Ehitusfoorum

ära veel loobu kuna pani ise ka tiba mööda mis seotud siis hapnkuga kuna tahtsin õhk öelda. hetkel uurin mis targemad kirjutavad netis:
http://www.avita.ee/pdf/Keemia_8%20kl_0 ... 206-11.pdf
http://web.zone.ee/funnelcloud/globe_ai ... niiske.htm
http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia ... rand_1.PDF
http://www.agrosilva.ee/index.php?lang=est&main_id=30

Saab kuivatada ka päikesega halupuid
selleks tuleb teha midagi ventileeritava kasvuhoone laadset
alumine ja ülemine perimeeter peavad avanema
sedasi saab väheste kulutustega kiirenda küttepuu kuivamist
kuni kolmandiku. kui puid tükeldada giljotiiniga siis seda viisi
tükeldatud puit annab endast kiiremini niiskuse välja

vaaderman kirjutas:Saab kuivatada ka päikesega halupuid
selleks tuleb teha midagi ventileeritava kasvuhoone laadset
alumine ja ülemine perimeeter peavad avanema
sedasi saab väheste kulutustega kiirenda küttepuu kuivamist
kuni kolmandiku. kui puid tükeldada giljotiiniga siis seda viisi
tükeldatud puit annab endast kiiremini niiskuse välja

Oled kindel,et giljotiiniga tükeldatu kuivab kiiremini?
Pigem just surub giljotiin kanalid kokku.Vanasti räägiti,et lõikelilli ei tohi tagasi lõigata kääridega,vaid tuleb seda teha terava noaga,et kanaleid kinni ei pigistaks.
Mul on olemas halumasin Japa 700 jämedamatele puudele ja giljotiiniga halumasin peenematele,kuni 10cm läbimõõduga puudele(millest teen 30cm pliidipuid).

igatahes uurisin asja öösel kella 4 ni ja enne panin asjade väljendamisega tiba mööda kuid üks on selge, et auru väljutamisel ruumist väljub ka X kogus energiat ja vajatakse ruumi temperatuuri hoidmiseks lisaenergiat. osa puidukuivateid tsirkuleerib ka katusel olevate luukide kaudu kust siis väljub veeaur ja asemele tuleb välisõhk samast luugist. kuskil otepääl pidi olema merekonteinerist tehtud küttepuudele ja ehituseks kulus vist 200 000 ja ehitada aitasid TÜ teadlased.
http://www.virumaateataja.ee/?id=215371

vanakala kirjutas:igatahes uurisin asja öösel kella 4 ni ja enne panin asjade väljendamisega tiba mööda kuid üks on selge, et auru väljutamisel ruumist väljub ka X kogus energiat ja vajatakse ruumi temperatuuri hoidmiseks lisaenergiat. osa puidukuivateid tsirkuleerib ka katusel olevate luukide kaudu kust siis väljub veeaur ja asemele tuleb välisõhk samast luugist. kuskil otepääl pidi olema merekonteinerist tehtud küttepuudele ja ehituseks kulus vist 200 000 ja ehitada aitasid TÜ teadlased.

Auru väljumisel ruumist väljub see energia,mis on kulunud auru saamiseks.Ruumi temperatuuri hoidmiseks kuluv energia võrdub soojuskadudega läbi piirete.

Olen ehitanud ühe ahjusatsi kohalikule "küttepuu parunile" ja tema on investeerinud just korralikesse varjualustesse, et ei sõltuks üheaastasest tsüklist vaid praeguse kahe asemel tahab viia laoseisu pigem kolmeaastaseks ja saadagi seda head, kuivapuu hinda, ise suuri kulutusi tegemata ja kehval müügiaastal ei põe ka. Sel aastal ei olevat müünud ruumigi märga puud...vaatamata nõudmistele.

On ka võimalus,et kasutada süsteemi jääksoojust elamu kütmiseks.Et aurutoru kuivatist jookseks tuppa,radiaatoritesse ja siis väljuks juba jahtunud kondentsvesi õue.Kui puit on kuiv ja 110kraadine,siis lõpetada kütmine ja tõmmata tuppa sooja õhku sisekesta ümbert,vältimaks üleliigse koguse välisõhu sattumist kuivatisse(mingi kogus seda sinna läheb,kuna õhk kambris jahtumisel tõmbub kokku).

Ardi kirjutas:On ka võimalus,et kasutada süsteemi jääksoojust elamu kütmiseks.Et aurutoru kuivatist jookseks tuppa,radiaatoritesse ja siis väljuks juba jahtunud kondentsvesi õue.Kui puit on kuiv ja 110kraadine,siis lõpetada kütmine ja tõmmata tuppa sooja õhku sisekesta ümbert,vältimaks üleliigse koguse välisõhu sattumist kuivatisse(mingi kogus seda sinna läheb,kuna õhk kambris jahtumisel tõmbub kokku).

Kas siis ei oleks mõtekas see aurusoojus suunata kuivati kütteks ikka
Kuidagi tuleks peale kütmist ka 110 kraadistest halgudest vabanev soojus veel ära kasutada....

kaminahi kirjutas:

Ardi kirjutas:On ka võimalus,et kasutada süsteemi jääksoojust elamu kütmiseks.Et aurutoru kuivatist jookseks tuppa,radiaatoritesse ja siis väljuks juba jahtunud kondentsvesi õue.Kui puit on kuiv ja 110kraadine,siis lõpetada kütmine ja tõmmata tuppa sooja õhku sisekesta ümbert,vältimaks üleliigse koguse välisõhu sattumist kuivatisse(mingi kogus seda sinna läheb,kuna õhk kambris jahtumisel tõmbub kokku).

Kas siis ei oleks mõtekas see aurusoojus suunata kuivati kütteks ikka
Kuidagi tuleks peale kütmist ka 110 kraadistest halgudest vabanev soojus veel ära kasutada....

Aurusoojust ei saa ju kuivati kütteks kasutada,kuna see on ju sama soe.
Peale kütmist 110 halgudest soojuse kasutaks ka ära elamu kütmiseks(loe eelmise postituse viimane lause põhjalikult läbi).

Olen algusest peale hoolega lugenud ja mida edasi, seda kallimaks see projekt sul saab ja kasutegur aina kasvab...või sain midagi valesti aru . Panin eespool andmed konkreetsetest kuivatitest ja need ongi konkreetsed kuivatid oma reaalse tarbimisvõimsusega. Lootsin, et saad nendest kW-dest innustust

kena köik

kaminahi kirjutas:Olen algusest peale hoolega lugenud ja mida edasi, seda kallimaks see projekt sul saab ja kasutegur aina kasvab...või sain midagi valesti aru . Panin eespool andmed konkreetsetest kuivatitest ja need ongi konkreetsed kuivatid oma reaalse tarbimisvõimsusega. Lootsin, et saad nendest kW-dest innustust

kena köik

Minul pole vaja nii suurt kuivatit.Mul maja peakaitse 20A,seega saaks rääkida 7-8kw,aga siiski pigem mingi 4,5-6kw.
Ruumi on vaja ju kütta vaid 6-7m3,sinu poolt viidatud kuivatid on aga suurusjärgu võrra suuremad.Projekt ei tohi olla kallis,see peab ära tasuma,seda enam,et rahadega selle projekti tarbeks on enam kui kitsas.

Ardi
aga tee pisikene maket kuhu näiteks üks puuhalg mahub siis sellega hea katsetusi teha.

vanakala kirjutas:Ardi
aga tee pisikene maket kuhu näiteks üks puuhalg mahub siis sellega hea katsetusi teha.

Ka mõte.Elektripliidile voolumõõtja vahele,toppida halge täis (peeneid halge,et tulemust kiiremini saada)ja termoregulaator 110kraadi peale.Eelnevalt kaaluda ka puit ära.

jah.... pane puud restile väikeste vahedega ja, et ei puutuks kokku küttepinnaga siis sealt saaks juba edasi aretada hiljem.

vanakala kirjutas:jah.... pane puud restile väikeste vahedega ja, et ei puutuks kokku küttepinnaga siis sealt saaks juba edasi aretada hiljem.

Loomulikult,ega ma ka eile sündinud pole,küttepinnaga kokkupuutuv puit läheb ju kõrbema.Ja õhuklapi ka kinni panema,las aur surub end ukse vahelt välja.Aga ega eriti täpset tulemust ei saavuta soojuskadu on ju meeletu,villa on paar cm,metallsillad mitmel pool,klaas.

seda pead omale suutma tunnistada, et sul ei ole küsimus mitte 6 m3 ruumi, õhu, kütmises vaid 6 m3 puuhalgude kütmises...pehmeltväljendudes

võiksid just jätta selle õhuklapi lahti kuna veeaur on kergem ja tõuseb sealt välja siis ka lihtsam pärast suuremale kogusele ringi arvutada.

kaminahi kirjutas:seda pead omale suutma tunnistada, et sul ei ole küsimus mitte 6 m3 ruumi kütmises vaid 6 m3 puuhalgude kütmises...pehmeltväljendudes

Just,6m3 6rm ehk 4 tihumeetri puiduga,mitte 60m3 ruumi,milles 25 tihumeetrit saematerjali.Seega suurusjärgud on erinevad ja meetodid samuti.

Aga ega ma ei tahagi sinuga vaielda.

Elust enesest

Ilma mingi automaatikata ja niiskuse eralduse aparatuurita :
75 kw, 6 tm puitu ja 8 päeva. Seda siis tislerikuiva puidu kuivatuseks niiskusega 8 %

Anna teada, millal puid hakkab saama.

Ardi kirjutas:Aga ega eriti täpset tulemust ei saavuta soojuskadu on ju meeletu,villa on paar cm,metallsillad mitmel pool,klaas.

Kui väljapoole teha villaga soojustus, siis on tulemus adekvaatsem.

Tulge mõistusele oma halgude keetmisega. Peab vist näite tooma: Ütleme et paned liitri vett pliidile keema. Selleks, et 5 kraadine kaevuvesi kütta 100-ni ehk keemiseni, kulub sul ütleme 5 minti täisvungiga pliidiplate kütet. Selleks, et see kann sul seal ennast tühjaks vilistaks, ehk kogu vesi kannus aurustuks ja välja viliseks, kulub sul tunde ja tunde. Mõtle nüüd uuesti oma halukeetmist ja mitu kilovatti sul loomulikult korstnast välja aurustades energiat selleks vaja on.


edit: ehk et aurustumisprotsess neelab meeletu koguse energiat. Mida kasutatakse ka teisipidi väga edukalt ära igasugu tänapäeva tehnoloogiates. Jahedat kuiva tuult ringipuhudes (tuul õues põllu peal...) ei toimu mitte aurustumine kõrgel temperatuuril vaid õhuniiskuse tasakaalustumine puidu ja ümbritseva õhu vahel.
Kui sul mõistus peas, siis sa hakkaks lihtsalt rohkem laovarusid tegema, mitte ei kekkaks oma ühe suve puudega nagu mingi ühepäevaliblikas-tootja.

sashaobrok kirjutas:Tulge mõistusele oma halgude keetmisega. Peab vist näite tooma: Ütleme et paned liitri vett pliidile keema. Selleks, et 5 kraadine kaevuvesi kütta 100-ni ehk keemiseni, kulub sul ütleme 5 minti täisvungiga pliidiplate kütet. Selleks, et see kann sul seal ennast tühjaks vilistaks, ehk kogu vesi kannus aurustuks ja välja viliseks, kulub sul tunde ja tunde. Mõtle nüüd uuesti oma halukeetmist ja mitu kilovatti sul loomulikult korstnast välja aurustades energiat selleks vaja on.


edit: ehk et aurustumisprotsess neelab meeletu koguse energiat. Mida kasutatakse ka teisipidi väga edukalt ära igasugu tänapäeva tehnoloogiates. Jahedat kuiva tuult ringipuhudes (tuul õues põllu peal...) ei toimu mitte aurustumine kõrgel temperatuuril vaid õhuniiskuse tasakaalustumine puidu ja ümbritseva õhu vahel.
Kui sul mõistus peas, siis sa hakkaks lihtsalt rohkem laovarusid tegema, mitte ei kekkaks oma ühe suve puudega nagu mingi ühepäevaliblikas-tootja.

Kui sa keedad pliidil vett,siis üks külg võtab sooja sisse ja ülejäänud küljed annavad sooja toaõhule.
Täpse tulemuse saab nii.Võtta keeduspiraal ja panna vett täis teekannu.Teekann soojustada igast küljest.Enne mõõta ära palju vett läks teekannu,siis keeta pool kannu tühjaks,spiraali voolutarve on tavaliselt teada.Seega vaid aeg mis kulus ja palju vett selle ajaga välja keetis.Näiteks 2kw kiirkeedukann ,paneb keema 1l vett ära oma 5 korda kiiremini kui 1l vett tavalises teekannus ja tavalise 2kw elektripliidi peal.Laovarudega on nii,et teaks täpselt,palju läheb talvel puid,siis teeks suvel valmis (nagunii teen),aga kui läheb rohkem,siis peab olema reserv kuivati näol.Jah,on võimalik kuivati teha ka soojuspumba ja soojusvahetiga ventilatsiooni baasil.Aga kas kuivatamise hind tuleb odavam?

Ei saanud ikka aru? Kannust vee aurustamisel ei ole tulemuseks kuiv kann vaid suhtelise õhuniiskuse
tasakaalustumine väljas ja kannu sees?

Imelik kirjutas:Ei saanud ikka aru? Kannust vee aurustamisel ei ole tulemuseks kuiv kann vaid suhtelise õhuniiskuse
tasakaalustumine väljas ja kannu sees?

Aga suhteline õhuniiskus ei sisalda 20% vett,nagu kuurikuiv puu,vaid 0,2% vett.

Näppude peal arvutades saab minutiga selgeks, et pole võimalik aina uuesti jalgratast leiutada ja usu, et kui see projekt "vett peaks" millest sa unistad, siis oleks see kindlasti juba ammuunustatud vana meetod halgude kuivatamiseks.
Teooria ei kannata kriitikat, jääb üle sul see tasuvus praktikas tõestada

kena köik