Kas oleks turgu absoluutkuivale küttepuule?

[Ardi]

Seoses sellega,et tänavuse külma talve tõttu on tekkimas kuivade küttepuude põud,siis liigub mul mõte küttepuude kuivatamise poole.
Ja seda mitte niisama kuivatamise,nagu tehakse praegu igal pool 70-80kraadi juures,kus toores puit kuivab vaid pinnalt mõni cm,vaid 110 kraadi juures,kus vesi aurutatakse välja.Tulemuseks oleks absoluutkuiv puu,mille kütteväärtus kg kohta oleks seetõttu kõrgem kui puitbriketil.Tõsi,hoiustamisel see vahe kaob,sest absoluutkuiv imab õhuniiskust sisse.
Tegin ka siia sama teema http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic. ... 2643#p2643
Nüüd oleks vaja aga välja arvutada,palju kuluks energiat sellele.Arvestades küttepuude soojusmahtuvust,soojusisolatsiooni soojusjuhtivust,vee aurustamisele kuluvat energiat,et teada saada,mis see maksma läheks?Samas ma ei tea,kui paksu villasoojustusega seda teha,kaldun arvama,et 40-50cm peaks olema see soojustus(sees +110 väljas -20)Sest arvatavalt oleks vaja kuivati teha elektriküttega,kuna muud kütet on raske automatiseerida(võib ju ka algsoojuse anda puuküttega a-la saunaahjuga).
Nii palju olen välja uurinud,et puit hakkab gaasistuma al. 150-st kraadist.Seega on lubatud vahemik 100-150kraadi.
Seega teen tasuvusuuringut,mis kuivatamine maksaks.Palju oleks turg nõus maksma kindla kvaliteediga absoluutkuiva puu eest rohkem kui tavalise ebaühtlase kvaliteediga kuiva puu eest?

[Kalvis]

Ei soovita absoluutkuiva, sest seistes hakkab selline puu imema endasse vett.
Kõige tasuvam on ikkagi kuivatada puid tuule ja päikese käes niimoodi, et vihm ligi ei pääseks.

[Ardi]

Ei soovita absoluutkuiva, sest seistes hakkab selline puu imema endasse vett.
Kõige tasuvam on ikkagi kuivatada puid tuule ja päikese käes niimoodi, et vihm ligi ei pääseks.

Igal asjal on vähemalt 2 otsa.Selleks,et puud ära talveks õieti ära kuivaksid,peaksid puud olema aprillis-mais juba saetud-lõhutud ja riidas,tuule käes vihma,ka külgvihma eest kaitstud.Tavaliselt puudemüüjad tegelevad märts-mai klientide rahuldamisega(halgude tarnimise näol),sest toore puu müük on kasulikum(saab raha kohe kätte ja tööd on vähem)alles juunist alates,kui klientide huvi on raugenud,saab hakata müügipuid kuivamiseks riitadesse tegema.
Seega riitades kuivatades vähemalt pool aastat raha seisab.On risk,et sooja talve korral ei müügi kõiki kuivi puid ära,siis jääb raha seisma 1,5-ks aastaks.Kuna tänavune talv on eelmistest külmem,siis paljud(ei tarbijad,ega ka puumüüjad) ei osanud varusid piiasvalt soetada/teha.Seega tuleb puuduv osa katta sundkuivatamise teel
Sundkuivatamise pluss on kiirem käive,miinuseks kuivati alginvesteering ja kuivatuskulud.
Sundkuivatamise tavameetodil 70-80kraadi+ ventileerimine,kuivatatakse toores puu vaid väljast,sest vesi on rakkides kinni ja see ei vabane nii lihtsalt.110 kraadi juures pole valikut,rakud lõhkevad ja vesi aurab välja.Ja energiakulu võib tavameetodiga võrreldes olla isegi ühesugune,kuna ei ventileerita sooja välja.Väljub vaid soojus mis tekkib paisumisega ja aur,mis tekib vee väljakeemisega.Selge see,et seistes imab niiskust kui on niiskust võtta,kuid mitte praeguse välisilmastikuga,sest praegu on ju õhuniiskus minimaalne,kogu niiskus kleepub ju härmatisena kusagile kinni.Seega küsin,kas oleks turgu küttepuudele,mille niiskusesisaldus on 2% tavalise 20-25% (kui mitte enama) niiskusesisaldusega puudega võreldes,kui selle hind oleks natuke(nt 50kr/rm) kõrgem.

[sashaobrok]

No vot tulebki välja, et küttepuude "tootjad" arvavad, et kuiv puu on ühe suve kuivanud. Millest me siis üldse räägime.

[kaminahi]

Kindlasti olen nõus ostma 2% niiskusesisaldusega puid hinnaga +50 krooni ruum.

[Ardi]

No vot tulebki välja, et küttepuude "tootjad" arvavad, et kuiv puu on ühe suve kuivanud. Millest me siis üldse räägime.

Tuule käes kuivab puu üsna kiiresti,juhul kui puu on surnud,suvel 3-4 nädalat,kuuris kus puudub tuul,tükimaad kauem 2 aastat.Isegi talvel kuivab märg puu tuule käes.2006 sügisel oktoobris ladusin läbivettinud,vihma käes hunnikus seisnud halud riita(ühekordne) ja katsin,märtsiks olid halud kuivad.Ise ka ei uskunud,et ära kuivavad.
See plää-plää,et puu peab 2 aastat kuivama on kuuri laotud puude puhul,kus tuul eriti läbi ei tõmba.Sama kehtib ka pesu kuvatamise kohta,linad kuivavad päikse ja tuule käes paar tundi,vannitoas paar päeva.
Riidas puu kuivab küll kiiresti,kuid kuna jääb ilmastiku meelevalda(külgvihmad,halgude vahele tuiskav lumi) siis niiskusesisaldus kõigub üsna suurel määral ja 1,5 aasta pärast on ta sama niiskusesisaldusega mis 0,5 aastal oli.

[Ardi]

Kindlasti olen nõus ostma 2% niiskusesisaldusega puid hinnaga +50 krooni ruum.

Tore,praegune puude hind on mul 500kr/rm ja absoluutkuivad oleksid siis 500kr/rm+50kr/rm,ehk 550kr/rm.
Hinnale lisanduks transpordikulu kui klient sooviks kojuvedu(üldjuhul seda soovitakse).
Kui sellele hinnale oleks ostjaid siis võiks hakata kuivati ehitamisele mõtlema.

[nõginina]

Sa võid ju need puud kuivatada 2protsendini ja mida see annab?Palju on neid inimesi kellel aega ja kohta kuuriall kuhu need kuivad puud ladustada?Pakun,et vähestel.Reeglina jäävad õue hunnikusse ja kaetakse kilega.Üsna kiiresti on see niiskus taas mingi 20 protsendi peal isegi kuuri ladustamisel-asja mõttekus?
Mõõblitööstustes kuivatatakse puit ca 6 protsendini,võetakse kuivatist välja,vajadusel kiire transport ja taas sooja ruumi sisse töötlusse.
Niiet minu arvates täiesti mõttetu tegevus.

[vaaderman]

kui hoiad puid väljas siis peale kuivatust niiskus halgudes tasakaalustub
ja on ikkagi kuni 18% mis on siis asja mõte

[Urmas]

Mõnele inimesele on tähtis teadmine, et ta sai kvaliteetsed, kuivad puud ega pruugi teadagi, et need õues/kuuriall hoides uuesti niiskuvad.

[juhan]

Tulge palun planeedile Maa! Elage mugavalt-kui suudate.Ja nii edasi,ja lõpuni.ja viiemiljardiaastapärast on nagnii nii,et alga otsast pihta!Olge püsivad.(keemilised elemendid).

[Ardi]

Mõnele inimesele on tähtis teadmine, et ta sai kvaliteetsed, kuivad puud ega pruugi teadagi, et need õues/kuuriall hoides uuesti niiskuvad.

Bingo,reklaam müüb.Ainult,et praeguse välistemperatuuri juures ei niisku,kuna niiskust pole kusagilt võtta,pakaseline õhk on ju kuiv.Vesi ja veeaur on ju jäätunud,ehk kui puu külge midagi läheb,siis jääb härmatisena pinnale.

[kaminahi]

See on selline teema, mis nagu ei kannata kommenteerimist sellistel lihtsatel põhjustel, et hakata elektriga puid kuivatama ja ehitada selleks kuivati ja seda täita ja tühjendada ja kui kõik kulud kokku rehkendada siis peab ikka eriline prohvet olema, kes sellest + märgi suudab saavutada.
Olen nõus neid puid ostma jah kui kord nädalas portsu tuppa tood ja sellise ebanormaalse kuid supersoodsa hinnaga räägid teisedki ära.

[Ardi]

See on selline teema, mis nagu ei kannata kommenteerimist sellistel lihtsatel põhjustel, et hakata elektriga puid kuivatama ja ehitada selleks kuivati ja seda täita ja tühjendada ja kui kõik kulud kokku rehkendada siis peab ikka eriline prohvet olema, kes sellest + märgi suudab saavutada.
Olen nõus neid puid ostma jah kui kord nädalas portsu tuppa tood ja sellise ebanormaalse kuid supersoodsa hinnaga räägid teisedki ära.

Suurematel küttepuumüüjatel on kuivatid olemas.Tõsi,köetakse tavaliselt puiduga,mis on 3x odavam kui elekter,aga samas ventileerimisega kaotatakse suur kogus sooja.Seega võib tulla elektriga ahjus ,,küpsetamine,,mõnevõrra odavamgi.Aga selleks,et välja arvutada elektrikulu ja seega ka rahakulu,oleks vaja teada toore küttepuu soojusmahtuvust ja puidus oleva vee aurustamiseks kuluvat energiahulka.Korra nädalas võin tuua,aga kuna transport on 6kr/jkm,siis ise arvutad,kas sul tasub mind iga nädal tellida,muidugi kui naabritega kokku räägid ja kamba peale iga nädal koorma tellid,siis vast isegi teil tasub,ka tuppa võin lisatasu eest tuua.
Elektriga kütmise juurde tagasi tulles,kasutatakse ju paju elektrikeriseid,miks? Ja ei erine ju 110kraadi saunas leiliruumis ja 110kraadi kuivatis.

[kaminahi]

See värk ei tasu ligilähedaseltki ära.

[Ardi]

See värk ei tasu ligilähedaseltki ära.

Aga nendel kes praegu teevad(tavameetodil),tasub ju.Näiteks üks sundkuivataja http://www.koldetuli.ee/?p=11
Tema müüb toorest puud 595kr/rm ja kuiva puud 745kr/rm Tallinnasse kohaletooduna.Mina müün toorest puud al.380kr/rm(olenevalt pikkusest)+transport ja kuiva puud 500kr/rm+transport.Seepärast küsingi,kas mul oleks turgu absoluutkuivale puule al.550kr/rm(olenevalt pikkusest)+transport.Transport Tallinna oleks 600-700kr/6rm koorem,olenevalt asukohast.
Seega oleks absoluutkuiv puu,kohaletooduna Tallinnasse 6rm koormana al.650kr/rm.
Tasuvuse arvutamiseks on 2 meetodit,katse-eksituse meetod või arvutuslik ja selle viimase jaoks ma teengi neid teemasid,kuna vaja on teada 1.Märgade küttepuude soojusmahtuvust(energiahulka,mis kulub küttepuude temperatuuri tõstmiseks -20lt kraadilt kuni 110-ni)
2.Energiahulka mis kulub vee aurustamiseks.
3.Soojuskadu läbi 40cm kivivilla (sees +110 ja väljas -20).
Toon näite mesindusest.
Üks 38l piimanõu mahutab 52kg mett.
Mee sulatamiseks kasutasin 60w pirni
Panin põrandale2 telliskivi ja nende vahele plekist nn garaazi kandelambi.Tõstsin telliste peale meenõu,ja ümbritsesin meenõu kattega(100l metallvaat,põhi ära lõigatud,kaetud 5cm klaasvillaga ja katteriidega).Täpselt 48h pärast oli mesi sulanud ja mee temperatuur 56-60 kraadi,olenevalt mee algtemperatuurist (kriitiline piir 62kraadi,mille juures hüppeliselt suureneb fermentide lagunemine).Seega sain katse-eksituse meetodil 52kg mee vedelaks sulatamise omahinnaks 48hx0,06kwx1,5kr/kwh=4,3kr ja kuna tuppa sai ca 3kwh sooja,mida oleks saanud 1,5kr jagu puudega,siis on 52kg mee sulatamise tegelik omahind ju ca 3kr.
Kui sama meetodit võttes arvutada küttepuude temperatuuritõstmist.
6rm leppa,niiskusesisaldusega 25% kaalub 6x400kg,Niiskusesisaldusega 50% seega ca x500kg = 3 tonni.
Kui 50kg mee temperatuuri tõstmine +15kraadilt pluss 60-le,ehk 45kraadi võrra võttis elektrit 4,3kr
Siis -20 ja +110 vahe on 130kraadi,ehk siis 50kg temperatuuri tõstmine oleks ca 13kr,ja 3 tonni temperatuuri tõstmine 130kraadi võrra(mee puhul,puidu soojusmahtuvust ma ei tea) oleks seega 700krooni.Kui ma müün kuivatatud puud 1,5kr/rm kallimalt kui toorest,siis praeguse arvutuse kohaselt ma teeniksin 6rm pealt 200kr kasumit.On ka võimalus,et absuluutkuiva puud oleks võimalik veel kallimalt müüa,siis oleks kasuminumber muidugi rõõmustavam.Samas annab ju küttekulusid alla viia,kui osa energiast puude temperatuuri ülesviimiseks saada puiduga ja kasutada kuivatatud puidu jääksoojust kuivatamata puidu ülessoojendamiseks.
Minu arvutustes on üks suur küsimärk,palju kulub 1,5 tonni 100kraadise vee aurustamiseks energiat,kas rohkem kui 1,5tonni tõstmiseks 10kraadi võrra või vähem.Sest arvutustes mul oli energiakulu temperatuuri tõstmiseks 110kraadini,kuid vesi aurab 100kraadi juures(mis ongi ju tegelikult projeti eesmärgiks).

[nõginina]

Miks sa seda mett sulatad?Mina kes ma tean mesindust ei ostaks poest kunagi sulatatud-vedelat mett ja põhjus lihtne.Vedela ollusega purgis võid edukalt saada suhkrusiirupit mee sildi all sest suhkrusiirup ei lähe kunagi paksuks-ei kristalliseeru,kull aga kristalliseerub mesi.Olen küllalt poes näinud purke kus suhkru siirupi sees hulbivad kristalliseerunud mee tükid.
Nüüd teemasse.Palju maksab sellise suure kuivati ehitamine?Millal see ehitus enast ükskord ära tasub selliste väikeste koguste juures?

[kaminahi]

Väidan, et soovitud tulemus, +50 kr/m2, vajub lihtsalt seal kuivatis juba puidu mahus kokku . Usun, et puuküttega kuivatajad kasutavad kütteks kaubanduslikult kehva puud.

kena köik

[Ardi]

Miks sa seda mett sulatad?Mina kes ma tean mesindust ei ostaks poest kunagi sulatatud-vedelat mett ja põhjus lihtne.Vedela ollusega purgis võid edukalt saada suhkrusiirupit mee sildi all sest suhkrusiirup ei lähe kunagi paksuks-ei kristalliseeru,kull aga kristalliseerub mesi.Olen küllalt poes näinud purke kus suhkru siirupi sees hulbivad kristalliseerunud mee tükid.
Nüüd teemasse.Palju maksab sellise suure kuivati ehitamine?Millal see ehitus enast ükskord ära tasub selliste väikeste koguste juures?

Ma olen õppinud mesinik,endine metsamajandi mesinik ja hiljem olnud ka atesteeritud mesinduskonsulendiks.Nüüd tegelen mesindusega väga vähesel määral.
Mett sulatasin kuna,hea mesi kristalliseerub peale vurritamist 2-3 nädalaga,see periood on mesinikel väga palju tööd ja mee pakkimisega (purkidesse villimisega) pole aega tegeleda.Sügisel,siis kui on aega tegeleda,siis tuleb teda sulatada.
Sinu arvamus on ekslik,suhkurt ei lisa meesse siiripuna mitte keegi.On olemas pettur-mesinike,kes söödavad mesilasi suvi läbi ja siis vurritavad,see mesi kristalliseerub samamoodi nagu tavaline ja seda kindlaks teha on võimalik vaid laboratoorselt ja kogemuste omamisel ka maitse järgi.Ainus võimalus seda vältida,osta mett usaldusväärselt mesinikult.Kaubamärk ei loe,sealt võid saada kõike,kuna kokkuostjad/pakendajad ei tee sellest suurt numbrit,nagunii läheb kõik ühte ,,katlasse,, ja seal segatakse kokku ja tähtis on vaid see,et kokkusegatud ollus vastaks nõuetele,nii fermentide kui ka sahharoosisalduse osas.
Tasuvust üritangi kalkuleerida.Selge on see,et tänavu läheb kuivade puudega kitsaks kõigil ja seetõttu oleks turgu kuivatatud puudele.
Seega võib-olla saaks kuivade puude eest küsida enam ja oleks ka tasuvusaeg lühem.

[vaaderman]

isiklikult soovitaks sinul kuivati raha investeerida laovarude suurenamisesse

[arvutihdd]

Kuulge õppinud ja teadjad mesinikud. Olen ka natuke õppinud isa külje all, ise küll ei tegele sellega. Aga suhkrusiirupit puhtal kujul POLE võimalik poest osta ja see on fakt. Samuti pole ühtegi tõestatud fakti siirupi müümise kohta poes.
Ainuke asi mis puhtale siirupile lähedal on on niinimetatud "võilillemesi"(mitte segamini ajada võililledelt korjatud meega, mida on ka saada kaubanduses). Tehakse seda kevadel ja suhkrusiirupit võilille õitega hautades, leotades vms. See sodi ei kristalliseeru, aga see ei näe kaugeltki välja nagu mesi, pigem nagu haige inimese kusi. Teine võimalus on siirup sööta läbi mesilaste ja töödelda edasi nagu mett, see aga kristalliseerub isegi paremini kui enamik mett. Ning antud mee kohta pole lähemal 15 a ka midagi kuuldud mesindusseltskonnas. Seega see sulatamise teema on pullikaka. Mis puudutab seda sulatatud mett tükkidega, siis asjale on lihtne seletus. Mesi on kuumutatud liiga kõvasti ja liiga kaua. Sellega hävitatakse sisuliselt mees kristallialgsed ja mesi küll kristalliseerub, aga väga aeglasti ja ebaühtlaselt. Sellepärast ka tükid, mingi suurem alge on alles jäänud ja kristall hakkab ühtlaselt mööda seda edasi moodustama.
Ja mis puudutab sulatamist, siis võlusõna vähemalt tänapäeval on kuni 38 kraadi ehk ligilähedane mesilaspere oma temperatuurile.
See siis pikaajaline sulatus. Lühemalt sulatamine on lubatud ainult ristsulatamisega ehk mesi kukutatakse 60 kraadisele veetorudega restile ja mesi tilgub kohe peale sulamist kõrge temperatuuri juures ära jahtuma. Kaks päeva 60 kraadi juures olnud mesi ei vasta enam standarditele, viige laborisse ja vaadake järgi.
Nüüd point miks ei tasu sulatatud mett kettidest osta, sest labori testid on tõestanud 80% välismaa mee mitte sobivust standarditele ehk tegu on surnud meega. Ülejäänud 20% võite lugeda, siis Eesti tootjaid.

Ja nüüd teemasse ka, kui õigesti mäletan, siis tihu 6% saematerjali kuivatus oli mingi 1000-1500 krooni teenusena vms

[Ardi]

isiklikult soovitaks sinul kuivati raha investeerida laovarude suurenamisesse

Lao(katusealuse) väljaehitamine ja raha hoidmine vamistehtud puude no paar-kolmsada rm näol 0,5-1,5a,kas tuleb odavam.Kui ehitada kuivati tootlikusega 12rm nädalas.
300rm 1,5m kõrguselt on ju vähemalt 200m2 pinda,tuuldumise mõttes peab ta olema pikk ja kitsas ca 3m lai ja 70m pikk.Miks maksab katusekattematerjal 210m2 ?Lisaks ei oska ju ennustada,mis mõõdus puid tahetakse,lühikesi teha-laduda on töömahukas,pikkasid talvel tükeldada on samuti töömahukas.Teha tellimise peale on hoopis lihtsam.Klient ütleb,tahan saada 2rm 30st puud 3rm 50st puud ja 1rm 45-st puud.Saab tehtud,4 päeva pärast saab klient oma puud kätte.absoluutkuivana.Muidu on nii nagu praegu,30sed puud on mul pea-aegu otsas(jääk alla 2rm-i),50st puud on kokku mingi 70rm.

[Ardi]

Kuulge õppinud ja teadjad mesinikud. Olen ka natuke õppinud isa külje all, ise küll ei tegele sellega. Aga suhkrusiirupit puhtal kujul POLE võimalik poest osta ja see on fakt. Samuti pole ühtegi tõestatud fakti siirupi müümise kohta poes.
Ainuke asi mis puhtale siirupile lähedal on on niinimetatud "võilillemesi"(mitte segamini ajada võililledelt korjatud meega, mida on ka saada kaubanduses). Tehakse seda kevadel ja suhkrusiirupit võilille õitega hautades, leotades vms. See sodi ei kristalliseeru, aga see ei näe kaugeltki välja nagu mesi, pigem nagu haige inimese kusi. Teine võimalus on siirup sööta läbi mesilaste ja töödelda edasi nagu mett, see aga kristalliseerub isegi paremini kui enamik mett. Ning antud mee kohta pole lähemal 15 a ka midagi kuuldud mesindusseltskonnas. Seega see sulatamise teema on pullikaka. Mis puudutab seda sulatatud mett tükkidega, siis asjale on lihtne seletus. Mesi on kuumutatud liiga kõvasti ja liiga kaua. Sellega hävitatakse sisuliselt mees kristallialgsed ja mesi küll kristalliseerub, aga väga aeglasti ja ebaühtlaselt. Sellepärast ka tükid, mingi suurem alge on alles jäänud ja kristall hakkab ühtlaselt mööda seda edasi moodustama.
Ja mis puudutab sulatamist, siis võlusõna vähemalt tänapäeval on kuni 38 kraadi ehk ligilähedane mesilaspere oma temperatuurile.
See siis pikaajaline sulatus. Lühemalt sulatamine on lubatud ainult ristsulatamisega ehk mesi kukutatakse 60 kraadisele veetorudega restile ja mesi tilgub kohe peale sulamist kõrge temperatuuri juures ära jahtuma. Kaks päeva 60 kraadi juures olnud mesi ei vasta enam standarditele, viige laborisse ja vaadake järgi.
Nüüd point miks ei tasu sulatatud mett kettidest osta, sest labori testid on tõestanud 80% välismaa mee mitte sobivust standarditele ehk tegu on surnud meega. Ülejäänud 20% võite lugeda, siis Eesti tootjaid.

Ja nüüd teemasse ka, kui õigesti mäletan, siis tihu 6% saematerjali kuivatus oli mingi 1000-1500 krooni teenusena vms

Meekäitlemistehnoloogiate kohapealt on sul õppida küll ja küll.
Mesi 38 kraadi juures on püdel ja villitav,kuid kristalliseerub kohe uuesti,tõsi tervislikkuse kvaliteedinäitajate kohalt on see parim.Kuid klient paraku siiski eelistab vedelat mett.Mesi sisaldab fermente,diastaas,invertaas jne,nende lagunemine on erinevatel temperatuuridel erinev ,kuid temperatuuril üle 62 kraadi nende lagunemiskiirus tõuseb hüppeliselt,selle kohta on vastavad graafikud.
Nn ameerika meetod on,mesi sulatatakse algselt +35kraadini,siis läheb nn radiaatorisse,kus mee temperatuur tõstetakse 78kraadini,siis läbib ta tihedad filtrid,mis püüavad kinni kõik kristallialgmed,seejärel uuesti jahutatakse läbi jahutusradiaatori.Mesi viibib selle 78kraadi juures ca 1 minuti.Selline mesi püsib vedelana aastaid.Ta pole surnud vastab ka üldjuhul mee standarditele,kuid kindlasti on fermentide hulk kordi vähem kui töötlemata mees.

[juhan]

ahjud,kaminad,korstnad,mesi,karu,venemaa,putin,medvedvev(jälle),küüditamine ja kui siberis külmaks läheb,siis tasub alles puudest või milleski muust rääkida.Kuivatist tulnud puiduga kütetakse ahi,pliit üsna kähku lõhki.Normaalne puidu niiskusesisaldus jääb ikkagi 15-20% vahele.Seda nimetatakse õhukuivaks.Kahte aastat kuivatab õues see mees,kellel on 10-ne aasta puud tehtud.Normaalne oleks,kui sul on õhukuivad puud toodud tuppa paar päeva enne ahju kütmist!

[kaminahi]

Panen mesisjutu kõrvale puidukuivatuse praktikast.

Puidukuivatid on nüüdsel ajal hirmus erinevad. Üks näide keskmiselt kaasaegsest ,keskmiselt efektiivsest :
Pidev tarbitav võimsus 10-15 kw, 15 tm puitu ja 10 ööpäeva.

Ilma mingi automaatikata ja niiskuse eralduse aparatuurita :
75 kw, 6 tm puitu ja 8 päeva. Seda siis tislerikuiva puidu kuivatuseks niiskusega 8 %

2% niiskusega puu on vaid teoreetiline, süttimiseelne suurus .

Seepärast endiselt, et projekt ei vääri küünlaid.