Ehitusfoorum

Postitatud: **31 Aug 2023, 13:57**

Ei tule, kui muus mõttes sobib ja kaablitootja on lubanud varjet kasutada PE-na.

Postitatud: **31 Aug 2023, 16:27**

Moodusta kollarohelise termotoru abil ühine PEN soon mõlemas otsas, tähista PEN-na ning mahuta ühises hülsis PEN klemmi alla.
Poole eesti kortermajade toited alajaamadest on veetud kaablitega 3 soont +ALU kest või 4 soont +plii kest kusjuures PEN soon on 2 astet väiksem. Kõik see kombo on rõõmsalt ära tunnistatud mõlemast otsast. Et kergem ümberehituse ajal uude kilpi ühendada oleks on jätkuga otsa ühendatud plastkaabli jupp.

Postitatud: **31 Aug 2023, 16:53**

Moodusta kollarohelise termotoru abil ühine PEN soon mõlemas otsas, tähista PEN-na ning mahuta ühises hülsis PEN klemmi alla.

Mis millega ühine? See ikka on meeles, et juhid on 6 mm2 ?

Postitatud: **01 Sept 2023, 13:24**

4x6+6 -l on Pen ja varje. Kui need kokku panna saab 12 ruutu, Vase puhul on PEN -l miinimum lubatud 10 ruutu.
Kaitse rakenduse seisukohast on etem, liitumiskilbis ka 4 ainult klemmi. Usun ,et on juba praegu nii ühendatud.

Postitatud: **01 Sept 2023, 21:26**

Nojah, vähemalt selgelt välja öeldud, enne jäi veidi segaseks. Vastu ei vaidle. Isegi ütleks, et päris hea lahendus. Kuigi varje puhul tuleks teada, kas tema takistus on ikka samas suurusjärgus N-i takistusega, sest punutis ei jookse otse, vaid mööda spiraali. Vasatsel korral jaguneb vastavalt takistuste rööpühenduse reeglile enamus voolu sirgele juhile.

liitumiskilbis ka 4 ainult klemmi.

Oleneb kilbist, on selliseid, kus on PEN-i lahutus ka olemas. Ehk võimalus viia välja kas TN-C (4 juhet) või TN-S (5 juhet).

Postitatud: **10 Sept 2023, 13:10**

kunn24 kirjutas: 01 Sept 2023, 21:26 ....varje puhul tuleks teada, kas tema takistus on ikka samas suurusjärgus N-i takistusega, sest punutis ei jookse otse, vaid mööda spiraali.

Kaitsejuhi takistus ei ole antud juhul mitte samas suurusjärgus vaid identne tööjuhtidega ja ka tööjuhid ei ole kaablis sirged paralleelid.

Postitatud: **10 Sept 2023, 13:27**

Mulle jääb veidi arusaamatuks, kas väidad seda kaabli spetsi najal või lihtsalt arvad? Kaabli juhtidel on nii aktiivtakistus kui ka reaktiivtakistus. Mõlemad sõltuvad kaabli ehitusest.
Spetsis näen jah alalisvoolutakistust 3.08 Ohm/km 20 C puhul, aga reaktiivtakistuse osas on vaikus.
https://pood.esvika.ee/ProductSpecifica ... ad?id=6482

Praktikas ei pruugi see omada küll suurt tähtust, kuid väita, et osaliselt koaksiaalkaablil on mõlemad identsed, on liiga naiivne.

Postitatud: **16 Sept 2023, 17:28**

Kaablites kus reaktiivosal puudub oluline tähtsus, seda ka reeglina ei näidata, küll aga näidatakse ligikaudselt induktiivsust ja mahtuvust. Ei mina ei väida midagi, see on avalik tootja info-Tootekataloog
Koksiaalpaarist räägime ikka antennikaabli puhul, jõukaabli puhul pigem kontsentrilisest juhist.

Postitatud: **16 Sept 2023, 21:16**

"Koaksiaalkaabel on kahe kontsentrilise (ühiskeskmese) soonega kaabel, mille sisemist soont ümbritseb dielektrikuga eraldatult väline silindriline soon."

Postitatud: **17 Sept 2023, 14:38**

....vastab tõele ja kokku moodustub neist koaksiaalpaar versus siis keerdpaarkaabel või nelikkaabel aga see kõik puudutab pigem nõrkvoolukaableid (signaali-/andmeedastus). Elektrikaablite puhul me keerupaarist või koaksiaalpaarist ei räägi vaid keerutatud kaabli südamikust ja kontsentrilisest juhist. Ei muud tahtnud ma öelda.

Postitatud: **17 Sept 2023, 16:12**

Mingi tähtede närimine käib ja ikka puuse. "kontsenter"="koaksiaal". Ehk puuse panin ka mina ja sa muudkui võidukalt parandad. Tubli. Juttu peab jätkuma.

aga see kõik puudutab pigem nõrkvoolukaableid (signaali-/andmeedastus)

Estlingi kaablid?

Postitatud: **17 Sept 2023, 17:15**

Olen juba ammu aru saanud, et ega Sina ometi midagi ei õpi, ainult jaurad niisama....

kunn24 kirjutas: 16 Sept 2023, 21:16 "Koaksiaalkaabel on kahe kontsentrilise (ühiskeskmese) soonega kaabel, mille sisemist soont ümbritseb dielektrikuga eraldatult väline silindriline soon."

...kaks on muuseas paar.... aga las ta jääb.

Postitatud: **18 Sept 2023, 08:47**

Elektrikaabel on kah keerutatud. nelikpaar oleks arusaadav aga 5 soonelisele vist vaste puudub

Postitatud: **18 Sept 2023, 09:38**

Imelik kirjutas: 17 Sept 2023, 17:15 Olen juba ammu aru saanud, et ega Sina ometi midagi ei õpi, ainult jaurad niisama....
kunn24 kirjutas: 16 Sept 2023, 21:16 "Koaksiaalkaabel on kahe kontsentrilise (ühiskeskmese) soonega kaabel, mille sisemist soont ümbritseb dielektrikuga eraldatult väline silindriline soon."

...kaks on muuseas paar.... aga las ta jääb.

Kaoksiaalkaablis ongi kaks juhti, üks keskel ja teine ümber esimese.

Kusjuures keskmine soon ei pruugi olla mitte täismaterjalist vaid see võib olla ka toru kujuline, nagu näiteks mobiilimastide ja raadiosaatjate antennikaablid on "toru torus" (jäme kaabel aga õhku täis).

Postitatud: **18 Sept 2023, 09:53**

jyrikg kirjutas: 31 Aug 2023, 16:27 ... tähista PEN-na ning mahuta ühises hülsis PEN klemmi alla.
Poole eesti kortermajade toited alajaamadest on veetud kaablitega 3 soont +ALU kest või 4 soont +plii kest kusjuures PEN soon on 2 astet väiksem. ...

Kaabli pliikest ja selle kaabli broneeringu lint ning vasktraatidest varje tuleks ühendada erinevate klemmide alla ja neid ei tohi kasutada tööjuhina.

Kortermajadel eeldatatakse, et kõik faasid on (mingil määral) pidevalt koormatud.

Postitatud: **20 Sept 2023, 10:19**

Kuskohas kaablimuhvil need erinevad klemmid on kui pliikestaga kaabel ühendatakse uue AXPK4x240(näiteks).
Tööjuhi koosseisu on kuulunud metallist kaablikest läbi ajaloo kuna kasutuses TN-C süsteem. Tänu metallkestale(ja nõukogude viljastavatele tingimustele) sai PEN juhi mitu astet peenema teha nt ASB-1 3x240+70. Alumiiniumkesta puhul neljandat soont polegi.
Alajaamade rekonstrueerimise käigus pannakse sellistele olemasolevatele kaablitele muhvi abil otsa AXPK tüüpi kaabli jupid ja ühendatakse uue alajaama jaotlasse. Kuna võrgus kasutatakse sulareid, need ei pruugi korraga rakenduda on võimalus ,et faase ei koormata ühtlaselt. Kui tegu ringliinidega ,millede teine ots on hoopis teises alajaamas, saavad PEN juhtmes joosta ka ühtlustusvoolud. Jutt küll algsest teemast väljas aga seletasin ,et PEN juht ja kesta ühendus on TN- C võrgus tööjuhina ka siis kui ühendada erineva klemmi alla(vanades jaotlates on erinevad poldid samal latil).

Postitatud: **20 Sept 2023, 23:06**

jyrikg kirjutas: 20 Sept 2023, 10:19 Kuskohas kaablimuhvil need erinevad klemmid on kui pliikestaga kaabel ühendatakse uue AXPK4x240(näiteks).
Tööjuhi koosseisu on kuulunud metallist kaablikest läbi ajaloo kuna kasutuses TN-C süsteem. Tänu metallkestale(ja nõukogude viljastavatele tingimustele) sai PEN juhi mitu astet peenema teha nt ASB-1 3x240+70. Alumiiniumkesta puhul neljandat soont polegi.
Alajaamade rekonstrueerimise käigus pannakse sellistele olemasolevatele kaablitele muhvi abil otsa AXPK tüüpi kaabli jupid ja ühendatakse uue alajaama jaotlasse. Kuna võrgus kasutatakse sulareid, need ei pruugi korraga rakenduda on võimalus ,et faase ei koormata ühtlaselt. Kui tegu ringliinidega ,millede teine ots on hoopis teises alajaamas, saavad PEN juhtmes joosta ka ühtlustusvoolud. Jutt küll algsest teemast väljas aga seletasin ,et PEN juht ja kesta ühendus on TN- C võrgus tööjuhina ka siis kui ühendada erineva klemmi alla(vanades jaotlates on erinevad poldid samal latil).

Kas oled õppinud kaablitööd ja sulle on väljastatud kaablimontööri tunnistus?
Elektrikorke saab traadiga ka parandada ...

Ehitusfoorum

PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.

Re: PEN lahutus enne kilpi.