Ehitusfoorum

Tere. Klassikaline lahend nagu pakub välja Hendri on suhteliselt lollikindel ehitusfüüsika mõttes. Optimaatorite tungival pealekäimisel tehti konstruktsioon odavamaks tuues sisse difuusse aluskatte. See aga tegi konstruktsiooni keerukamaks ja tundlikumaks vigade suhtes. Ja sellistes lahendites on vajalik pädeva inseneri kontrolli ja ka sekkumist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

ÕIGE!
Kui ei ole 100% kindel, et asi toimib, teha vanakooli meetodiga. Praegu tundub, et mingit üksmeelt ei ole.
Insenerid, diletandid ja katusehiiud vaidlevad juba kolmandat lehekülge...
katusekate>roov>liist>aluskate>liist>tuuletõke meetodiga võib naabri Malle ka katust ehitada ja tõenäosus,
et midagi untsu keeratakse on oluliselt väiksem.

Kui ketile mõjub jõud, siis see katkeb nõrgima lüli kohalt.
Ühed targad töötavad välja projekteerimisnormid, teised vastavalt projekteerivad-konstrueerivad.
Mõeldakse välja tooted, süsteemid. Vastavalt ehitusfüüsikale. Ehitustooted kontrollitakse, neile väljastatakse vastavates asutustes CE märgis. Koostatakse paigaldusjuhised.
Tipp-insenerid juhatavad, pädevad ehitajad ehitavad.
Valmib tulemus.
Kõik lülid oleks nagu paigas ja ühtviisi tugevad.
Aga kas ikka on?
Kas omanik hakkab ikka alati seda tulemust ekspluateerima vastavalt algandmetele, mis arvutustes, projektides, normides arvesse võetud?
Kas omanikule annab keegi vastavate materjalide kohase hoone ekspluateerimisjuhendi?
Ma arvan, et on ikka väga suur vahe, kas hoonet köetakse perioodiliselt või mitte.
kas hoones on pidevalt toatemperatuur või kõigub -20 ja +20 vahel?
Näiteks suvilates või pooleli olevates majades, mille osades ruumides veel ei elata.
Lisaks niiskus, ehitusniiskus.
Ma arvan, et just see "lüli" jäetakse tihtilugu tähelepanuta. Ja see hakkab etendama olulist rolli just niisuguste mittelollikindlate süsteemlahenduste puhul.

See hingav, lollikindel süsteem on turul toiminud juba keskeltläbi 10 aastat
Aga jah, nõustun - eks iga asja annab vussi keerata. Ka seda vanat lollikindlat süsteemi. Ja ka uut.
Liigniiskusest rääkides - siis see on igati okei kui eriti uusehitustel karbi kinni saades on niiskuse % üleval. Kõik need tonnid betooni ja muud tahab ju kuivada ja niiskust välja ajada. Siin soovitaks kütta ja niiskusekogujaga koguda. Aga see on natukene teine teema mida pikalt ei pea siin vast lahkama.
Head!

Tere,

Vahe kas teha vanakooli meetodiga või hingava aluskattega on tegelikult rahas ja võimalike vigade vältimises. Hingava aluskatte puhul jääb üks kiht liiste ja tuuletõkkematerjali katusel vähemaks ja võidab seega ehitaja ajas (rahas). Kas ka tellija? Siin tuleb mängu ehitaja professionaalsus ja tehtud tööle pidev järelevalve...

Eelkõige tuleb mängu projekti olemasolu või selle puudumine. Kui on olemas siis tuleb ehitada vastavalt sellele ning ka sellest kinnipidamist kontrollida aga kui ei ole siis toimub kõik tegijate/kontrollijate suvast/teadmistest/meeldimisest lähtuvalt.

Terv!

teeksin ettepaneku adminnile tõsta see teema eraldi teemaks: Hingav katuse aluskate.
Sest teema on vägagi päevakohane ja kes kunagi midagi sellist otsib saab kohe ka siit vastuse.

head

"Kullavaramu" nurgakesest olen minagi ammu siin puudust tundnud. Nii mõnedki asjalikud ja põhjalikud teemakäsitlused kipuvad aegadehämarusse kaduma kahjuks.

Millised olid need saadud (kullavaramusse kuuluvad) vastused küsimustele? Andeks, kui tähelepanematu
Imelik.

PRaegusel juhul on see teema hämamine. Üks inimene on hädas, aga vaieldakse selle üle kellel on külm ja kellel soe. Asjalikku pole suurt midagi välja tulnud. Teadmistepagasiga inimesed hoiavad keelt hammastetaga ja müügimehed ajavad oma jura suutmata kokkuleppida terminiteski.

Tegelikult on siin vea otsimine sama kui telefoni teel arstiabi saada. Näiteks helistad arstile, ütled et halb olla ja värised üle kere, arst ütleb et ju see külmetus on, kuigi tegelikult on hoopis pohmell. Läheks patsient kohale, tuvastaks arst lõhna järgi, mis viga on.
Ehk ilma nägemata on suht võimatu esialgsetele küsimustele vastata, võib ainult oletada (või siis üksteisele ärapanemisega tegelda, nagu siin foorumis viimasel ajal rohkem kombeks on).
Uudo

Minuarvates on siin hääd diskussiooni ja argumenteerimist palju. Olen ka eelpool kõnelejatega nõus, et "lõhna" järgi on 100% tõest ja vettpidavat vastust keruline anda. Aga anname siis vähemalt õnge, millega edasi kalastada.
teiseks: Kuna oleme Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu üks asutajaliikmetest ning Eesti Ehitusmaterjalide tootjate liidu liige siis võin öelda, et näeme täna kõvasti vaeva korraliku seadusandluse loomisega. Puudutab ta siis kõike: lamekatuseid, plekki, kivi, aluskatteid jne. Protsess on kindlasti pikk aga tulemus saab olema korralik.

Soovin kõikidele edu!

Külaline kirjutas:Millised olid need saadud (kullavaramusse kuuluvad) vastused küsimustele?

Näiteks see

Külaline kirjutas: "Hingava" aluskattega on kogu konstruktsioon viidud kõrgele riskiastmele, kus peab kõiki süsteemi komponente täpselt dimensioneerima. Uuringuid on tehtud (Eestis ei tea), kus kõlas järeldus: difuusse aluskatte puhul on vajalik seespidine aurupidav kiht. Seega kui aurutõke ei pea või hoopis puudub on kogu konstruktsioon viidud äärmiselt kõrge riskiastmele. Seda aga, et meil Eestis suudetakse aurutõket ka aurupidavalt paigaldada ....., no 99 % juhtudel seda ei juhtu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ka edasine diskusioon võib nii mõnelegi väärt mõtteainet anda.

See tsitaat ning selles kõlav põhjendus on arusaadav. Täpsustaks siis, et aurupidav kiht oli väidetavalt olemas (küll ilmselt kontrollimatute parameetritega , ehk eeldame siis 99% -i hulka kuuluvat juhtu). Üksikjuhtumire "vaatamine ja nuusutamine" on kvaliteedikontrolli/-hindamise praktika?

Huvitav oleks lõpetuseks lugeda, mida teemapüstitaja Wokk tegi ja kuidas on tal lood katusega tänase seisuga.

Tere,

mind huvitaks samuti teemaalgataja tulemus ning mis oleks lahendus. Kahjuks pole talle siin mitmelehelisel suhteliselt asjakohatu teksti puhul mitte mingit abi.

Ei hakanud uut teemat tegema, mul on sarnane probleem:
plekk-katus on katteks ja sarikate vahel aluskate seest-poolt higistab, mille tulemusel liigub vesi soojustusse ja sealt edasi. Ülemine nn "külma" katusealuse osa äärmistesse seintesse teha tuulutusaugud? Mismoodi soojustatud sarikate vahelt kondens ära saada? Kas harjapeal räästa all peaks olema aluskate keskelt murdekohalt lahti lõigatud? Pole küll ise seda katust ehitanud, kuid tuulutus peaks pleki ja kile vahel olema (ehk aitab keegi selgitada, mismoodi see tuulutus peab ehitatud olema). Kas sellist higistavat kondensi võib tekitada ka ebaühtlane küte teisel korrusel (seoses remonttöödega)? Olen täheldanud, et see tekib just siis, kui õues on nullilähedane temperatuur.

Aitähh vastajatele!

Eile ja üleeile, kui vaatasin paksu härmatisekihiga kaetud maakivimüüre, just mõtlesin endamisi: "huvitav, millised näevad välja praegu seestpoolt vaadatuna erineva konstruktsoonilahendusega katuslaed?

Ellipsis9 kirjutas:...
mind huvitaks samuti teemaalgataja tulemus ning mis oleks lahendus. Kahjuks pole talle siin mitmelehelisel suhteliselt asjakohatu teksti puhul mitte mingit abi...

See, kas abi on või mitte, sõltub abiotsija teoreetilisest algpagasist.
Mina olen küll näinud, et "õngesid" on erinevates foorumites jagatud küllaga. Tõsi küll "kalade" jagamisel pole oldud samavõrra helded.

Kui kapitaalne viga on kusagil juba tehtud, ega ei pruugi olla võimalik seda foorumi abil parandada. Lihtsam ja õigem olnuks viga vältida.
Küll aga võimaldab foorum arutleda, vältimaks või vähendamaks taolisi ehitusvigu tulevikus.

Ellipsis9 kirjutas:Tere,

mind huvitaks samuti teemaalgataja tulemus ning mis oleks lahendus. Kahjuks pole talle siin mitmelehelisel suhteliselt asjakohatu teksti puhul mitte mingit abi.

Ei hakanud uut teemat tegema, mul on sarnane probleem:
plekk-katus on katteks ja sarikate vahel aluskate seest-poolt higistab, mille tulemusel liigub vesi soojustusse ja sealt edasi. Ülemine nn "külma" katusealuse osa äärmistesse seintesse teha tuulutusaugud? Mismoodi soojustatud sarikate vahelt kondens ära saada? Kas harjapeal räästa all peaks olema aluskate keskelt murdekohalt lahti lõigatud? Pole küll ise seda katust ehitanud, kuid tuulutus peaks pleki ja kile vahel olema (ehk aitab keegi selgitada, mismoodi see tuulutus peab ehitatud olema). Kas sellist higistavat kondensi võib tekitada ka ebaühtlane küte teisel korrusel (seoses remonttöödega)? Olen täheldanud, et see tekib just siis, kui õues on nullilähedane temperatuur.

Aitähh vastajatele!

Loomulikult tuleb külma pööningut hästi ventileerida. Kuidas seda täpselt teha annab ei saa nii vähese infi põhjal keegi öelda. Viiludesse, aga võib alati tuulutusavasi teha.

taastaja

Tihtilugu küll tuulutusvahe tehakse, aga väljumise võimalust ei tehta. Igale katusele leiab aga kohapeal parima tuulutuslahenduse...siin saab pigem ainult oletusi jagada, just nagu Taastaja mainis.

Kui üks asi kõlbab kõigeks, siis ei kõlba ta tegelikult mitte millekski. Ehitajatele hingava aluskatte kasutamine meeldib - kiirus.
Mis aga hakkab saama aastate pärast, et tea me keegi ! Kondents ja veeaur, mis rõhkude vahega läbi hingava aluskatte surutakse ei ole täiesti puhas tolmuosakestest. Mingi aja pärast ei pruugi hingav aluskate enam ootuspäraselt toimida ja sellest saab tavaline, mitte hingav aluskate !

Siis saab selle ju tolmuimejaga üle käija.

Annad venkule õnge - ta läheb kalale, annad kala - ta hakkab jooma
Ja koduseid närilisi taltsutada, et nad ometi aurutõkkesse auku ei näriks, et siis villa sisse oma villat rajada. Ruts

Külaline kirjutas:Kui üks asi kõlbab kõigeks, siis ei kõlba ta tegelikult mitte millekski.

Mis ühele kõlbab hästi see teisele viletsavõitu. Mis kolmandale ülihea, see neljandale päris s...t.
Tegelikult minule kui ehitajale üldse ei meeldi tänane tüüpiline soojustatud katuslae lahendus kui tervik.
Ei oskagi öelda, missugune materjal on selles kremplis kõige suurem kurjajuur.

Vahetasin 40 a. vana eterniitkatuse.Kihid olid, nagu tol ajal kombeks:
eterniit,
ruberoid,
laudis,
mineraalvill,
laudis,
kipsplaat,
tapeet/värv.
Ehk siis ei tuulutusvahet, ei aurutõket, ruberoid peaks olema aurutihedam, kui hingav aluskate. Ja ometi laudised-sarikad olid kahjustunud vaid kohtadest, kus katus läbi oli lasknud..

Kui tegemist viilkatusega, mis soojustatud pennideni, siis on täitsa võimalik, et suurem osa niiskusest kuivab üles ja väljub otsaviilu kaudu välja. Üldiselt on see pigem erand. Üldjuhul aga hunnik mädanenud sarikaid ja talasid kui puuduvad tuulduvad õhuvahed.