Ehitusfoorum

Tuulutatav vundamendi puhul pole selle soojustamisel mõtet. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Külaline kirjutas:Tuulutatav vundamendi puhul pole selle soojustamisel mõtet. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Ja nimelt miks?

Terv,

Arno

Ju sokli soojustamise mõte on ikka selles, et põrandaalune soojem kestaks, kui külmadega tuuleavad sulgeda. See talv sai küll ainult kaks nädalat neid kinni hoida, siis tuli soe tagasi. Soojem temperatuur välispiirde taga on ehk ikka parem, kui külmem või mis?

taastaja

Põhjanaabrid soovitavad tänapäevasel tasemes soojustatud maja tuulutatava vundamendi puhul põrandaaluse pinnase katta kas 100-200 mm. kergkruusaga või 50 mm. EPS plaatidega ja välispiirde kiviseinad seest (vundamendi sisekülg) samuti soojustada EPS-iga. Need meetmed aitavad seal kuivemaid olusid hoida.
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf
http://www.malander.fi/assets/files/LVI ... ti-B62.pdf
http://www.rakennustieto.fi/lehdet/ry/i ... JvIqa.html

Tere. Läbi tuulutusava jm pragude toimub välisõhu liikumine põranda alla niikuinii. Ei usu et enamus põrandaalustsest saab tuuletihedaks. Miks peab panema EPS kahtlasesse kohta, kus tema efektiivsus on väga suure tõenäosusega olematu? Sama koguse EPS pannes põranda alla on võimalik tuuletihedus kindlamini saavutada. Tegelega otsese probleemiga (põrand soojaks) mitte sama probleemiga kaudselt (põrandaaluse tuuletiheduse saavutamise läbi põrand soojaks).
EPS pinnasel takistab maasoojuse kerkimist. Kergkruus niiskuse kerkimist ei takista. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Läbi tuulutusava jm pragude toimub välisõhu liikumine põranda alla niikuinii. Ei usu et enamus põrandaalustsest saab tuuletihedaks. Miks peab panema EPS kahtlasesse kohta, kus tema efektiivsus on väga suure tõenäosusega olematu? Sama koguse EPS pannes põranda alla on võimalik tuuletihedus kindlamini saavutada. Tegelega otsese probleemiga (põrand soojaks) mitte sama probleemiga kaudselt (põrandaaluse tuuletiheduse saavutamise läbi põrand soojaks).
EPS pinnasel takistab maasoojuse kerkimist. Kergkruus niiskuse kerkimist ei takista. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas soojustatud tuulutusavadega sokkel ei tee maja soojemaks? MInu järgmine näide ei ole üksüheselt võrreldav kuid, kui kas sokli tuulutust ei saa võrrelda näiteks hoone freshklappidega. Freshklapide olemasolu hoonel ei ole kahtlane? Minu nägemus ei olnudki niivõrd pinnast soojendada vaid ikka soklit. Kindlasti põranda topelt ja ülesoojustamine on hea mõte, kuid kui asjad panna ruutmeetritesse, numbritesse ja rahadesse siis tundub, et optimaalne on panna tähele ka sokli soojustamist,

Terv,

Arno

Tere. Fresh-klapid on ventilatsioonisüsteemi osa. Vaevalt, et põrandaalune kuulub ventilatsioonisüsteemi. Tavaliselt on soojustamise eesmärk siseruumides sooja hoidmine ning koos sellega inimeste ümber oleva mikrokliima tagamine. Kui eesmärgiks on sokli soojendamine, siis eks tuleb ka vastavalt käituda. Aga minu mõistus sellest aru ei saa. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[quote="rokikas"]Põhjanaabrid soovitavad tänapäevasel tasemes soojustatud maja tuulutatava vundamendi puhul põrandaaluse pinnase katta kas 100-200 mm. kergkruusaga või 50 mm. EPS plaatidega ja välispiirde kiviseinad seest (vundamendi sisekülg) samuti soojustada EPS-iga.



...et, siis ainult vundamendi maaalune osa tuleb soojustada? Sokel peaks ju ikka välimisest küljest soojustatud olema.

taastaja

See on selleks, et kui suvel hakkab põranda alla liikuma soe ja niiske välisõhk, siis põrandaalune on päris jahe (maapind ja soklipind on jahedad). Veeaur hakkab välja kondenseeruma. Kattes aga need pinnad soojusisolatsiooniga, millel on olematu soojusmahtuvus (loe inerts), suudab soe välisõhk põrandaaluse mingil määral üles soojendada ja veeauru mahub põrandaaluses õhku rohkem.

Tere. Selline olukord tekib mõnedel päevadel juunis, rohkem juulis-augustis. Ei suuda see maapinnale paigaldatud EPS põrandaalust kondensi vältida. Juulikuisest kõrge temperatuuriga ja õhuniiskusega õhust (no ca +25..+28C) jahtudes ööpäeva keskmisele, mitte öisele tasemele (ca +15..18 C) kondenseerub ikkagi vesi välja. See kondensvesi kondenseerub siis EPS peale (samuti põrandasoojustuse EPS välispinnale) ja suurem kogus EPS ja maapinna vahele. See omakorda tõstab põrandaalust ööpäeva keskmist niiskusetaset võrreldes ööpäevase välisõhuga. See mõnikümmend päeva aastas märga keskkonda põranda all ei suuda konstruktsioone kahjustada. EPS peal kuivad vesi kiiresti ära kui tingimused paranevad, villast kulub ca nädal (eeldusel muidugi hea tuulutus põranda all). Nõus, et EPS maapinnal tõstab põrandaaluse temperatuuri mõne kraadi võrra (suvel) , mis on aga liiga väike selleks, et vältida kondensi teket. Kokku: EPS maapinna peal ei anna loodetud efekti, paigaldades sama EPS põranda alla on efekt täiesti olemas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:...et, siis ainult vundamendi maaalune osa tuleb soojustada? Sokel peaks ju ikka välimisest küljest soojustatud olema.

taastaja

Tuulduva vundamendi korral on ju hoone soojustuspiiriks põranda alajoon ja ka soklilahendus/soojustus järgib ilmselt seda kõrgust.
Sokli siseküljel olev EPS + kergkruus maapinnal aitavad tagada soojemaid ja kuivemaid olusid tuulutusruumis. Viidatud Helsingi tehnikaülikooli töös sellest juttu nii sõnas kui "pildis". Mõju on ikka tunduvalt suurem kui vaid paar päeva aastas.

Tere. Juuli-august ei ole jah ainult paar päeva. Akadeemilised ringkonnad tegelevad sageli probleemide otsimisega ja lahendamisega seal, kus seda pole tegelikult vaja. Kas see põrandaalune on märg 45 ööpäeva aastas (ilma sokli sisekülje EPS-ta ja kergkruusata) või 30 päeva aastas (koos sokli sisekülje EPS-ga ja kergkruusaga) on suures pildis ebaoluline. Oluline on seejuures 2 asja:
1) et see 30 või 45 päeva ei muutuks konstruktsioonile ohtlikuks 2) oleks majanduslikult mõttekas. Tehniliselt võiks selle põrandaaluse ka nii ehitada, et seal oleks 0 päeva kondensi.
Kordan: see raha, mida on kavas panna sokli siseseina ja maapinna peale, on kulutatud majanduslikult ebaefektiivselt. Ja ei muuda 45 kondensipäeva viimine 30 päevani konstruktsiooni sugugi turvalisemaks. Selles olen nõus, et 45-lt 30 -le on Soome kollegide terminite järgi "kuivem" = minu määratluse järgi pigem "vähem märjem". Ehk kas klaas on pooltühi või pooltäis - vastavalt tellimusele . Konstruktsiooni turvalisemaks viimiseks on aga teisi - palju efektiivsemad teid.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mina isiklikult ei arva et nad tegelesid seal "spungi" otsimisega vaid kuna tänapäevaste soojustusnormide kasutamisega/karmistumisega muutusid ka olusuhted põrandaalustes siis pidi ka lahendusi otsima kerkinud probleemidele.
Aga eks saab ilmselt kasutada ka neid "palju efektiivsemaid teid", mida iganes see siis ka ei tähenda.

Külaline kirjutas:Tere. Juuli-august ei ole jah ainult paar päeva. Akadeemilised ringkonnad tegelevad sageli probleemide otsimisega ja lahendamisega seal, kus seda pole tegelikult vaja. Kas see põrandaalune on märg 45 ööpäeva aastas (ilma sokli sisekülje EPS-ta ja kergkruusata) või 30 päeva aastas (koos sokli sisekülje EPS-ga ja kergkruusaga) on suures pildis ebaoluline. Oluline on seejuures 2 asja:
1) et see 30 või 45 päeva ei muutuks konstruktsioonile ohtlikuks 2) oleks majanduslikult mõttekas. Tehniliselt võiks selle põrandaaluse ka nii ehitada, et seal oleks 0 päeva kondensi.
Kordan: see raha, mida on kavas panna sokli siseseina ja maapinna peale, on kulutatud majanduslikult ebaefektiivselt. Ja ei muuda 45 kondensipäeva viimine 30 päevani konstruktsiooni sugugi turvalisemaks. Selles olen nõus, et 45-lt 30 -le on Soome kollegide terminite järgi "kuivem" = minu määratluse järgi pigem "vähem märjem". Ehk kas klaas on pooltühi või pooltäis - vastavalt tellimusele . Konstruktsiooni turvalisemaks viimiseks on aga teisi - palju efektiivsemad teid.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui soklit mitte soojustada siis mis oleks Teie arvates optimaalseim põranda EPS või XPS soojustuse kihi paksus tuulutatava vundamendi puhul?

Ja ma pole nüüd kuidagi saanud aru kahest koolkonnast ehk siis EPS vs XPS, osa siis väidab EPSi korral saab konstruktsioon "hingatud" ja "väljahigistatud" ja XPS korral saab konstruktsioon kaitstud just "hingamise" ja "väljahigistamise" vastu. Kas keegi saab välja käia tõe ilma mõistujututa ehk olukord on selline nii ja naa -puust ja punasest selgeks.
Külastades viimast ehitusmessi ja suheldes müügimeestega jäi arusaamine veel segasemaks.

Insneridest ei ole ka mingit kasu, nende teadmised on rajatud müügimeeste presentatsioonidel või pärit hoopis nendest aegadest kui soojustusest ei peetud lugu.

Tänud

Arno

Tere. EPS või XPS kihipaksus sõltub soovitavast põranda soojapidavusest (U-väärtus) ja see omakorda kogu ülejäänud hoone piirdetarindite soojapidavusest. Ei ole olemas EPS ega XPS-koolkonda. On ühe või teise materjali müüjad. Mõlemad on õiges kontekstis head materjalid ning mõlemaga võib konstruktsiooni nässu keerata.
Kui insener kuulab ainult müügimehe juttu ilma omapoolse analüüsita, siis ei ole see insener vaid "insener".
Aga puust ja punaseks kardan, et paljudele s.h ka "inseneridele" jääb see hiina keeleks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. EPS või XPS kihipaksus sõltub soovitavast põranda soojapidavusest (U-väärtus) ja see omakorda kogu ülejäänud hoone piirdetarindite soojapidavusest. Ei ole olemas EPS ega XPS-koolkonda. On ühe või teise materjali müüjad. Mõlemad on õiges kontekstis head materjalid ning mõlemaga võib konstruktsiooni nässu keerata.
Kui insener kuulab ainult müügimehe juttu ilma omapoolse analüüsita, siis ei ole see insener vaid "insener".
Aga puust ja punaseks kardan, et paljudele s.h ka "inseneridele" jääb see hiina keeleks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma nüüd U arvu ei oska öelda, kuna pole projekteerija. Kuid vaadates soovitusi siis see on vist hea kui on alla 0,12. Kuna tegu on põrandaküttega ja tuulduva põrandaga siis silmajärgi paistab, et 300 mm oleks väga hea. Antud olukorras palju pole vähe. Ainult et, mida kas EPS või XPS.


Tänud,

Arno

Kuna kontakt puudub pinnasega siis EPS.

Tänud arvamuste eest.

Nüüd siis kui vundamendi liik paika pandud ja soojustus viis ka siis kuidas ja kui palju on vaja kaitsta vundamenti pinnasevee eest. Traditsioonilist drenaaži ei ole võimalik paigaldada.


Tnd.

Arno