Re: Turu solkimine
Postitatud: 07 Veebr 2013, 17:41
nagu buduaar...moderaator on siin juba selgunud.
Üldpilt on siis selline, et ehitajad kiruvad olukorda kus nad ei saa nende poolt soovitud raha eest töid teostada, teisalt sõimab mõni üksik tellija ehitajat "kuradi palju küsite vereimejad".
Selle teema pealkiri ei peaks olema mitte "Turu solkimine" vaid "Ettevõtluse algkursus".
Olukorda mida siin kirutakse nimetatakse vabal turul konkurentsiks. On see konkurents terve või mitte ei oma tähtsust. Kes toime ei tule sureb välja ning teistel on selle üle veel hea meel ka, üks konkurent vähem. Lihtne.
Kuidas siis mitte välja surra ja tööde eest mõistliku tasu saada?
On olemas kaks peamist gruppi väikseid ehitusfirmasid.
Ühed kes oskava ehitada, kuid ei tea ettevõtlusest eriti midagi. Ise nad muidugi arvavavad, et teavad kõike. See on väga ohtlik kooslus.
Teised kes oskavad ehitada ja jagavad ka ettevõtlust. Need inimesed mõistavad, et maailm pole must ja valge, odav ja kallis hind, hea ja halb kvaliteet, vaid eksisteerib ka palju muid nüansse millest eelnev sõltub.
Esimene grupp hädaldab pidevalt ja süüdi on alati kõik teised, kuid mitte tema, sest ta ju "teab kõike ja teeb kõik õigesti."
Nad arvavad, et hind on alati kõige tähtsam, klienti midagi muud ei huvita. Tegelikult on tal ka õigus, teatud mööndustega.
Tema puhul klient vaatabki ainult hinda sest tal pole midagi muud ette näidata. Ta ei oska kliendiga normaalselt suhelda, tal pole ette näidata värskeid tehtud töid (pilte näiteks) ja üleüldse ei oska ta ennast kehtestada/müüa kuna see on tema arvates mõtetut. Nii ei jäägi midagi muud üle kui lüüa kõiki teisi odava hinnaga.
Siit grupist tulevadki need kes võistlevad turul ainult hinnaga ja teisalt hädaldavad kõige rohkem, et hinnad on odavad
Probleem seisneb selles, et ta võib ehitustöid väga hästi teha, kuid kliendi leidmisel ja läbirääkimistel mängivad muud faktid suuremat rolli kui tulevikus potentsiaalselt hästi tehtud töö(d).
Võin olla maailma kiirem jooksja, kuid kui olümpiale ei lähe ja jooksen metsa all isekeskis kitsedega võidu siis ei võida ma kunagi medalit!
Teine grupp hädaldab ka tihti (sest hädaldamine käib ettevõtluse juurde
), kuid ta saab reeglina aru faktist, et kui tema midagi ise ei muuda siis keegi teine tema eest seda tegema ei hakka.Kuna ta mõistab, et kõrge hind peab olema kliendile põhjendatud, omab ta korraliku kodulehte, uuendab pidevalt tehtud tööde pilte, suhtleb kliendiga normaalselt, oskab ennast ja oma teenust müüa, võimalusel reklaamib ettevõtet (mitte ainult siis kui tööd pole ja näpud põhjas). Tema saab samuti aru, et klient vaatab esmalt hinda, kuid mitte ainult numbriliselt vaid ka kvalitatiivselt, mis on selle hinna taga ning vastavalt sellele põhjendab ta oma kallimat hinda.
Ideaalset ehitajat ega firma juhti pole olemas, kuid arengusuund võiks selles suunas olla.
Kui saabub kätte hetk kus enamus firmad põhjendavad oma hinda tugevate argumentidega siis kaovad esimese grupi ettevõtted iseenesest ära. Ta ei suuda enam konkurentsis püsida kuna "hinda põhjendada, milleks ei tea" on tema arusaam.
"Mina maksan makse" pole kõrgema hinna põhjendus
Tellijat see ei huvita kas sina petad riiki või mitte. Samuti ei tööta "aga mina teen kvaliteetselt". Öelda võib seda igaüks, tõestada oskavad seda aga vähesed.
Ehitustööde tellijate seisukohalt on muidugi mõistetav, et nende arvates maksavad nag kogu aeg palju.
Tegelikkuses nad ei arvagi valesti. Ehitus on väga kallis tegevus ja paljud on peale tööde lõppu mitukümend aastat pangale võlgu.
Kui ehitaja hindab summat kallis või odav järgi vaadates kui suur osa summast on kasum/kahjum ehk kui palju ta endale taskusse saab pista siis tellija jaoks on kogu summa kulu ehk kui palju tema taskust eemaldub. Kui maja omahind on 60 000 eur ja ehitaja pakub 65 000 eur ning on õnnetu oma 8-9% marginaali üle öeldes, et hind on odav siis tellijale on kulu ikkagi 65 000 eur, ma ei ütleks, et vähe.
