Hinnang projekteeritud vundamendile

[arno14]

Tere,

palun abi või hinnangut projekteeritud vundamendile - küsimus hüdroisolatsioonis, kas selline lahendus on otstarbekas ja põhjendatud. Kandepinnas on saviliivmoreen, kandevõime rahuldav või hea, kõrge pinnasevee tase.


Tänud,

Arno

[fgh]

Aeroc.ee st maha kopeeritud, aga no mis kuramuse projekteerija matab pinnase alla kivivilla? See villa tuleks sealt küll minema visata. täielik absurd.

Hüdroisolatsioon on alati küsimus, kõrge veetaseme korral pole minu isikliku arvamuse kohaselt katkisest kummikust kasu. Kummik võib kasvõi munadeni olla, aga kui ikka talda all pole, siis varbad on märjad ! See välimine hüdro on ainult vee ära juhtimiseks.

Kas majale valatakse plaat alla või mis imelik moodustis seal taldmiku all on ?
Vundamendi ja seina vahel olev hüdro võiks minna vahtplasti peale, siis katkestad ära vuugi ja ka näiteks radooni tõusmise vuugist.
Isiklikult kui võimalik tooks põranda kõrgemale nn sooja seina vahele.

Sellise killustiku koguse juures on kindlasti küsimus ka täitepinnase ja killustiku segunemine kui seal muidugi joonisel olev plaat kogu maja ulatuses all on, siis pole küsimust.
Samuti 10mm armatuurvõrk põrandas ?

Isiklik arvamus, et üle pingutatud ja mõni asi isegi idiootsus.

[arno14]

Aeroc.ee st maha kopeeritud, aga no mis kuramuse projekteerija matab pinnase alla kivivilla? See villa tuleks sealt küll minema visata. täielik absurd.

Hüdroisolatsioon on alati küsimus, kõrge veetaseme korral pole minu isikliku arvamuse kohaselt katkisest kummikust kasu. Kummik võib kasvõi munadeni olla, aga kui ikka talda all pole, siis varbad on märjad ! See välimine hüdro on ainult vee ära juhtimiseks.

Kas majale valatakse plaat alla või mis imelik moodustis seal taldmiku all on ?
Vundamendi ja seina vahel olev hüdro võiks minna vahtplasti peale, siis katkestad ära vuugi ja ka näiteks radooni tõusmise vuugist.
Isiklikult kui võimalik tooks põranda kõrgemale nn sooja seina vahele.

Sellise killustiku koguse juures on kindlasti küsimus ka täitepinnase ja killustiku segunemine kui seal muidugi joonisel olev plaat kogu maja ulatuses all on, siis pole küsimust.
Samuti 10mm armatuurvõrk põrandas ?

Isiklik arvamus, et üle pingutatud ja mõni asi isegi idiootsus.

Suuremas osas muidugi Aerocist maha kopeeritud, keegi ei hakka ju jalgrattast uuesti leiutama. Kivivill ei ole päris pinnase all. Villatoodete hulgas on tänase päeva seisuga vist olemas piisavalt tooteid mida "pinnase alla matta" - olen saanud aru, et tagada mingisugune hingavus vms. Hüdrost on ikka tekitatud (lint)vundamendile "vann". Imelik moodustis taldmiku all on hüdroisolatsiooni alus, ehk millele hüdro paigaldatakse, see on kogu maja ulatuses.
Põrandat tõsta oli ka mõte kuid üsna vähesel määral.
Miks 10 mm armatuurvõrk tekitab küsimusi?
Küsimus on kas selline "vann" päästab või on mingi lihtsam lahendus?

Tnd,

Arno

[fgh]

Huvitav ma oma rüperaalist näen seda veetõket taldmiku sisemise äärega lõppevat. Ju väikese ekraani ja suurendamise eripära.
10mm võrgu küsimus on selles, et mis koormus sinna peale tuleb. Natuke üle dimensioneeritud tundub olevat.

See hüdroisolatsiooni idee on muidugi hea, aga võiks mürki võtta, et seda ei suudeta teostada või lõhutakse töödekäigus. Piisab nõela august, et veepind ühtlustuks väljas ja sees, läbiviigud jne. Kas sellel hüdrol mitte nõuet pole olla väljaspool konstruktsiooni või kahe betooni vahel ? Kui õige see liiva alla paigaldamine on ? Isiklikult ei paneks üldse seda hüdro. Ilma keldrita majadel enamvähem raha vette uputamine. Pigem võiks mõelda niiskuse tõkestamisele enne põrandat, näiteks suure fraktsioonilise killustikuga, maja kõrgemaks rida või paar vms. Võimalus see hüdro teha ka otse betooni alla kui väga soov, st topelt põrand. Samas siis kannatab see sõlm jälle.
Selle villa kohta võiksid mingi viite anda mida tootja lubab kasutada sellises kohas. Pange eps 50 kõige "hingavam" vahtplastidest.
Välimise hüdro või ikkagi sinna soojustuse taha keerata nagu aeroci joonisel, aga mitte üles välja. Aeroci lahendus jääb ebaselgeks mille vastu see veetõke seal kaitsma peab, tsunami ehk? Need aeroci lahendused on üldse naljakad, iga paksuse kohta on hoopis eri põhijoonte ja tõdedega lahendused. Pehmelt öeldes arusaamatu.

Julgen oletada, et veetõke on otstarbetu sellisel kujul, sest seda ei saa vettpidavaks pideva surve all !

Aga kuula ka teised oletajad ära, ei tegele ise päevast päeva projekteerimisega ja sohu ehitamist hea meelega väldiks üldse.

[Külaline]

Tere. Võiks keerulistest ja segastest näidispiltidest pöörduda tagasi klassikute poole - A.Veski poole näiteks. Saab lollikindla lahenduse. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[arno14]

Tere. Võiks keerulistest ja segastest näidispiltidest pöörduda tagasi klassikute poole - A.Veski poole näiteks. Saab lollikindla lahenduse. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Milline lahendus nimelt? Palun täpsustada.


Tnd,

Arno

[arno14]

Huvitav ma oma rüperaalist näen seda veetõket taldmiku sisemise äärega lõppevat. Ju väikese ekraani ja suurendamise eripära.
10mm võrgu küsimus on selles, et mis koormus sinna peale tuleb. Natuke üle dimensioneeritud tundub olevat.

See hüdroisolatsiooni idee on muidugi hea, aga võiks mürki võtta, et seda ei suudeta teostada või lõhutakse töödekäigus. Piisab nõela august, et veepind ühtlustuks väljas ja sees, läbiviigud jne. Kas sellel hüdrol mitte nõuet pole olla väljaspool konstruktsiooni või kahe betooni vahel ? Kui õige see liiva alla paigaldamine on ? Isiklikult ei paneks üldse seda hüdro. Ilma keldrita majadel enamvähem raha vette uputamine. Pigem võiks mõelda niiskuse tõkestamisele enne põrandat, näiteks suure fraktsioonilise killustikuga, maja kõrgemaks rida või paar vms. Võimalus see hüdro teha ka otse betooni alla kui väga soov, st topelt põrand. Samas siis kannatab see sõlm jälle.
Selle villa kohta võiksid mingi viite anda mida tootja lubab kasutada sellises kohas. Pange eps 50 kõige "hingavam" vahtplastidest.
Välimise hüdro või ikkagi sinna soojustuse taha keerata nagu aeroci joonisel, aga mitte üles välja. Aeroci lahendus jääb ebaselgeks mille vastu see veetõke seal kaitsma peab, tsunami ehk? Need aeroci lahendused on üldse naljakad, iga paksuse kohta on hoopis eri põhijoonte ja tõdedega lahendused. Pehmelt öeldes arusaamatu.

Julgen oletada, et veetõke on otstarbetu sellisel kujul, sest seda ei saa vettpidavaks pideva surve all !


Aga kuula ka teised oletajad ära, ei tegele ise päevast päeva projekteerimisega ja sohu ehitamist hea meelega väldiks üldse.

Jah eks see hüdro äralõhkumise tõenäosus on suur (ka minu kännuotsast vaadates), kuid konstruktor oli keeldumas midagi muud konstrueerima ning näitas mulle pikalt ja laialt referentse projekteeritud ja valmis ehitatud objektidest - jäin ka korraks uskuma, siiani.
Hüdrole ongi projekteeritud korralik sile õhuke betoonplaat ning 2 kihti seda Tehno*** hüdro mis iganes sinna peale. Ainuke mis mind kõhklema paneb on rahaline ekvivalent, seega tunnen huvi, et ehk keegi soovitab midagi muud. Maja alla suurefraktsiooniga killustik ei mängi välja kuna kogu vesi hakkab sinna kogunema, sest krunt on savine ja see vesi ei imbu maasse ära. Selle hüdro point ongi see, et vesi ei koguneks maja alla. Krunt ise on pealt kuiv, mingit sood seal ole, kui vesi tuleb peale siis vaatluse ajal on see sealt minema jooksnud (süvendites seisab küll seisab, aga need väiksemad maaparandustööd).

Vill peaks olema näiteks PAROC GRS 20

Vundamendi sõlm on küll Aeroci lahendus kuid hüdro on juurde aretatud.

MIs puudutab villa juttu siis Aerocil selline jutt, ei tea äkki see on reklaam http://aeroc.ee/index.php?page=955&lang=est&cnt=Niiskus


Tnd,

Arno

[Külaline]

Tere. A.Veski.Individuaalelamute ehitamine. "Valgus", Tallinn, 1969, lk79-97. Aeroc niiskusteemalisest tekstist suudavad adekvaatselt aru saada (ja kriitiliselt hinnata) paarkümmend inseneri Eestis, ülejäänute jaoks on see tarkade lausete, graafikute ja valemite rägastik, mille sisu jääb mõistetamatuks. Samuti ei kirjelda see tekst villa soklis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[arno14]

Tere. A.Veski.Individuaalelamute ehitamine. "Valgus", Tallinn, 1969, lk79-97. Aeroc niiskusteemalisest tekstist suudavad adekvaatselt aru saada (ja kriitiliselt hinnata) paarkümmend inseneri Eestis, ülejäänute jaoks on see tarkade lausete, graafikute ja valemite rägastik, mille sisu jääb mõistetamatuks. Samuti ei kirjelda see tekst villa soklis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas Aeroci tekst ei ole pädev ja Paroci toodet GRS 20 ei ole õige kasutada soklis?


Tnd,

Arno

[Külaline]

Tere. Ei hakka Aeroci teksti analüüsima, see ei haaku niikuinii vundamendi probleemidega.
Villa kasutamisest soklis - kõik mis pole keelatud on lubatud. Tehniliselt eelistatuim on XPS. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[arno14]

Aeroci komentaar villa kasutuse kohta on - "arusaamatu lahendus" ehk ebasobiv materjal.

[fgh]

Aeroci leht jahub lehekülgi materjalist ja difusioonikonstant st. Samas keskendumata reaalsele seina läbilõikele. Võrreldakse keramsiitplokki villaga ja vahtplastiga, arvestamata sisemisi kihte, reaalselt olemasolevaid krohve jne. Samuti ei arvestata, et 100mm asemel saaks panna ka 200mm vahtplasti. Ühesõnaga kõlab kui tellimustöö ja välja on toodud ainult paha.
Võrrelda ja toimivust tuleb analüüsida reaalsel süsteemil kui tervikul.
Samasuguse targa kirjatüki võiks kirjutada ka klaasi kui soojustusmaterjali kohta välisseina viimistleva kihina. Kõik on võimalik tööle saada kui kasutada õigeid asju enne seda.

Soovitus vanakooli vundamendi poole pöörduda on ilmselt ainuõige. See hüdro tundub ja on ilmselt üle reageeritud. Pealegi tõenäosus mitte töötamiseks on ülimalt suur.
Teadmiseks, et sadamad ehitatakse lausa vette ja veel soolasesse. Kui vundament pole just pakkepapist tehtud, siis niiskus ei tee sellele midagi. Kui veetase pinnases on kõrge, siis tuleb veetaset alandada või maja ehitada piisavalt kõrgele, et oleks tagatud niiskustkartvate osade säilimine. Kogu Tartu on sohu ja puidust ehitatud, siiani alles.

Killustiku all mõtlesin mitte taldmiku aluse täitmist vaid vundamendi tagasitäite viimast kihti enne vahtplasti.

Ilmselt saate selle hüdro ja kaasneva jama eest välja ehitada kuivendussüsteemid ja maja meetri kõrgemaks laduda. Samas saate kindel olla, et süsteem toimib.

[arno14]

Tere. A.Veski.Individuaalelamute ehitamine. "Valgus", Tallinn, 1969, lk79-97. Aeroc niiskusteemalisest tekstist suudavad adekvaatselt aru saada (ja kriitiliselt hinnata) paarkümmend inseneri Eestis, ülejäänute jaoks on see tarkade lausete, graafikute ja valemite rägastik, mille sisu jääb mõistetamatuks. Samuti ei kirjelda see tekst villa soklis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Lugedes A.Veski teost, järeldan, et Teie soovitus oleks ehitada sokel kõrgemaks (põrand kõrgemale) ja tuulutatavana ning ei mingit hüdroisolatsiooni?

Tnd,

Arno

[Külaline]

Tere. Juba parem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Lugedes A.Veski teost, järeldan, et Teie soovitus oleks ehitada sokel kõrgemaks (põrand kõrgemale) ja tuulutatavana ning ei mingit hüdroisolatsiooni?

Tnd,

Arno

Hüdroisolatsioon peaks seal ikka asetsema vundamendi peal ehk sokli all, samuti sokli peal. Vanemates väljaannetes on see vähemalt nii.

taastaja

[arno14]

Tere. Juba parem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

A.Veski raamatus lk 87 kirjeldatakse liiva positiivset toimet puitpõrandatele - kas see teooria kehtib ka tänapäeval kui betoon (must põrand) plaadi all on näiteks 200 mm EPS? Kas põrandakütest(toast) tulev soojus suudab läbida piisavalt effektiivselt läbi EPS ja hoida liiva esimesed kihid kuivana? Kas kild on sama effektiivne (mis fraktsioon) kui liiv? Mis toimub suvel kui põrandaküte ei tööta(ruume ei kõeta)?

Tnd,

Arno

[Külaline]

Tere. Jõudsite juba õigele teeotsale, milleks on vaja edasisi tõmblemisi. Need mehed, kes 100 aastat tagasi talad liiva matsid teadsid täpselt liivaalusest niiskusreziimist. Nemad alustasid õpipoistena, said sellideks ja mõned isegi meistriteks, milleks kulus 20-30 aastat. Sellist know-howd enam ei ole, teooria võib küll kehtida, kui arvestada kõiki neid asju, mida meistrid kogemuste järgi teadsid. Ainult selliseid meistreid ei ole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Imelik]

Vabandust, aga see liiva jutt on jama ja vananenud.
Selgitan. Vesi e. see mida käsitleme niiskusena liigub alati keskkonna suunas, mis on vähem niiske ja kus tema liikumisele on väiksem takistus. Ega siis temperatuur ei kuivata, ikka niiskuse liikumine. Küsimus on kuhu?
Arvan et sellise konstruktsiooniga Te enam nõus ei oleks.

Meistritega on nii ja naa. Oli ka selliseid, kes toetasid maja 4 kivi peale (ka ju kogemus) jne. Oma vana-vanaonu majast leidsin näiteks tehnilist kirjandust vanas saksa keeles (üle-eelmine sajand). Jah teadmised loodusest ja selle jõust olid võib-olla kohati adekvaatsemad.

[arno14]

Vabandust, aga see liiva jutt on jama ja vananenud.
Selgitan. Vesi e. see mida käsitleme niiskusena liigub alati keskkonna suunas, mis on vähem niiske ja kus tema liikumisele on väiksem takistus. Ega siis temperatuur ei kuivata, ikka niiskuse liikumine. Küsimus on kuhu?
Arvan et sellise konstruktsiooniga Te enam nõus ei oleks.

Meistritega on nii ja naa. Oli ka selliseid, kes toetasid maja 4 kivi peale (ka ju kogemus) jne. Oma vana-vanaonu majast leidsin näiteks tehnilist kirjandust vanas saksa keeles (üle-eelmine sajand). Jah teadmised loodusest ja selle jõust olid võib-olla kohati adekvaatsemad.

Ja mis oleks Teie lahendus?

Tnd

Arno

[arno14]

Kas tuulutatav vundament võiks olla antud olukorras kõige mõistlikum?

Tnd,

Arno

[Imelik]

Ma ei ole pädev olukorda hindama, lisaks puudub olukorra kirjeldus. Vundament sõltub ikka pinnasest ja hoonest. .... arvan ma.

[arno14]

Ma ei ole pädev olukorda hindama, lisaks puudub olukorra kirjeldus. Vundament sõltub ikka pinnasest ja hoonest. .... arvan ma.

Olukord on kirjeldatud teema alguses.

Tnd.

Arno

[Kalvis]

Kas tuulutatav vundament võiks olla antud olukorras kõige mõistlikum?

See sõltub millist maja, kasutusmugavusi, siseviimistlust jne. soovid omas majas näha.

Alt tuulduval vundamendil on ka omad probleemid - näiteks kanalisatsiooni ja veetrasside vedamise probleemid, teatud põrandatüüpidega on vastunäidustused, soojustamise lisaprobleemid jne.
Seega teatud materjalide valiku, konstruktsiooni jne. juures võib olla soodsa lahendusega, mistõttu on ta levinud kergkarkassmajade lahendusena. Aga kui maitseelistused on teised, võivad teised vundamendid soodsamad tulla.

[arno14]

Kas tuulutatav vundament võiks olla antud olukorras kõige mõistlikum?

See sõltub millist maja, kasutusmugavusi, siseviimistlust jne. soovid omas majas näha.

Alt tuulduval vundamendil on ka omad probleemid - näiteks kanalisatsiooni ja veetrasside vedamise probleemid, teatud põrandatüüpidega on vastunäidustused, soojustamise lisaprobleemid jne.
Seega teatud materjalide valiku, konstruktsiooni jne. juures võib olla soodsa lahendusega, mistõttu on ta levinud kergkarkassmajade lahendusena. Aga kui maitseelistused on teised, võivad teised vundamendid soodsamad tulla.

Jutt käib Aeroci majast. Ma ei ole ehitusspetsialist kuid mis probleemid nimelt võivad olla? Mis probleem lisasoojustamisel?

Esiteltud vundamendi lahenduse praakisid lgp foorumlased välja; üleeelmise sajandi tehnoloogiad tunduvad ka kellegile kahtlased - mis võiks siis kõige lollikindlam lahendus olla kõrge pinnasevee puhul?


Tnd.

Arno

[Kalvis]

Ma ei praakinud välja, vaid vihjasin teatud puudustele. Maju ehitatakse erinevate kasutusotstarvete pärast ja vastavalt omaniku soovile sobib kord üks lahendus ühele paremini kui teisele. Kuna ma ei tea su majaehituse muid soove (viimistlus, plaanitud materjalid, kasutusotstarve) siis ei saa ma rohkem soovitada kas mõni teine vundamendi liik on parem. Võibolla on, võibolla ei ole.
Postidele rajatud alt tuulduv vundament on odav, väiksema töömahuga ja sobib just puitkarkassmajadele, eriti suvila tüüpi (ei elata aasta ringi).
Kivimaja, saunakompleksid, aastaringi elamine, teatud nõuded viimistlusele, kindlasti vaja põrandaplaate jne. ning lintvundament on palju sobivam.