsesse ajal ka kompressor seiskub ning ka sellel on oma seadistus ning pikaks elutegevuseks vajalik ajaintervall, kus ta ikka koguaeg ja kohe ja iga minut seda ei käivita. Tekkibki olukord kus soojavajadus aina kasvab kuid olemasolev õhk koostöös pumbaga ei suuda seda piisavalt kiiresti soojendada. Kompressori töö jõuab tihti äärmuslikesse olukordaesse kus ka on suurem tõenäosus veateadetele. Maakollektori puhul üldiselt sissetulev temperatuur kunagi miinustesse ei lähe, õhu puhul kasvõi tränase ilmaga (-10) algab juba töötsükkel sissetuleva temperatuuriga -10 ning jõuab üsna ruttu äärmuslik olukord kätte. Kasuteguritest ning el. tennide lylitamistest rääkimata on selge, et talvel häirete osakaal õhk-vesi süsteemidel on vägagi normaalne. Loomulikult on õhk-vesi süsteemidel omad plussid teatud aegadel aastas, kuid veateateid, mis toovad kasutajale kaasa lisakohustusi on selgelt kergem tulema ikka õhk-vesi süsteemidel.

freoon
teed kulu arvestused 25a? milline tootja annab sulle sellise grantii või milline soojuspump on töödanud 25a. ilma lisa kuludeta ja kus kohas?

vanakala

...teen kuluarvestused tänste hindade juures. Lisakulusid võib tekkida mõlema kütteallika juures, neid ma ei arvesta. Selgeltnägija ma kaa pole aga kui klient kõsib siis pole mõtet hämada, loomulikult tuleb arvestada, et aeg läheb edasi, tänane seis on aga nagu ta on.

Mis puutub aga ilma lisakuludeta töötanud soojuspumpadesse, siis 25 aastat ette ennustada on küll patt, aga rahustuseks võin ütelda, et tean kümneid soojuspumpsid, mis eestis 10-15 aastat töötanud ilma SUURTEMATE lisakuludusteta.

ma ise õnneks soojuspumpadega ei tegele kuid on mõned sõbrad neid soetanud ja peab käima vahest nokkimas neid. pumbad pumpadeks aga neid mida mina olen näinud ja just maaküttega seonduvalt on enamused valesti paigaldatud kahjuks.
tean ka kus töötavad ilma remondita 10-15a. aga kasutegurit pole seal keegi arvestanud kuna tegemist büroodega. põhjavees töötaksid nood jah loogika järgi kõige paremini ja stabiilsemalt aga kahjuks pole lubatud paigaldada hetkel ja muidugi teeb siis ka asja kulukaks kahe puuraugu puurimine ja vaja kahe puuraugu vahel vee liikumis suunda teada. aga eks asjad arenevad eadasi.

asi ongi väga lihtne
soojuspumbal ja soojuspumbal ON vahe
paigaldajal ja paigaldajal ON vahe
ja seetõttu ka kahjuks
hinnal ja hinnal ON vahe

Nagu ma ikka armastan ütelda, ma pole nii rikas et lubade endale odavat asja. Loodan, et ka inimesed sellest peagi aru saavad.

kui palju läheks selline vigur maksma, kui tahaks ainult tarbevett toota? Tiik on saunast 1m. kaugusel. Soe vesi köetakse saunapäeval kerisega aga muul ajal elektriboileriga. See kulu aga on metsik. Kas küttevoolik tiiki visates, tasuks süsteem ennast kunagi võidetud KW arvelt ära?

Suht pointless. Natuke maksab vähem, väiksema võimsusega pump ja vähem toru, aga no tasuvusaeg on ikka meeletu nii.

arvan ka , et ei tasu kuna boileri max. temp köetakse nii või naa elektriga ja tiik võib külmuda läbi siis tasuvusaeg algab kuskil alles 10 a. pärast kahjuks kuna osad tehased annavad kodulehel pumpadele max. garantiid ainult -7a. siinsed edasimüüjad aga max. 3a.

...vaidlen jälle veits vanakalaga.

boileri max temp kytmiseks pole kyll vaja elektrit, täisjama. esiteks pole vaja kytta temperatuuri yle 55 kraadi tarbeveel, millega saab IGA soojuspump hakkama ja kui norida veel natuke, siis isegi kui vaja kasvõi 75 kradist vett, siis pole see kõige kaasaegsemale pumbale mingi probleem, tänu freooni soojusvahetitele suudab nii mõnigi soojuspump toota isegi kohati temperatuuri kuni 95 kraadi. Sellepärast näiteks, ei taha küll nimesid mainima taaskord hakata aga, tuleb osadele maasoojuspumpadele juba paigaldusjuhendijärgselt vahele keerata termoventiilid, mis piiravad, et kraanist liiga kuuma ei tuleks.

Aga rääkides tasvusajast, siis arvan et see algab sealt 20 aasta pealt ikka normaalse pumba puhul. Mingi hiinaka puhul ehk jah 10a.

kas ei ole mitte freooni kasutamine euroopas keelatud?
aga ju ma siis ei tea nendest asjadest nii hästi aga nu neid mida tean siis need kuni 50 kraadi annavad ja ülejäenud antakse elektriga juurde ja sama väidavad ka osad müüjad keda isiklikult tunnen. max tempi välja pigistades jääb ka tootlikus väikseks tarbeveele ja seega peaks pump ikka väga võimas olema , et suudaks näiteks 4 tunniga tõsta 200l vett 10 kraadilt 50 kraadini.
see, et vaja segajad vahele panna soojale veele siis see osadel ka sellest , et osad targad seadmed kütavad nädals korra vee tarbeveeboileris 80 kraadini bakterite hävitamiseks. ja pidasin silmas, et õues oleks ka -10 kraadi keskmiselt.