Ehitusfoorum

...vastan samaga...

kaimagk kirjutas: 21 Juun 2024, 18:33 ……no ei ole ‘ igal juhul süüdi ‘ juht.
Kuidas saab olla juht süüdi kui autol tekib elektoonikaga selline rike ( kiirendab max võimsusega) ja ei allu pidurdamisele?
…..

Isegi kui tekkib masina rike, siis autojuht on ikkagi süüdi selles, et ei osanud leida vähem tapvat peatumisviisi.
(Mul on omal olnud juhus, kus autopiloot äkki kiiruse ja gaasipedaali põhja veab.
Alul oli huvitav aga 140km/h kiirusel läks asi juba tõsiseks, kuna pere oli peal.)

Kui juht tegeleb juhtimisega, siis näeb/tunnetab ta et kiirus väljub lubatud väärtusest ja leiab/peab leidma ohutuima peatumisviisi, mitte ei sõida kiirusega 250km/h, laial maanteel kedagi surnuks.

xxx111 kirjutas: 21 Juun 2024, 17:45 ....
Samas - väga kahju, et asi nii lõppes...

Juhi enda jaoks ei pruugi sugugi kurb tulemus olla, sest kui juht otsis teadlikult adrenaliinilaksu, siis kindlasti oli see, kuigi lühike aga arvatavasti kõige võimsam elamus tema elus.

Inimesed on oma loomult hasartsed ja kõige suurem panus, mida mängur saab mängu panna on ju oma enda elu ning iga kord ei võida.
(Olen ka kiireid masinaid omanud ja nooruses linnas üle 150km/h sõitnud.)

ping kirjutas: 21 Juun 2024, 19:17
kaimagk kirjutas: 21 Juun 2024, 18:33 ……no ei ole ‘ igal juhul süüdi ‘ juht.
Kuidas saab olla juht süüdi kui autol tekib elektoonikaga selline rike ( kiirendab max võimsusega) ja ei allu pidurdamisele?
…..
Isegi kui tekkib masina rike, siis autojuht on ikkagi süüdi selles, et ei osanud leida vähem tapvat peatumisviisi.
(Mul on omal olnud juhus, kus autopiloot äkki kiiruse ja gaasipedaali põhja veab.
Alul oli huvitav aga 140km/h kiirusel läks asi juba tõsiseks, kuna pere oli peal.)

Kui juht tegeleb juhtimisega, siis näeb/tunnetab ta et kiirus väljub lubatud väärtusest ja leiab/peab leidma ohutuima peatumisviisi, mitte ei sõida kiirusega 250km/h, laial maanteel kedagi surnuks.

……kuidas juht peaks leidma ohutu peatumisviisi kui auto ei allu juhile? Kas üldse kohe ei loe mida kirjutatakse.
….ega pole midagi öelda , kõvad mehed, et linnas 150 kihutada…,ehk leiad veel midagi millega ennast õigustada ja kiita ……

kaimagk kirjutas: 21 Juun 2024, 20:47 ……kuidas juht peaks leidma ohutu peatumisviisi kui auto ei allu juhile?
Kas üldse kohe ei loe mida kirjutatakse. ……

Millises mõttes "ei allu juhile"?
Kui ei allu juhile, siis on juht nõrk.
Psühhiliselt nõrk, et keha läheb ohu korral krampi ja kimab otse vastu ees olevat takistust surnuks?

Hüdraulilise sõidupiduri pedaal on juhi jala all ja juhi asi on seda vajadusel kasutada juba siis kui auto kiirus ületab lubatut mitte oodata kuni kiirus üle 200km/h tõuseb.

Kui on surmahirm, siis tuleb kasvõi kõigi jalgadega vajutada aga pidurite hüdraulika osa pidurdab kõigil autodel ka ilma elektrita või seisva mootoriga.

E-auto pidurivõimendi töö on põhimõttelt samasugune nagu klassikaline vaakumiga pidurivõimendi aga võimendav lisajõud tekitatakse elektriga.
Teslal kasutatava Bosch pidurivõimendi sisemus ja tööpõhimõte:
https://youtu.be/SRZ8XDNz2vU?t=431

Ka hüdraulilise või elektrilise roolivõimendi rool on otse mehhaaniliselt seotud roolihoovastikuga ning kasutatav ilma elektrita.

ping kirjutas: 21 Juun 2024, 13:17
A23 kirjutas: 21 Juun 2024, 08:17
ping kirjutas: 20 Juun 2024, 13:56
A23 kirjutas: 20 Juun 2024, 12:36 ...
Praeguse juhtumi puhul aga kujundada kahtlus, et hukkunu võis tugevalt gaasi vajutada, on vähemalt ebaeetiline, kui mitte pahatahtlik! Kui see väide käidi välja kõnealuse avarii kontekstis, oleks Teslal moraalne kohus kõigepealt tolle väitja teenetest loobuda. (Kui just meedial siin "käsi mängus" pole, kuidas asi välja paistab)
....
Ega "tark tehnika" hullu vastu ei saa.
Lugege Tesla kasutusjuhendit, et kui juht teadlikult annab märku, et "tema ise juhib autot" äärmuslikes tingimustes, siis juhiabid ei rakendu!
https://www.tesla.com/ownersmanual/mode ... C0A85.html
TESLA AUTPIDUR.png
Muidugi nagu kõik kaasaegsed autod pidevalt salvestavad juhi tegevust, küll siis see juhtum ka lahti harutatakse.
Praeguse juhtumi puhul on rõhk just sellel, et FirstEV müügijuht üritab luua uurimisprotsessi ajal arvamusfooni, et juht võis ise süüdi olla.
Väljaütlemistega a-la "vajutab tugevalt gaasipedaalile" ja "... et hädapidur mingil hetkel ei rakendunud, ei pea Liiva tõenäoliseks..." on tegu otsese arvamuse kujundamisega ja võimalik, et ka sooviga kaudselt uurimustulemusi mõjutada.
Kõik ei pruugi sellest aru saada.
....
Nagu näha, siis ka siin vist ei oma osad inimesed funktsionaalse lugemise oskust?

Tõin ju välja tootja kastutusjuhendi, kus on kirjutatud, et sõiduabid tuleb halva ilmaga välja lülitada ja autopiloot ning rajajälgimise süsteem ei toimi kiirusel üle 150km/h ning hädapidurdus ei toimi kiirusel üle 200km/h või kui juht ise hoiab jalga pedaalil.

Et selliste autovigastustega otsasõit vihmas liikuvale autole tekitada, saab olla antud juhul ainult lolli ja ignorantse juhi süü.

Ära võta isiklikult, see (punasega) lause käib rohkem ettevõtte kuvandi ja mainekujundusega tegelejaid silmas pidades.
Üldiselt on juhis väga lihtne ja viisakad firmad seda ka järgivad neid otseslt või kaudselt puudutava sarnase juhtumi korral, ainult 2 punkti ja ei midagi rohkem:
1 – avaldame kaastunnet …
2- teemed endast kõik oleneva uurimise toetamisel

Igaks juhuks kordan üle, et ei ole konkreetse õnnetuse asjaoludega kursis ja ei plaani ka end viia, "kopa viskas ette" just algpostitaja lingis nähtud müügijuhi jutt. Räägin ainult sellest, mitte ei aruta, mis võis tegelikult juhtuda.
(Müügimehe väited ei ole iseenesest valed, aga antud kontekstis täiesti sobimatud)

xxx111 kirjutas: 21 Juun 2024, 17:45 ...
Olenemata kõikvõimalikest "vidinatest" on IGAL JUHUL süüdi juht
...

Väide "IGAL JUHUL" on ekslik, õigem oleks Sul sellest avaldusest taganeda

Kontekstis "vidinad" ei arva, et see oleks vale...

xxx111 kirjutas: 25 Juun 2024, 18:53 Kontekstis "vidinad" ei arva, et see oleks vale...

Kui uurimisraport või kohus teeb otsuse, et avarii põhjustas tehniline rike, siis nii on. Mida keegi teine "põõsas" arvas, ei oma tähtsust. Ka Eestis on selliseid juhtumeid ette tulnud. Ise asi, et suhe on tugevalt inimese "kasuks".
Paraku on sama probleemiga ka lennundus kimpus olnud, kõik mäletame suht hiljutisi fataalseid juhtumeid 737 MAX'ga, terve mudeliseeria jäi pikemaks ajaks maa peale.

Kui uurimisraport või kohus teeb otsuse, et avarii põhjustas tehniline rike, siis nii on.

Jah - nõus - senini...

XXX:

Õnnetuses jäi süüdi kaine juht kuna kokkupõrge toimus tema suhtes vastassuunas

Ära väida liiga kindlalt. Asi jõudis riigikohtusse. Siin võib olla ka 1 aga: see instants on tuntud oma eelneva kohtupraktika muutjana. Ehk varem oli 1 lahend, hiljem risti vastupidi.
Selliste asjade lahendusskeem on ikka selline, süüdi on see, kes süülise kausaalahela vallandas. Näiteks tüüpiline ahelavariide puhul.

@ kunn

Ma ei tea mis asi jõudis riigikohtusse
Minu kirjeldatud asi kindlasti sinna ei jõudnud
Ja asi lõppes nii nagu mainisin

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?a ... -1-1-12-16
Loe alguses asjaolusid ja siis kolleegiumi seisukohta, eriti p-d 6 ja 13.
Õnnetuse põhjustaja kaitsjaks oli Sirk ja see pärast veel jauras meedias, et ennekuulmatu lugu...

@ kunn

Ega ma vaidle põhimõtteliselt
Märkisin eraldi "markantne näide"
Ja mainin veelkord - minu kirjeldatud juhtum lõppes nii nagu mainisin

Sa pole midagi kirjeldanud, vaid väidad abstraktselt. Nii võib iga mees põhku toota.

Sinu "markantne" väide oli:

Võin tuua ka markantse näite
Joobes juht kaldus vastasuunda
Vastasuunas tulnud auto pööras enda suhtes vastasuunda - vältimaks kokkupõrget
Viimasel hetkel joobel juht tegi pöörde oma sõidusuunda
Kokkupõrge toimus joobes juhi sõidusuunas
Õnnetuses jäi süüdi kaine juht kuna kokkupõrge toimus tema suhtes vastassuunas
Joobes juht sai karistada joobe eest

Mina väidan, et täpselt analoogiline asi konkreetselt sai riigikohtus pähe 3. märts 2016.

Leidsin ka selle Postimehe loo üles: https://www.postimees.ee/3887985/vastas ... iski-suudi

Täiendus. See lugu käis ka 2.-t korda riigikohtust läbi, see otsus siin: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?a ... -1-1-83-16

Tsitaat lahendist:

11. Kolleegiumi hinnangul järgis ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel Riigikohtu juhiseid ja tunnistas J.N põhjendatult süüdi. Kõigepealt analüüsis ringkonnakohus LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 nõuete rikkumist J.N poolt ning märkis, et nende sätete kohaselt oleks J.N pidanud liiklemisel olema hoolikas ja ettevaatlik, vältima teiste liiklejate ohustamist ning sõitma asulavälisel teel sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Selle asemel kaldus süüdistatav aga vastassuunavööndisse, tekitades R. P. jaoks liiklusohtliku olukorra ja sundides teda laupkokkupõrke vältimiseks omakorda vastassuunavööndisse liikuma. Tulenevalt LS § 33 lg 2 p-st 8 oleks J.N pidanud seejärel lahendama oma eelnevast tegevusest (s.o vastassuunavööndisse kaldumisest) tuleneva ohu viisil, mis poleks teisi liiklejaid täiendavalt ohustanud, kuid selle asemel tegi ta oma suunavööndisse naasmiseks ootamatu manöövri, keeras sõiduki rooli järsult paremale ja põrkas tee keskel kokku R. P. sõidukiga. Liiklusõnnetuse tagajärjel said K. S. ja S. R-i raske tervisekahjustuse ning R. P., M. M. ja J. S. R-i lühiajalised tervisekahjustused. Eelnevast nähtuvalt on ringkonnakohus arusaadavalt selgitanud, milliste tegudega J.N liiklusõnnetuse põhjustas ja milliseid liiklusnõudeid ta rikkus. Samuti on eksperdiarvamusele tuginedes tuvastatud, et R. P. vastassuunavööndisse suundumise hetkel liikus J.N auto talle otse vastu ja süüdistatav polnud alustanud oma suunavööndisse naasmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2016. a otsus, p 11). Järelikult pööras J.N oma suunavööndi poole kannatanust hiljem. Arvestades, et LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, on ringkonnakohtu otsuses vastatud ka kaitsja küsimusele selle kohta, millal tohib vastassuunavööndis viibiv juht oma suunavööndisse naasta. Nii nagu iga teise manöövri puhul, tuleb ka enne oma suunavööndisse tagasiliikumist veenduda, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Praegusel juhul jättis J.N kõnealuse kohustuse täitmata.

Ei väida huupi midagi
Tegemist oli konkreetse juhtumiga
Politsei otsus oli selline ja keegi ei vaidlustanud
Lõpetan siinkohal

…..järelikult politsei tegi vale otsuse kuna ei tundnud riigiseadusi….. või ei olnud asjaolud sellised nagu ‘siin’ väitja seda kirjeldab. Ja kui nii edasi mõelda siis ‘siin’ väitja ajab “poolt tõde” nii nagu see oleks tõsi.
……
Kui nüüd esimestele küsimustele ka vastata, siis pakuks ka et elektri autoga on tiba tuleohutum kuivas metsas vurada. Sädeme võimslus ehk ikka väiksem kui sisepõlemismootoriga autol ……
….bensiini ja diisliautol ju ka gaasi kui sellist pole, aga padaali nimetatakse ikka gaasipedaaliks. Muidugi võid ju algatada uue sõna otsinut …….

See teema läkski väga kolmanda punkti keskseks, hea, et keegi esimest ja teist ka lõpuks käsitles.
Selles, et politsei võib vale otsuse teha, ei ole ka midagi eriskummalist.
Üks kord tunnistanud kiirabi inimese loomulikult surnuks, vaatamata noahaavadele.
https://www.ohtuleht.ee/426411/pussitat ... ajuhtumiks

…..veidi tuulates netis , seal pakuti “kiiruse pedaal” üheks lahenduseks. Pidavat loogiliselt sobima…

kunn24 kirjutas: 26 Juun 2024, 11:04 Sa pole midagi kirjeldanud, vaid väidad abstraktselt. Nii võib iga mees põhku toota.

Sinu "markantne" väide oli:
Võin tuua ka markantse näite
Joobes juht kaldus vastasuunda
Vastasuunas tulnud auto pööras enda suhtes vastasuunda - vältimaks kokkupõrget
Viimasel hetkel joobel juht tegi pöörde oma sõidusuunda
Kokkupõrge toimus joobes juhi sõidusuunas
Õnnetuses jäi süüdi kaine juht kuna kokkupõrge toimus tema suhtes vastassuunas
Joobes juht sai karistada joobe eest
Mina väidan, et täpselt analoogiline asi konkreetselt sai riigikohtus pähe 3. märts 2016.

Leidsin ka selle Postimehe loo üles: https://www.postimees.ee/3887985/vastas ... iski-suudi

Täiendus. See lugu käis ka 2.-t korda riigikohtust läbi, see otsus siin: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?a ... -1-1-83-16

Tsitaat lahendist:
11. Kolleegiumi hinnangul järgis ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel Riigikohtu juhiseid ja tunnistas J.N põhjendatult süüdi. Kõigepealt analüüsis ringkonnakohus LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 nõuete rikkumist J.N poolt ning märkis, et nende sätete kohaselt oleks J.N pidanud liiklemisel olema hoolikas ja ettevaatlik, vältima teiste liiklejate ohustamist ning sõitma asulavälisel teel sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Selle asemel kaldus süüdistatav aga vastassuunavööndisse, tekitades R. P. jaoks liiklusohtliku olukorra ja sundides teda laupkokkupõrke vältimiseks omakorda vastassuunavööndisse liikuma. Tulenevalt LS § 33 lg 2 p-st 8 oleks J.N pidanud seejärel lahendama oma eelnevast tegevusest (s.o vastassuunavööndisse kaldumisest) tuleneva ohu viisil, mis poleks teisi liiklejaid täiendavalt ohustanud, kuid selle asemel tegi ta oma suunavööndisse naasmiseks ootamatu manöövri, keeras sõiduki rooli järsult paremale ja põrkas tee keskel kokku R. P. sõidukiga. Liiklusõnnetuse tagajärjel said K. S. ja S. R-i raske tervisekahjustuse ning R. P., M. M. ja J. S. R-i lühiajalised tervisekahjustused. Eelnevast nähtuvalt on ringkonnakohus arusaadavalt selgitanud, milliste tegudega J.N liiklusõnnetuse põhjustas ja milliseid liiklusnõudeid ta rikkus. Samuti on eksperdiarvamusele tuginedes tuvastatud, et R. P. vastassuunavööndisse suundumise hetkel liikus J.N auto talle otse vastu ja süüdistatav polnud alustanud oma suunavööndisse naasmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2016. a otsus, p 11). Järelikult pööras J.N oma suunavööndi poole kannatanust hiljem. Arvestades, et LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, on ringkonnakohtu otsuses vastatud ka kaitsja küsimusele selle kohta, millal tohib vastassuunavööndis viibiv juht oma suunavööndisse naasta. Nii nagu iga teise manöövri puhul, tuleb ka enne oma suunavööndisse tagasiliikumist veenduda, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Praegusel juhul jättis J.N kõnealuse kohustuse täitmata.

Siin näide, et Riigikohus ilmutas kainet mõistust. Oluline ikka, kes on tegelik õnnetuse põhjustaja. Kummaline, et see teistes kohtuinstantsides arusaamatusi tekitas.

Midagi huupi ei paku
Tegemist reaalse juhtumiga
Juhtum leidis aset kindlalt enne 2010

….tädi Võrumaal teeb ikka häid pannkooke ( praegu metsmaasika toormoosiga on eriti hea)…….

kaimagk kirjutas: 26 Juun 2024, 15:15 ….tädi Võrumaal teeb ikka häid pannkooke ( praegu metsmaasika toormoosiga on eriti hea)…….

Rääkisid vist juba kord seda? Kui kolmandat korda veel ütled, siis pane ka koht, kust saab ja lisa soodustuskood Ehitusfoorumi liikmetele. Niisama ei ole aus isu peale ajada

Nonii, kas hakkab reaalsus vaikselt kohale jõudma?

JD Poweri uuringust selgus, et tööstusharu keskmine on 195 registreeritud probleemi 100 sõiduki kohta, arvestades ka esinduste (remondi)külastusi.

Selle näitaja poolest on bensiinimootoriga sõidukitel tunduvalt paremad tulemused kui elektriautodel, nagu Tesla. Bensiinimootoriga sõidukitel on keskmiselt 180 probleemi, samas kui elektriautodel on 266 probleemi 100 sõiduki kohta – märkimisväärne 86-punktiline erinevus.

Hanley sõnul peavad elektriautode juhid oma uusi sõidukeid esindusse viima kolm korda sagedamini kui bensiinimootoriga sõidukite omanikud. See on üllatav pöördepunkt levinud arusaamale, et elektriautode omanikud ei pea oma sõidukeid hoolduseks ja parandusteks esindusse nii tihti viima, kuna elektriautodel on vähem osi, mis võivad katki minna.

Selles artiklis on veel paar põnevat fakti.

Tsitaadi allikas https://tehnika.postimees.ee/8051611/au ... siiniautod

Bensiinimootor ja sisepõlemismootorid laiemalt on jõudmas oma arengus lõppu ehk piirini, kus edasi efektiivsust (kui palju fossiilipõletamisest õnnestub konverteerida liikumiseks ja kuipalju endiselt eraldub kasutu soojusena ) tõsta on keeruline ja saastamise piiramine on aina komplitseeritum (nõuab keerulisi ja kulukaid seadmeid sõidukiga kaasa sõitma), samas kui kliimamuutuse põhisüüdlasi ongi fossiilidepõletamine ja heitmete atmosfääri heitmine.
Elektrisõidukid on jällegi oma arengu kiiremas faasis, kus kohati tuleb uute akutehnoloogiate kohta uudiseid kiiremini kui neil järge jõuab pidada. Elektriautode vastupidavus selles alguse arengufaasis ei saagi olla kohe tipus, ka sisepõlemismootoriga sõidukid on oma töökindluse ja vastupidavuseni jõudnud pikkade aastakümnetega. Vanemad foorumlased ehk veel mäletavad, kuidas veel 20-30 aastat tagasi oli loomulik, et iga asisem meeskodanik oskas kapoti ja sõiduki all toimetada - miks, sest vastupidavus oli kõnts, aga ikka sõideti ja kiideti

Ehitusfoorum

Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest