Ehitusfoorum

tere,küsimus oleks selline,kas puitkarkass maja võiksin penoga soojustada?maja seinad on tehtud 50x150 prussist väljast on tollise lauaga seinad kaetud ,kuidas ja mis materjaaliga oleks mõistlik soojustada?

Huvitav, miks peno hea tundub? Pakuks ikka vill ja tuuletõke.

kas välja laudisepeale läheb kohe tuuletõkke plaat või peaks väla kah villa panema?millist villa peaks soojustamiseks kasutama?

Villaga on jälle see häda, et siis pea tuuletõkkele ikka väga suurt tähelepanu pöörama.Seest samuti vähemalt õhutihedaks tegema, korraliku aurutõkkega saaks kaks kärbest ühe hoobiga.. Eks penoga seest sama rida aurutõkkega... 150 mm soojustust on ka vähevõitu, mingi 50mm pea vähemalt lisama... Villsoojustus peab olema vähemalt plaatidana, mis seina läheb. Räägivad, et mida raskema mahukaaluga seda parem. Muidu vajub kokku.

Karkassmaja ehk siis kergsein on ikka sedamoodi et seestpoolt väljapoole: aurutõke (väga tähtis!), villsoojustus, tuuletõke, fassaad. Praegi natuke ebaselge et mismoodi see tolline laud seal väljas on?
Kerget soojustust võib panna nii palju kui rahakott ja südametunnistus lubavad. Paksuse mõttes. Kui väga paksuks (üle 30 cm) läheb, siis tulevad mõned teised probleemid. Vill karkassi vahele käib ikka plaatidena. Kui karkassi samm on standard 60 cm, siis sellise mõõduga need villaplaadid just ongi.
Soovitaks klaasvillast tuuletõket. See ei lähe vihmaga kõveraks nagu üks teine populaarne toode.

Ilmselt on laudis ("must" laudis?) löödud otse karkassile. Ehk siis kui vill panna karkassi vahele,siis läheb see väljast poolt otse vastu laudist.

Aga miks peaks eelistama villla penole karkass majas?
Siin on nii palju seda teemat jahutud, samas ühtegi korralikku seletust/vastust ei ole peale selle, et midagi hullu ei juhtu.

jah otse karkassile on väljastpoolt peale naelutatud tolline laudis,et küsimus olek siis selline et karkassi vahele mahub 150vill või siis peno,et kas väljapoole laudise peale peaksin ka villa panema ja siis tuuletõkke ja voodrilaud,ja kuidas ja mis plaadiga peaksin seest seinad katma enne kui kipsplaat seina läheb?

Kui see sul ikka elumajaks jääb,siis ma teeks nii, et laudise võtaks maha ja selle asemele paneks tuuletõkke. Kui villaga soojustad,siis tuuletõkke pead niikuinii panema ja praegusek juhuk siis on ainuke koht laudise peale, aga siis ei jää tuuletõke vastu soojustust eriti tihedalt ju. Lauad on kindlasti natsa kaardus või muidu vahedega.
Ühel sugulasel käisin ka aitamas maja tegemas ja neil oli samuti, et eelmine aasta oli karkassile löödud tolline laud peale ja nüüd sel aastal lõid sellele tollisele lauale tuuletõkke peale. Mulle endale tundus selline asi küll natsa porr, aga nooh, sõnaõigust seal polnd ja tegin lihtsalt tööd, olin abis (tööd tegin loomulikult tasuta).

A soojustsueks võib ju kasutada ka puhurvilla...Omal tekkis just hiljuti mõte, et kuna IIk.otsakelbad teen puidust (katuselaega maja siis), siis võib-olla võiks sarikate vahe, pennide pealse ja otsakelbad kõik puhurvillaga soojustada...

Tekkis selline mõte, et 50*2000 pruss karkassina, sinna peale(väljapoole) OSB10 või 12mm-ei ole vaja diagonaalidega jamada ja ühtlasi oleks ka tuuletõkke eest ???

Külaline kirjutas:Tekkis selline mõte, et 50*2000 pruss karkassina, sinna peale(väljapoole) OSB10 või 12mm-ei ole vaja diagonaalidega jamada ja ühtlasi oleks ka tuuletõkke eest ???

...ja ühtlasi ka välise aurutõkkena. Kui tegemist elumajaga, kuhu soojustus ka karkassi vahele vaja panna, siis OSB suht riskantne variant kasutada (nagu räägivad,et vajab 100% kindlat/pidavata/töötavat aurutõket).

Mis te arvate sellisest tehnoloogiast osb+peno+osb. Arenenud riikides kasutatakse väga laialt, http://siphouse.co.uk/.

Tere. Tahaks kah oma küsimuse siin lisada: puitkarkass maja (suvila). Plaan saepuru 10x10 prusside vahelt ära võtta, kasvatada seina paksust ning paigaldada vill. Kui seestpoolt praegu mingi pehme papp-plaat, kuhu ja kas niiskustõket on vaja panna? Kui paksult on mõistlik villa panna? Kui paksult peaksin panema villa viilkatuse alla? Ei tahaks üle pingutada ega ka koonerdada. Tänan.

Veikko kirjutas:Mis te arvate sellisest tehnoloogiast osb+peno+osb. Arenenud riikides kasutatakse väga laialt, http://siphouse.co.uk/.

Kui tegemist Ühendatud Kuningriikiga siis sinns sobib aga meie kliima ikka suht karmim, kui mujalt vaadata siis ikka pigem põhjamaade poole. Iseenesest ideel väga viga ei ole.
Peno soojustamisega aastaid tagasi ei lubatud siseseintes kasutada, mingi tervisekaitse värk.Praegu ei oska komenteerida, sest tootjaid ja marke erinevaid. Samas küsiks kason mõni tootjapoolne juhis nt. puitkarkassmaja soojustamiseks.

Külaline kirjutas:Tere. Tahaks kah oma küsimuse siin lisada: puitkarkass maja (suvila). Plaan saepuru 10x10 prusside vahelt ära võtta, kasvatada seina paksust ning paigaldada vill. Kui seestpoolt praegu mingi pehme papp-plaat, kuhu ja kas niiskustõket on vaja panna? Kui paksult on mõistlik villa panna? Kui paksult peaksin panema villa viilkatuse alla? Ei tahaks üle pingutada ega ka koonerdada. Tänan.

Mina tegin suvilas nii:

10x10 prusside vahele peno ja makroga korralikult tihedaks. Sisse horisontaalselt 5x5 pruss 60cm vahega, millega ajasin seina sirgeks ja sinna vahele 5cm villa. Edasi saab juba sisse poole panna aurutõkke (ise jätan ilmselt selle ära), distantsi ja kipsi, laudise või mis iganes. Sellise valiku tegin sellepärast, et nii saan kindel olla maja tuulepidavuses ja 5cm villa laseb seespool mugavalt vedada elektrikaableid, veetorusid jne. Võin nädalavahetusel mõned pildid ka teha. Hetkel erinevates seintes kõik tööetapid nähtavad.

Tihver kirjutas:

Külaline kirjutas:Tere. Tahaks kah oma küsimuse siin lisada: puitkarkass maja (suvila). Plaan saepuru 10x10 prusside vahelt ära võtta, kasvatada seina paksust ning paigaldada vill. Kui seestpoolt praegu mingi pehme papp-plaat, kuhu ja kas niiskustõket on vaja panna? Kui paksult on mõistlik villa panna? Kui paksult peaksin panema villa viilkatuse alla? Ei tahaks üle pingutada ega ka koonerdada. Tänan.

Mina tegin suvilas nii:

10x10 prusside vahele peno ja makroga korralikult tihedaks. Sisse horisontaalselt 5x5 pruss 60cm vahega, millega ajasin seina sirgeks ja sinna vahele 5cm villa. Edasi saab juba sisse poole panna aurutõkke (ise jätan ilmselt selle ära)

Seda on siin foorumis ju nõrkemiseni räägitud, et kui kasutada soojustuseks korraga nii peno kui villa, siis peno ei tohiks villast jääda väljapoole, kuna peno laseb oluliselt raskemalt niiskust/auru läbi ning nii on suured kondensi tekkimise ohud villa ja peno vahele. Ja kui nüüd aurutõke ka veel ära jätta, siis vist läheb suht jamaks. Vähemasti ma olen nii aru saanud

Mina ei ole aru saanud kas aurutõkke ja kipsi vahel peab olema õhuvahe või ei? Moodulmajadel seda ei ole, samas kui seda ei ole peaks ju see palju kardetud ja räägitud kontents tekkima aurutõkke ja kipsi (või mis iganes sisevoorderduse) vahele? Samamoodi ma ei saa aru sellest, et OSB kardetakse seina panna. Kui see toimib ühtlasi nii aurutõkkena kui voodrina, siis kust probleem tekib?

Tihver kirjutas:Samamoodi ma ei saa aru sellest, et OSB kardetakse seina panna. Kui see toimib ühtlasi nii aurutõkkena kui voodrina, siis kust probleem tekib?

Probleemid siis, kui OSB-d tahetakse panna välisseina. Siseseinas OK.

OSB plaat saadakse puidujäätmete ja formaldehüüdvaigu kuumpressimisel. Iseenesst tore materjal, aga formaldehüüdvaik on polümeer ning see eraldab veel aastaid keskkonda fenooli, mis on mürgine ja kantserogeenne. Seega ei soovitaks. Seina välisküljel kasutaks siis, kui võin olla 100% kindel, et plaadini niiskust ei jõua. Siin foorumiski räägitud, et poole ehitamsie pealt märg vill seinast välja võetud ja hallitav OBS plaat maha kistud ning asendatud tuuletõkkeplaatidega.

ei julgeks aurutõket väga usaldada, hiljemalt 10 a. pärast on see majas elades auklikuks puuritud või hiirte poolt näritud ja ongi iga auru lekke taga kondens. Parem kasutada hingavaid väliskihte.

Veikko kirjutas:Mis te arvate sellisest tehnoloogiast osb+peno+osb. Arenenud riikides kasutatakse väga laialt, http://siphouse.co.uk/.

Osb pole tervislik siseruumides. " Rahvusvaheline Tervishoiu
Organisatsioon kutsus maikuus ülesse vähendama, keemiliste ühendite ja eriti formaldehüüdide soovituslike
piirmäärade vähendamisele
materjalides. Temperatuuri
tõustes kütteperioodi algul või suveperioodil aurustuvad
mürgised gaasid, eriti hoonetes, kus on kasutatud
puitlaastplaate, puitkiudplaate,
saepuruplaate." vt link: http://www.tervemaja.ee/client/common-d ... tikkel.pdf, lk 17.
Peno hoiab sul niiskuse kindlalt konstruktsioonis.

Mina soovitan Peeter Lossmanni nõu kuulda võtta. Tunnen teda isiklikult ja mees tunneb asja. Meie ehitusmaterjali turul hämatakse palju ehitusmaterjalide omanduste kohta, sest Eestis puudub ehitusbioloogia labor kui selline.

Tere. Viidatud artiklis on palju asjalikku, aga on ka palju tendentslikku ja insenerlikus mõttes ebapädevust. Näiteks info , et "ehitusmaterjalide veeauru difusioonitakistuse tegur(soovitav et μ ei ületaks 15" on ebapädev soovitus. Neid on teisigi. Seetõttu soovitaks antud artiklit kriitikameelega lugeda ja lisaks oma peaga juurde mõelda, mitte hakata mõtlemata "ökofanaaatikuks". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Viidatud artiklis on palju asjalikku, aga on ka palju tendentslikku ja insenerlikus mõttes ebapädevust. Näiteks info , et "ehitusmaterjalide veeauru difusioonitakistuse tegur(soovitav et μ ei ületaks 15" on ebapädev soovitus. Neid on teisigi. Seetõttu soovitaks antud artiklit kriitikameelega lugeda ja lisaks oma peaga juurde mõelda, mitte hakata mõtlemata "ökofanaaatikuks". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eks igaüks kiidab oma poes müügis olevaid materjale ja usub mida tahab.

Tere. Meie oma poes difusioonikonstante μ ei müü. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Meie oma poes difusioonikonstante μ ei müü. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

ma ei mõelnud seda