Ehitusfoorum

siiber kirjutas:

looder54 kirjutas: Näiteks seesamaEN-15544. Ei olda ju kinni jäikades numbrites. Pannakse paikka ainult materjalide parameetrid (valikuvõimalus) pannakse paikka suhtarvud koldesuurus= koldeava suurus =lõõristiku suurus. Kusjuures jäetakse jälle mänguruumi pottsepale, kuna antud
vaid suhtarvud. See on võte, millega püütakse lahti saada idiootsustest ahjuehituses.

Et kõik pottsepad, kes enne seda EN-15544 küttekoldeid ehitasid, tegelesid idiootsustega??
Siis ka SINA ise???

Oleks hea, kui sa minu teksti ei väänaks. Need suhtarvud on võetud ikka pottsepandusest läbi aegade. Enamusel pottsepaõppe läbinuil mahtusid need
parameeterid kolle=koldeuks= lõõristik juba enne EN-i ilmumist igati sinna sisse.

Koit kirjutas:Tartus KVTś teeme kevadepoole koolituse programmi kasutamise ja selle järgi kütteseadme ehitamise kohta. Infot leiab mingist hetkest meie kodulehelt http://web.zone.ee/teabekeskus/, või SigritEstri käest. Ma ei tea, kui vaimustuses korteri perenaine on, kui hakkan sinna ekskursioone korraldama, aga Raivo saab küll vaatama tulla ja perenaine pakub kindlasti ka kohvi.

Sinu osalusega koolitused pole siiani küll midagi arendavat silma jätnud. Loodan siiski parimat. Selleks aga pead seal KVT-s oma eelnevate tööde , kõrgetasuliste koolituste lammutamise korraldama.
Teiseks see ekskursiooni jutt. Milleks selline ilkumine. Või sulle ei tundu see sellena? Pilte ei ole võimalik näidata, ahju pakud näha vaid mulle ja kuhu need ülejäänud vähemalt 19 ahju siis peidetud on.
Kui sulle ei meeldi suhtlemine foorumis, ära ilgu ja ülbitse ja süüdista siis foorumi allakäiku.
Selgeks saime seda, et sa ei ole endiselt muutunud.

PS Kindlasti on see programm kasutuskõlblik ja kindlasti saab ka selles EN koldes tuld teha aga saab ju seda ka viisakalt esitleda. Teadja soovitas lugeda MTÜ juhtkirja, eesmärke. Näiteks Erialase teabe levitamine

Lugedes foorumit, võib jääda lugejale mulje, et kogu EN on üks saatana sigitis
ja Eesti pottsepp ei tea ega tahagi sellest midagi teada. Elada teadmisega, et kõik
jamad saavad alguse EU-st ju võib, aga kas on see on otstarbekas. Nõuded tulevad nagunii ja neid peab täitma, nii ka küttekollete puhul. Vastasel korral on tulevikus raskendatud maja, korteri müük, kindlustuse saamine jne. Ratsionaalselt
mõtlev inimene ei lase ennast häirida tormist veeklaasis, see tähendab, et las ametimehed vaidlevad omavahel asjad selgeks, teie ärege laske ennast sellest
häirida. Soovitus teile ühene. Tellides küttekollet, nõudke pädevuspaberid. Kas
meister on teadlik, mida tähendavad EU nõuded ahjuehitusel ja kindlasti projekti
ja nõuetekohast ahjupassi. Sellega kindlustate omale siledama tee tulevikku.
Inetuid kaklusi foorumis teemal, kellel on pikem ja kes valetab, et tal on pikk, tuleks võtta huumoriga. Kindlasti ei tohiks võtta tõena ka väljaütlemisi pottsepaõppe kvaliteedi kohta Eestis. Arenguruumi on igal alal aga see tuleb nii,
või naa.

looder54 kirjutas: Seda, et eestis ei ehitada EN järgi küttekoldeid,
usub ju ainult idioot. Muljet aga üritatakse jätta.

looder54 rõõmuks olin mina see idioot

Oleks tervitatav, kui siia tekkiks veel infot meistritest, kellel on oskused ja kogemused EN-15544 normi järgi teha arvutused, joonised ja nende alusel kliendile ka ahi.
Näiteks siin on väikese seletusega leht.
http://www.korstnapühkija.ee/austria-ahjude-arvutusmetoodika-e-ahi-tapselt-teie-vajadustele/
Selline individuaalne lähenemine, kuni korstna tipuni välja! Mulle jääb ainult arusaamatuks, miks sellist programmi nii vähe kasutatakse ja selle alusel nii vähe ahje on ehitatud? Üks asi on muidugi hind, dokumentatsioon ja saksa kivi tõstab ahju maksumust tuntavalt.

Tundub, et EN-15544 järgi ahju ehitamine on nagu passiivmaja normi täitmine, millest räägiti (kuulati loenguid) 10 või enam aastat, enne kui päris esimene valmis sai. Ja mida nüüd veel mitu aastat monitoritakse.
Sense korraldas mõlemas majas huvilistele lahtise uste päevi, kus igaüks sai katsuda ja küsida.
EN umbkolle on palju elevust tekitanud ja tundub, et selle elusalt nägemine pakuks nii mõnelegi huvi. Mõistlik oleks seda kuidagi siis organiseerida ja praktikas näidata. See muudaks õhu kahtlejatest puhtamaks.


Hr. Hovi arvamus kasuteguri mõõtmisest. "Kasuteguri mõõtmiseks on mitmeid võimalusi. Põhiliselt liigituvad need otsesteks ja kaudseteks."
Minu ahju kasuteguri mõõtmistulemusi oli võimalik esitleda nii 88.5% kui 75% ja mõlemad numbrid on õiged.(vastavalt vajadusele saab esitleda) Ma ehk ei liialda, kui ütlen, et samapalju saab mõjutada kasutegurit ahjuomanik ise. Kui liigutan oma ahju tuhaluuki HTT 312 umbes 2cm jagu, muutub vastavalt ilmale korstna termomeetri näit tugevalt üle 100C, ehk kütan ilma ja ahju kasutegur muutub.

Siit ka küsimus. Millise meetodiga arvutatakse EN ahju kasutegurit programmis ja kuidas toimub EN koldes õhu peale andmine nii, et tagatakse min 78% ahju kasutegur? Ehk kas kasutaja poolt on välistatud kasuteguri langemine ja alla 78% ja korstnasse näiteks 260C suitsugaaside laskmine?
Kas lõõris või korstnas asetsev termomeeter on soovituslik, kohustuslik?

No niiväga tahtsin kiitvat hinnangut anda postitusele, aga üks väike nüanss segab, mis võib kaksipidist arvamust põhjustada. Ei tea kus kohast on pärit mulje, et mina peaksin rõõmus olema selle üle, kui keegi on sattunud idiotismi ohvriks. No ega ikka ei ole küll. Siit johtuvalt ka eelnev minu postitus. Link, mille lisasid on hea, aga vastav koolitus oleks veel parem. Tahtsin veel kirjutada Leevi mõttearendusest selleEN-15544 kitsaks jäämise kohta. Loomulikult arenevad ahjunduse loogilised lahendused sedavõrd kiiresti, et kohe kindlasti tuleb aja jooksul uuendusi EN-i. Seniks kuni neid pole kasutagem seda, mis on.

Õhtust.

Miks ei kasutata programme? Asi vägagi maiset laadi, Austerlaste käest ostetud programm maksab 3000€, no mõned eurid alla ja iga aasta uuendused ca 800€. Kui meie meistrihärrad nokitsevad üksinda teha ja suuremalt jaolt „mustalt“, siis nad lihtsalt ei ole suutelised sellist raha välja käima. Meie niiöelda kopereerusime, mina ostsin programmi välja ja mõttekaaslased, kes tahavad samuti selle programmi järgi ehitada kaasaegseid kütteseadmeid hüvitavad oma programmikasutuse. Kevadeks saan ehk programmi eesti keelseks ja siis saan laiemalt pakkuda, kellel huvi on.
Nii, nüüd tuleb kindlasti kisakoor välja, et kuidas ma julgen väita, et ehitatakse „mustalt“. Hiljaaegu oli siin korstnaehitamise pakkumine, vaadake millise hinnaga ollakse nõus tegema, kes natukenegi materjaali hindasid teab ja on ka riigimaksudega kursis, see saab kohe aru, et sellise raha eest ei võta pottsepahärra käsigi taskust välja.
Mõne sõnaga ka standarditest. Ükski standard ei ole kohustuslik, igaüks võib ehitada ka hea ehitustava järgi, mis on isegi ehitusseaduses kirjas. Kui aga tahad saada kindlat ja juba järgikatsetatud tulemust, siis on standard heaks abiliseks. Muidugi kõige parem, kui ise kõik välja arvitad ja kirja paned, aga see võtab nii kohutava aja, et seda ei ole keegi nõus kompenseerima.

Lugupidamisega

Koit Koppel

Olenüüd kirjutas: Ja õhurest koldepõhja 15544 standardisse kohe kindlasti ei kuulu.Olgu ta või HBO+ st

Kas ma saan õieti aru, et EN 15544 järgi ehitatud kolle ei saa olla mitte mingil juhul tuharestiga?

Jah sa saad täiesti õigesti aru elik EN 15544 standardist lähtuvalt ehitatud ahjul puudub põhjarest (tuharest) ja põlemisõhu ava kõrgus on minimaalselt 5 cm kolde põhjast kõrgemal! Põlemisõhk ei pea koldesse sisse olema juhitud ainult ukse kaudu vaid võib olla juhitud ka kolde seintesse ehitatud kanalite kaudu, mis nagu eelnevalt öeldud suubuvad koldesse põhjast minimaalselt 5 cm kõrgemal.
Samuti tuleb kasutada nõuetele vastavat šamotti 1750-2200kg/m3, 18-33%, soojusjuhtivusega 20`C-400`C vahemikus 0,65-0,90 W/(m.K).

Andrus Schults kirjutas:Jah sa saad täiesti õigesti aru elik EN 15544 standardist lähtuvalt ehitatud ahjul puudub põhjarest (tuharest) ja põlemisõhu ava kõrgus on minimaalselt 5 cm kolde põhjast kõrgemal! Põlemisõhk ei pea koldesse sisse olema juhitud ainult ukse kaudu vaid võib olla juhitud ka kolde seintesse ehitatud kanalite kaudu, mis nagu eelnevalt öeldud suubuvad koldesse põhjast minimaalselt 5 cm kõrgemal.
Samuti tuleb kasutada nõuetele vastavat šamotti 1750-2200kg/m3, 18-33%, soojusjuhtivusega 20`C-400`C vahemikus 0,65-0,90 W/(m.K).

Tänan vastuse eest.
Kas see programm, mida siin foorumis eelnevalt mainitud on, oskab ka arvestada koldesse jääva tuha kogust peale igakordse maksimumkoguse kütuse põletamist?
Kui tihti tuleb koldest eemaldada tuhka või seda nn. EN-umbkoldes ei teki?

Andrus Schults kirjutas:Jah sa saad täiesti õigesti aru elik EN 15544 standardist lähtuvalt ehitatud ahjul puudub põhjarest (tuharest) ja põlemisõhu ava kõrgus on minimaalselt 5 cm kolde põhjast kõrgemal! Põlemisõhk ei pea koldesse sisse olema juhitud ainult ukse kaudu vaid võib olla juhitud ka kolde seintesse ehitatud kanalite kaudu, mis nagu eelnevalt öeldud suubuvad koldesse põhjast minimaalselt 5 cm kõrgemal.
Samuti tuleb kasutada nõuetele vastavat šamotti 1750-2200kg/m3, 18-33%, soojusjuhtivusega 20`C-400`C vahemikus 0,65-0,90 W/(m.K).

Pikaajalise koostöö tulemusel oleme jõudnud vastastikuses lugupidamises teha kindlaks, et EN 15544 projekteerimisnoridele vastab ka Borovitsi ajaloolise shamotivabriku tellis SA-5

kaminahi kirjutas:

Andrus Schults kirjutas:Jah sa saad täiesti õigesti aru elik EN 15544 standardist lähtuvalt ehitatud ahjul puudub põhjarest (tuharest) ja põlemisõhu ava kõrgus on minimaalselt 5 cm kolde põhjast kõrgemal! Põlemisõhk ei pea koldesse sisse olema juhitud ainult ukse kaudu vaid võib olla juhitud ka kolde seintesse ehitatud kanalite kaudu, mis nagu eelnevalt öeldud suubuvad koldesse põhjast minimaalselt 5 cm kõrgemal.
Samuti tuleb kasutada nõuetele vastavat šamotti 1750-2200kg/m3, 18-33%, soojusjuhtivusega 20`C-400`C vahemikus 0,65-0,90 W/(m.K).

See šamotikampaania on "arusaadav".
Mul tekkis küsimus, kas sel juhul algab igakordne kütmine pihta tuha eemaldamisega koldest?
Paraegusest restkoldega ahjust võtan välja maksimaalselt korra paari kuu jooksul ja kokku umbes 15 liitrise ämbritäie.

Andrus Schults kirjutas: Põlemisõhk ei pea koldesse sisse olema juhitud ainult ukse kaudu .

Seda ukse selgitust kuulaks mina pikemalt. Kas ka vaid ukse kaudu õhku saavad restita kolded ongi need kõige õigemad?

Tuhasus on EN 15544 standardi järgi ehitatud ahjudes ca 0,5%. Uutes UmweltPlus tüüpi kolletes veel väiksem. Minu hinnangul ongi Eestis pottseppadel see viga, et nad ehitavad koldepõhja ukseraami siseraamiga samale tasapinnale. Umbse põhjaga kolde müüritud põhja võib vabalt ehitada 12-13 cm ukseraamist alla poole. Soovitan ka kolde põhja paigaldada 25-30mm paksuse HBO+ šamottplaadi, mis kolde külje- ja tagaseintes 2-3mm eemal. Koldepõhi on koos kolde laega vaieldamatul enim koormust saav ahju osa ja ilma seguta paigaldatud põhjaplaat võimaldab ilma vaevata ka kliendil endal vajadusel kolde põhjaplaadi uue vastu ringi vahetada. Uskuge mind, et sellises koldes tuleb ahju omanikul palju hõredamini koldest tuhka välja võtta kui põhjarestiga tuharuumiga ahjust! Peale igat kütmist tuha välja võtmine ei ole vajalik!

100 kg puude õigel põlemisel tekib 1 kg tuhka.
Õige liigõhuteguri korral põleb ahjutäis puid ära 1 tunni ja 18 minutiga. Kui põleb kauem on põlemisõhku vähe ,kui põleb kiiremini siis öhku liiga palju.

Andrus Schults kirjutas:Tuhasus on EN 15544 standardi järgi ehitatud ahjudes ca 0,5%. Uutes UmweltPlus tüüpi kolletes veel väiksem. Minu hinnangul ongi Eestis pottseppadel see viga, et nad ehitavad koldepõhja ukseraami siseraamiga samale tasapinnale. Umbse põhjaga kolde müüritud põhja võib vabalt ehitada 12-13 cm ukseraamist alla poole. Soovitan ka kolde põhja paigaldada 25-30mm paksuse HBO+ šamottplaadi, mis kolde külje- ja tagaseintes 2-3mm eemal. Koldepõhi on koos kolde laega vaieldamatul enim koormust saav ahju osa ja ilma seguta paigaldatud põhjaplaat võimaldab ilma vaevata ka kliendil endal vajadusel kolde põhjaplaadi uue vastu ringi vahetada. Uskuge mind, et sellises koldes tuleb ahju omanikul palju hõredamini koldest tuhka välja võtta kui põhjarestiga tuharuumiga ahjust! Peale igat kütmist tuha välja võtmine ei ole vajalik!

Ei paista siin 5 ega 15 cm kõrgusel olevaid õhukanaleid?
Tegelikult tahtsin hoopis küsida et kas tõesti ei või tuharesti paigaldada ja selle"sihtotstarvet" muuta,noh et paned aga
hermeetiliselt sulguva tuharuumi ukse ja rest on vaid selleks et tuhk "ära kaoks"
Põlemisõhku annad aga endiselt nendest piludest 5 cm kõrgusel,kas nii ei või näiteks?

Olenüüd kirjutas:100 kg puude õigel põlemisel tekib 1 kg tuhka.
Õige liigõhuteguri korral põleb ahjutäis puid ära 1 tunni ja 18 minutiga. Kui põleb kauem on põlemisõhku vähe ,kui põleb kiiremini siis öhku liiga palju.

Ja tuha erikaal võiks olla? Mitu liitrit uhka tekib 20 kg halgude põlemisel 1 tunni ja 18 minutiga?

t800 kirjutas:

Andrus Schults kirjutas:Tuhasus on EN 15544 standardi järgi ehitatud ahjudes ca 0,5%. Uutes UmweltPlus tüüpi kolletes veel väiksem. Minu hinnangul ongi Eestis pottseppadel see viga, et nad ehitavad koldepõhja ukseraami siseraamiga samale tasapinnale. Umbse põhjaga kolde müüritud põhja võib vabalt ehitada 12-13 cm ukseraamist alla poole. Soovitan ka kolde põhja paigaldada 25-30mm paksuse HBO+ šamottplaadi, mis kolde külje- ja tagaseintes 2-3mm eemal. Koldepõhi on koos kolde laega vaieldamatul enim koormust saav ahju osa ja ilma seguta paigaldatud põhjaplaat võimaldab ilma vaevata ka kliendil endal vajadusel kolde põhjaplaadi uue vastu ringi vahetada. Uskuge mind, et sellises koldes tuleb ahju omanikul palju hõredamini koldest tuhka välja võtta kui põhjarestiga tuharuumiga ahjust! Peale igat kütmist tuha välja võtmine ei ole vajalik!

Ei paista siin 5 ega 15 cm kõrgusel olevaid õhukanaleid?
Tegelikult tahtsin hoopis küsida et kas tõesti ei või tuharesti paigaldada ja selle"sihtotstarvet" muuta,noh et paned aga
hermeetiliselt sulguva tuharuumi ukse ja rest on vaid selleks et tuhk "ära kaoks"
Põlemisõhku annad aga endiselt nendest piludest 5 cm kõrgusel,kas nii ei või näiteks?

Oled teel Tulikivi koldesse

Koit kirjutas: Austerlaste käest ostetud programm maksab 3000€, no mõned eurid alla ja iga aasta uuendused ca 800€. Kui meie meistrihärrad nokitsevad üksinda teha ja suuremalt jaolt „mustalt“, siis nad lihtsalt ei ole suutelised sellist raha välja käima. Meie niiöelda kopereerusime, mina ostsin programmi välja ja mõttekaaslased, kes tahavad samuti selle programmi järgi ehitada kaasaegseid kütteseadmeid hüvitavad oma programmikasutuse. Kevadeks saan ehk programmi eesti keelseks ja siis saan laiemalt pakkuda, kellel huvi on.

Kas austerlased ka teavad et programmiga "kolhoosile" teenust pakud?

Õhtust.

Loomulikult teavad, möödunud nädalal Welsis sain viimase versiooni programmist ja failid, mis vaja eesti keelde tõlkida, et programm eesti keelseks saaks.


Lugupidamisega

Koit Koppel

Peamine, et Raidkivil materjali jätkuks!

Koit kirjutas:Loomulikult teavad

Nii et kui sa mõistlikku hinnapoliitikat ajad jääb see austerlastele viimaseks müügiks siia maile.

Olenüüd kirjutas:100 kg puude õigel põlemisel tekib 1 kg tuhka.
Õige liigõhuteguri korral põleb ahjutäis puid ära 1 tunni ja 18 minutiga. Kui põleb kauem on põlemisõhku vähe ,kui põleb kiiremini siis öhku liiga palju.

Varem, kui korstnasse minevate suitsugaaside temperatuur oli kõrgem, põles kiiremini, nüüd on põlemiskeemia korras ja umbes niikaua ka põleb ja tuli on rahulik. Kus ja kuidas mõõdetakse suitsugaaside liikumise kiirust? Korstna otsas tuulemõõtjaga?

Tuhka võtan umbes peale 1.5 rm halgude põletamist. Palju EN koldes saab halge põletada, enne kui tuhka on vaja võtta?

fanatic kirjutas: Palju EN koldes saab halge põletada, enne kui tuhka on vaja võtta?

Pole koldeid, pole vastuseid.

siiber kirjutas:

fanatic kirjutas: Palju EN koldes saab halge põletada, enne kui tuhka on vaja võtta?

Pole koldeid, pole vastuseid.

Seda küll, aga mida standart EN 15544 ette näeb?

Andrus Schults kirjutas:Tuhasus on EN 15544 standardi järgi ehitatud ahjudes ca 0,5%.
....
Uskuge mind, et sellises koldes tuleb ahju omanikul palju hõredamini koldest tuhka välja võtta kui põhjarestiga tuharuumiga ahjust! Peale igat kütmist tuha välja võtmine ei ole vajalik!

Ehk on minu funktsionaalne lugemisoskus niru aga ma loen siit välja kindlas kõneviisis väite "EN 15544 koldest võib tuhka harvemini välja võtta, kui põhjarestiga tuharuumiga koldest". Kui mõlema ahju põlemiskeemia on korras (mõõtmised on selle võimalikkust näidanud), siis peaks tekkima tuhka võrdsel määral. Kui umbkolde põhjas on tuhka vähem, siis saab see tuhk olla kas lõõrides, korstnas või paremal(?) juhul katusel.

Kuidas täpselt 15liitrit tuhka umbkolde põhjas välja näeb (umbes niipalju saan mina tuharuumist korraga kätte)? Lihtne matemaatika ütleb, et 5cm kihiga saaks katta 3000cm2 ehk 40x75cm koldepõhja. 10cm kiht (see sulgeks juba EN-kolde lubatud miinimumkõrgusega õhuavad) kataks 30x50cm kolde põhja. Kuidas selline kolderuumi suuruse muutumine (sisuliselt see 15l läheb ju kasutusest välja) efektiivsusele ei mõju on mulle pisut arusaamatu olukorras kus programmide abil tuleb(?!) optimeerida kõiksugu mõõtmeid kolmanda komakohani.
Vot sellised kõhklused tekivad ühel lihtkasutajal.