Ehitusfoorum

kaminahi kirjutas:Näppude peal arvutades saab minutiga selgeks, et pole võimalik aina uuesti jalgratast leiutada ja usu, et kui see projekt "vett peaks" millest sa unistad, siis oleks see kindlasti juba ammuunustatud vana meetod halgude kuivatamiseks.
Teooria ei kannata kriitikat, jääb üle sul see tasuvus praktikas tõestada

kena köik

Nii,et arvad,et 70-80kraadi ja meeletu ventileerimine oleks odavam?Ventileerimisega läheb ju mitu korda enam sooja minema.
Aga kuna koldetuli.ee toore puu ja kuivatatud puu hinnavahe on 150kr/rm,siis peab ju kuivatamise omahind sellise ventileerimisega olema odavam.Aga minu projektis on nagunii tagasilöök,pidin eile minema soovitud kongi ostma,aga müüja oli juba kellegile teisele müünud,kuigi oli kokku lepitud,et ostan ära.Kuigi kuivatatud puudele oleks juba pragu turgu.Eile helistas keegi ja soovis osta rekkatäie kasepuud,hinnaga 800kr/rm.Kuna toorest kaske saaks ca 450kr/rm(600kr/tm kojutooduna),halutamine ca 100kr/rm,siis oleks kuivatamise marginaaliks 250kr/rm,kui omahind jääks alla 150kr/rm siis oleks igatepidi ju kasulik.
Muidugi liigub praegu mõte ka selles suunas,et osta rmk-st sanitaarraidena kuuse kuivakat.Püsti kuivanud kusk(hukkunud kas juurepessu või kooreüraskite tõttu) on kütmiskõlbulik kohe.Seega võiks kodumaistele klientidele,kes nagunii 800kroonist kaske kalliks peavad,hoopis kuusekuivakat pakkuma.

ardi palju sa hooajal umbes-täpselt müüd

vaaderman kirjutas:ardi palju sa hooajal umbes-täpselt müüd

Kui nüüd kuivi pead silmas,siis seda on raske öelda,palju oleneb ju ka reklaamimisest.
Tänavu pole ma tasulist reklaami teinud,ega ka kuulutusi kusagile üles pannud,ainut netifoorumeis pakkunud + tutvusringkond ja olen müünud ca 80rm,ca 70rm on veel järgi (neist lühikesi ca 10rm).Eelmisel talvel müüsin poole vähem kui mul praegu juba müüdud on.Kui ostaksin reklaami ja riputaksin teateid,siis müük oluliselt suureneks.
Mul on kõik eeldused olemas,Tallinn ja temast lõuna pool asuvad suvilalinnakud a-la Kiisa on suhteliselt lähedal,on olemas 2 halumasinat,kallur,traktorid ja ka leiaks tööjõudu,seega võiks mahtu oluliselt suurendada,ehk siis osta tooret(3m küttepuu) sisse.Senaiajani olen müünud oma metsast pärinevat kaupa ja pole tooret eriti sisse ostnud.Aga seda nüüd,et osta toore ja palgata tööjõud ja saada raha alles 1,5a pärast,ma ei näe mõtet,panen parem siis raha juba BIG-i ja müün küttepuu kevadel maha toorena.
Seega ennustada ei saa kuna ostuintensiivsus erineb ju olenevalt aastast enam kui 10 korda.Ja kuivati oleks selleks,et aitaks välja siis,kui talv külm ja ostjaid palju ja puud saavad otsa.

suht olematud kogused
mille arvelt investeeringuid loodad teha

pane tootmine hooga käima
eelmine hooaeg müüsin 400 r/m
pooled tegin ise poole ostsin sisse
ja seda kõike tegin nö hobi korras
see aasta ei müü midagi
varun ja kuivatan

vaaderman kirjutas:suht olematud kogused
mille arvelt investeeringuid loodad teha

pane tootmine hooga käima
eelmine hooaeg müüsin 400 r/m
pooled tegin ise poole ostsin sisse
ja seda kõike tegin nö hobi korras
see aasta ei müü midagi
varun ja kuivatan

2008 müüsin toorest üle 500rm(kusjuures siis müüsin toorest 500kr/rm),möödunud aastal oli küttepuuturg pakkumisi nii täis,et võtsin aja maha.
Kuigi jah võimsust oleks palju,oma halumasinaga saaks 2 kesi saetud-lõhutud kuni 4rm tunnis,seega paarkümmend rm päevas oleks normaalne kogus,kevadel võiks lühikeste otstega 3x6rm koormat päevas teha ja klientidele viia,kui oleks kolmas inimene koormas puid ladumas.

Mina näen oma mätta otsast asju niiviisi:
Turul on meeletu nõudlus mõistliku kuiva küttepuu järele. Aga pakkumist ei ole, sest tootjad üle poole aasta tootmist ette ei planeeri ja ühtegi halgu neil varuks aegsasti riita pandud ei ole ja jahuvad teemal, et ei tea kas saaks ehk 8 sotise müügihinnaga purukuiva pulka toota. Saaks rahvast nöörida mõnuga.

Minu mätta otsast vaadates olete te parajad piidrid.

Vabandust et teemat segan aga mulle hakkas kangesti huvi pakkuma see teooria pool. Ma ei saanud nüüd võib olla õieti aru aga siin väidetakse justkui oleks võimalik ainet keskkonnast niimoodi ära viia
(lihtsalt temperatuuritõstmisega) , et midagi asemele ei tule (teisisõnu tekitatakse vaakum)?
Toon lihtsa näite, võrdleme seda sama teekannu ja supipotti (avatud kaanega). Kummast aurustub vesi samadel tingimustel kiiremini ja miks? Mis "kuivatab" nõude sisu ?

sashaobrok kirjutas:Mina näen oma mätta otsast asju niiviisi:
Turul on meeletu nõudlus mõistliku kuiva küttepuu järele. Aga pakkumist ei ole, sest tootjad üle poole aasta tootmist ette ei planeeri ja ühtegi halgu neil varuks aegsasti riita pandud ei ole ja jahuvad teemal, et ei tea kas saaks ehk 8 sotise müügihinnaga purukuiva pulka toota. Saaks rahvast nöörida mõnuga.

Minu mätta otsast vaadates olete te parajad piidrid.

Mis sa meid süüdistad.Kust me teadsime,et nii külm talv tuleb.Oleksid võinud ju suvel eellepingu sõlmida mingi koguse ja summa peale,et tootja oleks teadnud.Majanduslikult ei ole ju mõtet pikemaks ajaks laovarusid ette teha.
Keegi ei taha kedagi nöörida,kõik taandub normaalsele turumajandusele.Või igatsed plaaniajanduse aega taga?
Igatahes,soeta ise oma järgmise 2 talve varud kevadel ja siis on kõik rahul,ei maksa müüjaid süüdistada nöörimises.

Imelik kirjutas:Vabandust et teemat segan aga mulle hakkas kangesti huvi pakkuma see teooria pool. Ma ei saanud nüüd võib olla õieti aru aga siin väidetakse justkui oleks võimalik ainet keskkonnast niimoodi ära viia
(lihtsalt temperatuuritõstmisega) , et midagi asemele ei tule (teisisõnu tekitatakse vaakum)?
Toon lihtsa näite, võrdleme seda sama teekannu ja supipotti (avatud kaanega). Kummast aurustub vesi samadel tingimustel kiiremini ja miks? Mis "kuivatab" nõude sisu ?

Mitte vaakum,aga rõhk.Vee keemisel tekib rõhk ja vesi surub auruna välja.
Tõid näite poti ja kannu,aga kui kannu sees on ventilaator,mis liigutaks õhku?Siis peaks kann kiiremini kuivaks saama.

Ardi kirjutas: Mis sa meid süüdistad.Kust me teadsime,et nii külm talv tuleb.Oleksid võinud ju suvel eellepingu sõlmida mingi koguse ja summa peale,et tootja oleks teadnud.Majanduslikult ei ole ju mõtet pikemaks ajaks laovarusid ette teha.

Kuidas ei ole majanduslikult mõtet? Kellele sa maksma pead, et sul puud riidas kuivada ja järgmist aastat oodata saaks?
Kui sul tööjõud on ja masinate jõudlus ka, siis miks sa juba ei ole metsas langetamas? Ideaalne talv, maa põhjalikult külmand. Muudkui uha teha. Järgmistel aastatel on laojääk alati varuga olemas ja müü nii kuis jaksad.

sashaobrok kirjutas:

Ardi kirjutas: Mis sa meid süüdistad.Kust me teadsime,et nii külm talv tuleb.Oleksid võinud ju suvel eellepingu sõlmida mingi koguse ja summa peale,et tootja oleks teadnud.Majanduslikult ei ole ju mõtet pikemaks ajaks laovarusid ette teha.

Kuidas ei ole majanduslikult mõtet? Kellele sa maksma pead, et sul puud riidas kuivada ja järgmist aastat oodata saaks?
Kui sul tööjõud on ja masinate jõudlus ka, siis miks sa juba ei ole metsas langetamas? Ideaalne talv, maa põhjalikult külmand. Muudkui uha teha. Järgmistel aastatel on laojääk alati varuga olemas ja müü nii kuis jaksad.

Aga teeme nii,sina annnad mulle protsendita laenu nii puude väljaostmiseks kui tööjõule maksmiseks,samuti annad mulle kasutamiseks riida katmiseks materjali.Siis võiks ma rahumeeli teha puid kasvõi 3-ks aastaks ette,maad mul piisab ja selle eest sul maksta pole vaja.
Aga kuna ka riitade ladumine ja katmine on töö ja samuti on riidast võtmine ja autokasti ladumine suurem töö,kui haluasina lindilt võtta toores halg ja autokasti laduda,siis peab kuiv puu olema toorest 100kr/per ruum kallim.
Kui sul on valida 2 töökoha vahel,ühest saad palga kätte kuu aja pärast,aga teisest töökohast 1,5 aasta pärast,siis kumma töökoha sa valid?
Mul on 200rm puid tehtud,vaja metsast vaid välja vedada.Aga maha üritan ma need müüa ikka kevadel,mitte järgmisel talvel.
Ja ei ole see suures lumes metsatöö tegemine nii lihtne midagi.

Peand pea, ise ostad mingeid milliseid masinaid ja ehitad halukatlaid.

sashaobrok kirjutas:Peand pea, ise ostad mingeid milliseid masinaid ja ehitad halukatlaid.

Just,ostan ja ehitan,selleks et tulu teenida,aga mitte selleks et saada palka 1,5 aasta pärast ja senikaua oma hambad varna panema ja lastel lasta nälga surra.
Seega 1,5-ks aastaks puid ette teha on ebaõnnestunud investeering ja sellest tuleb hoiduda.Samas kui puud saavad otsa,on tegemist saamata jääva tuluga.Aga selleks,et tulu ei jääks saamata,tulekski teha kuivati ja sellest tulenev hinnalisa tuleb loomulikult küsida kliendilt.Elujõulise majandustegevuse korral maksab alati kient kõik kinni ja kui ei maksa,siis on ettevõtmine paratamatult hukule määratud.

Edu ka edaspidiseks

sashaobrok kirjutas:

Ardi kirjutas: ... Ideaalne talv, maa põhjalikult külmand. Muudkui uha teha...

Asjaolusid teadmata on õpetada kõrvalt hea.
Sel talvel ei ole maa väga külmunud. Lund on liialt palju.
Mul sõber ikka ütleb: Pillimäng on väga lihtne. Vaja ainult õigel ajal õigele nupule vajutada.

Ardi kirjutas:Mitte vaakum,aga rõhk.Vee keemisel tekib rõhk ja vesi surub auruna välja.
Tõid näite poti ja kannu,aga kui kannu sees on ventilaator,mis liigutaks õhku?Siis peaks kann kiiremini kuivaks saama.

Kulla inimene, rõhu suurenemine tekib gaasi/vedeliku kokkusurumise tagajärjel (antud juhul siis veeauru väljapääsu takistamisest, küll aga ei aita see kuidagi kaasa sisu kuivatamisele. Kuivatab õhk
mis siseneb anumasse ja tõusva temperatuuri mõjul suudab transportida veeauru rohkem kui ta ise algselt sisaldas. Kui saabub tasakaal siis on finito. Nii et lepime kokku - kuivatab õhk, mitte temperatuur ega rõhk. Vabandust on küll ka võimalus - veeauru liikumine difusiooni teel ühest keskkonnast teise (auru osarõhkude vahest tingituna) aga seda vist antud teema ei käsitle (ja seal on ka teemaks ümbritsev õhk, ei pääse me sellest kuidagi ). Temperatuur paneb küll asja liikuma või siis rõhkude vahe. Sinu näitel on temperatuur vajalik aurustumise kiirendamiseks, paraku läheb see kõik ilmselt vastu taevast, väljaviimiseks aga teatud kogus õhku teatud temperatuuri ja niiskussisaldusega.
Olukord kus ainet asemele ei teki viib vaakumini.

Kuigi jah võimsust oleks palju,oma halumasinaga saaks 2 kesi saetud-lõhutud kuni 4rm tunnis,seega paarkümmend rm päevas oleks normaalne kogus,kevadel võiks lühikeste otstega 3x6rm koormat päevas teha ja klientidele viia,kui oleks kolmas inimene koormas puid ladumas.

Tere!
Ardi, Sa juba terve nädal ehitad oma "põrgumasinat", aga vaata kui palju sama aja jooksul oleks kütet valmistanud -
7tööpäeva x 20rm = 140rm. Mahavisatud aeg ja raha!
Andres

Imelik kirjutas:

Ardi kirjutas:Mitte vaakum,aga rõhk.Vee keemisel tekib rõhk ja vesi surub auruna välja.
Tõid näite poti ja kannu,aga kui kannu sees on ventilaator,mis liigutaks õhku?Siis peaks kann kiiremini kuivaks saama.

Kulla inimene, rõhu suurenemine tekib gaasi/vedeliku kokkusurumise tagajärjel (antud juhul siis veeauru väljapääsu takistamisest, küll aga ei aita see kuidagi kaasa sisu kuivatamisele. Kuivatab õhk
mis siseneb anumasse ja tõusva temperatuuri mõjul suudab transportida veeauru rohkem kui ta ise algselt sisaldas. Kui saabub tasakaal siis on finito. Nii et lepime kokku - kuivatab õhk, mitte temperatuur ega rõhk. Vabandust on küll ka võimalus - veeauru liikumine difusiooni teel ühest keskkonnast teise (auru osarõhkude vahest tingituna) aga seda vist antud teema ei käsitle (ja seal on ka teemaks ümbritsev õhk, ei pääse me sellest kuidagi ). Temperatuur paneb küll asja liikuma või siis rõhkude vahe. Sinu näitel on temperatuur vajalik aurustumise kiirendamiseks, paraku läheb see kõik ilmselt vastu taevast, väljaviimiseks aga teatud kogus õhku teatud temperatuuri ja niiskussisaldusega.
Olukord kus ainet asemele ei teki viib vaakumini.

Aurumasina katel,sees on surve,ei lähe sinna mingit õhku ja ei teki ka vaakumit.Teekannus on vesi,vesi aurustumisel paisub,ja seega surub ta teekannust(halgudest jne) välja.Lõpuks on teekann kuivaks keenud ja auruna väljunud,tõsi,teekann jääb täis üleküllastunud auru,mis mahajahtudes kondenseerub,kuid see on murdosa sellest,mis kannust väljus.Alarõhk,mitte vaakum,tekiks siis,kui kannutila otsas oleks ventiil,mis laseb vaid aurul väljuda,kuid auru kondenseerumisel õhku sisse ei lase.

Andresto kirjutas:

Kuigi jah võimsust oleks palju,oma halumasinaga saaks 2 kesi saetud-lõhutud kuni 4rm tunnis,seega paarkümmend rm päevas oleks normaalne kogus,kevadel võiks lühikeste otstega 3x6rm koormat päevas teha ja klientidele viia,kui oleks kolmas inimene koormas puid ladumas.

Tere!
Ardi, Sa juba terve nädal ehitad oma "põrgumasinat", aga vaata kui palju sama aja jooksul oleks kütet valmistanud -
7tööpäeva x 20rm = 140rm. Mahavisatud aeg ja raha!
Andres

Mul on viimasel ajal palju kirjatööd teha vaja olnud,midagi pole parata,keegi seda minu eest ei tee,seega ei saa mahavisatud rahast ja ajast rääkida.

Ma ei taha vaielda aga mind hämmastab kuidas inimene küsib aga ei taha kuulata. Mis seos on siin aurumasinal? OK võta raudtoru ja täida veega (täiesti) ning sule mõlemad otsad. Vee kuumutamisel torus tekib rõhk (pealt avatud otsa korral seda ei teki- veelkord rõhu tekkeks on vaja kokkusurumist). Nüüd ava üks toruots ja Sinu teooria järgi peaks olema vesi täiesti aurustunud ning väljuma koheselt veeauruna ( läbi ventiili lastes jääb torusse mis? , mis tekitab survet veeauru väljutamiseks?).
Sama hea oleks väita, et kui teekann uputada vette (eelnevalt täidetult) ja seda soojendab seest küttekeha (eeldame et kann on termiliselt isoleeritud) siis väljub kannu tilast kogu vesi auruna ning
kann jääb (seest kuivaks/ või vähemalt tühjemaks).

Imelik kirjutas:Ma ei taha vaielda aga mind hämmastab kuidas inimene küsib aga ei taha kuulata. Mis seos on siin aurumasinal? OK võta raudtoru ja täida veega (täiesti) ning sule mõlemad otsad. Vee kuumutamisel torus tekib rõhk (pealt avatud otsa korral seda ei teki- veelkord rõhu tekkeks on vaja kokkusurumist). Nüüd ava üks toruots ja Sinu teooria järgi peaks olema vesi täiesti aurustunud ning väljuma koheselt veeauruna ( läbi ventiili lastes jääb torusse mis? , mis tekitab survet veeauru väljutamiseks?).
Sama hea oleks väita, et kui teekann uputada vette (eelnevalt täidetult) ja seda soojendab seest küttekeha (eeldame et kann on termiliselt isoleeritud) siis väljub kannu tilast kogu vesi auruna ning
kann jääb (seest kuivaks/ või vähemalt tühjemaks).

Ei,see oli sinu teooria,et vee kuumutades torus tekib vaakum,minu arvates tekib rõhk,kui toru on kuumutatud,alguses vee paisumise tõttu ja hiljem ülerõhuauruna.Nüüd oleneb palju ülerõhuauru temperatuurist,kas avades ühe otsa,purskub kogu sisu auruna(tegelikkuses küll auru ja vee seguna)välja,või vähemalt osa sisust.Analoogia autoradikaga,kui lased keema ja avad radikakorgi siis võid saada auru-veeseguga mööda nägemist.Isiklikult järgi proovitud ja ei soovita kellelgi.
Kui kann on uputatud vette,siis ühendatud anumate põhimõttel,vesi kui aurust tunduvalt raskem ollus,vajub kannu.Kui kannutila on piisavalt peenike,siis aur ei lase veel vajuda kannu,sest toimub pidev auru väljavool(mulin).
Või näiteks panna toored puud vaakumkabrisse ja imeda vaakumpumbaga õhk välja.Nüüd kuumutada vaakumkambrit 70 kraadini ja avada luuk,suure tõenäosusega on sisse tekkinud surve,aurusurve,kuna alarõhul on vee keemistemperatuur märksa madalam,seega on vesi puudest välja keenud ja tekkinud aurust on surve.Aga kui luuki mitte avada,siis tekib sisse uuesti vaakum,kuid vesi,mis oli enne puude sees,ei ole nüüd enam sees vaid pinnal,nii puude kui kambriseinte pinnal ja sealt nõrgunud põrandale.Kui teekannule panna otsa ventiil ja keeta,kuni vesi otsas,ning kann jahutada,siis tekib kannu tõepoolest vaakum ja kannuseintele kondents,kui aga avada üle 100kraadise,kuivaks keenud kannu ventiil,siis väljub viimanegi veeaur ja kann täitub õhuga.
Aga sinu teooriast,et kui õhk sisse ei pääse,siis teekannust aur ka ei välju,ei saa mina aru.

Ardi kirjutas:Ei,see oli sinu teooria,et vee kuumutades torus tekib vaakum,minu arvates tekib rõhk,kui toru on kuumutatud,alguses vee paisumise tõttu ja hiljem ülerõhuauruna.

Kuis Sa siis nüüd niimoodi aru said (välja lugesid)? Ütlesin, et avatud süsteemist (mida see Sinu oma on) ei saa ainet välja viia kui midagi asemele ei tule (rõhkude tasakaal), vastasel korral väheneks ühelpool aine hulk ja see viiks lõpuks vaakumi (aine puudumise) tekkimiseni (teoreetiliselt). Suletud süsteemist ei viida midagi välja ja seal süsteemi kuumutamine tõstab rõhku mille eesmärk on muuta soojusenergia tööks ( teist liiki energiaks, mitte eesmärgiks ei ole aine eemaldamine keskkonnast).
Edaspidine läheb täisjamaks (vabandust). Vesi on raskem kui veeaur, õige aga külm õhk on ka raskem kui veeaur.
Niipalju kui tuleb välja, niipalju läheb ka sisse (rõhkude tasakaal avatud süsteemis).Ära võrdle autorehvist õhu väljutamisega (suletud süsteem). Võid kas või võrrelda ühendatud anumate puhul. Sinu kinnine punker (kuivati) ühendatud toruga (vent. toru) teise punkriga (atmosfäär) mis on avatud atmosfäärile. Kinnist punkrit hakkad kütma alt. Tekkib sama soojuspaisumine, aurustumine jne. Kus toimub aurumine? Kas Sa surud kogu vee kinnisest punkrist lahtisesse tõstes seal nivood või kehtib ühendatud anumate seadus edasi ? Mingit juurdevoolu
ju lahtisest punkrist kinnisesse ei toimu nagu ma Sinu jutust aru saan?
Viimase lõigu kohta lihtne märkus- rõhk ei vähenda niiskussisaldust. Niiske õhu kompressioonil vabaneb aurustumissoojus ja õhk jahtub, poetades maha vastava hulga vett.
Ega mina ei tahagi inimest takistada oma ideede elluviimisel. Ma tahaks lihtsalt ise paremini aru saada-
kas vee aurustamisel potist tuleks kaan pealt ära võtta, et oleks tagatud parem õhu ligipääs või tuleks kaan tihedamalt peale suruda, et tekitada julm rõhk ja siis potikaas plärts pealt ära ja voilaa
. Muuseas energiakulu see ei muuda (vähemalt sedapidi nagu Sina mõtled) kuna teatud koguse vee aurustamiseks kulub ikka sama kogus energiat.
Igatahes jõudu parimate lahenduste otsimisel.

Imelik kirjutas: Kuis Sa siis nüüd niimoodi aru said (välja lugesid)? Ütlesin, et avatud süsteemist (mida see Sinu oma on) ei saa ainet välja viia kui midagi asemele ei tule (rõhkude tasakaal), vastasel korral väheneks ühelpool aine hulk ja see viiks lõpuks vaakumi (aine puudumise) tekkimiseni (teoreetiliselt).

OT, kusjuures tegelikult nii ongi. Sellel põhineb näiteks vaakumimmutus (süvaimmutus).

Imelik kirjutas:

Ardi kirjutas:Ei,see oli sinu teooria,et vee kuumutades torus tekib vaakum,minu arvates tekib rõhk,kui toru on kuumutatud,alguses vee paisumise tõttu ja hiljem ülerõhuauruna.

Kuis Sa siis nüüd niimoodi aru said (välja lugesid)? Ütlesin, et avatud süsteemist (mida see Sinu oma on) ei saa ainet välja viia kui midagi asemele ei tule (rõhkude tasakaal), vastasel korral väheneks ühelpool aine hulk ja see viiks lõpuks vaakumi (aine puudumise) tekkimiseni (teoreetiliselt). Suletud süsteemist ei viida midagi välja ja seal süsteemi kuumutamine tõstab rõhku mille eesmärk on muuta soojusenergia tööks ( teist liiki energiaks, mitte eesmärgiks ei ole aine eemaldamine keskkonnast).
Edaspidine läheb täisjamaks (vabandust). Vesi on raskem kui veeaur, õige aga külm õhk on ka raskem kui veeaur.
Niipalju kui tuleb välja, niipalju läheb ka sisse (rõhkude tasakaal avatud süsteemis).Ära võrdle autorehvist õhu väljutamisega (suletud süsteem). Võid kas või võrrelda ühendatud anumate puhul. Sinu kinnine punker (kuivati) ühendatud toruga (vent. toru) teise punkriga (atmosfäär) mis on avatud atmosfäärile. Kinnist punkrit hakkad kütma alt. Tekkib sama soojuspaisumine, aurustumine jne. Kus toimub aurumine? Kas Sa surud kogu vee kinnisest punkrist lahtisesse tõstes seal nivood või kehtib ühendatud anumate seadus edasi ? Mingit juurdevoolu
ju lahtisest punkrist kinnisesse ei toimu nagu ma Sinu jutust aru saan?
Viimase lõigu kohta lihtne märkus- rõhk ei vähenda niiskussisaldust. Niiske õhu kompressioonil vabaneb aurustumissoojus ja õhk jahtub, poetades maha vastava hulga vett.
Ega mina ei tahagi inimest takistada oma ideede elluviimisel. Ma tahaks lihtsalt ise paremini aru saada-
kas vee aurustamisel potist tuleks kaan pealt ära võtta, et oleks tagatud parem õhu ligipääs või tuleks kaan tihedamalt peale suruda, et tekitada julm rõhk ja siis potikaas plärts pealt ära ja voilaa
. Muuseas energiakulu see ei muuda (vähemalt sedapidi nagu Sina mõtled) kuna teatud koguse vee aurustamiseks kulub ikka sama kogus energiat.
Igatahes jõudu parimate lahenduste otsimisel.

Ei,ma oleks kasutanud nn teekannu meetodit,suletud süsteemi,kus aur oleks väljunud toru kaudu atmosfääri,mingit õhu juurdepääsu aurustumisprotsessi käigus poleks toimunud,jahtumisprotsessi käigus loomulikult oleks õhk sisse läinud,nagu tühjakskeenud teekann täitub õhuga alles siis kui jahtumisel veeaur kondenseerub.Tõsi,kui teekann on tühjaks keenud,siis auruvoog on peatunud ja mingil määral hakkab ta täituma õhuga,mis on veeaurust raskem.Kuid kuna kannutila on väike ja samuti on väike ka erinevus auru ja õhu erikaalude vahel,siis see protsess on aeglane ja vilega kannudel pea olematu.

Minu arust kõige raskem selles protsessis on saada puude sisemine temperatuur niisuguseks, et toimuks sealt vee intensiivne aurustumine. Veeaur jahutab pinda millelt ta aurustub. Veeaur ei liigu kunagi niiskemasse keskkonda eriti kui seal on veel ülerõhk. Sul ei teki probleemi selle veeauru väljalennutamisega (selleks ei ole isegi ülerõhku vaja ega kõrget temperatuuri). Raske on seda sealt puude seest kätte saada. Vähemalt mina arvan nii.
Leidsin ka ühe vana huvitava kuivatite põhimõtteid selgitava viite