Ehitusfoorum

novot kirjutas:...Ma ei ole küll profesionaalne ehitaja aga selle kirjelduse järgi saan ma aru nii, et kui oled vundamendi täitnud täitega ja pinnasetihendajaga hoolega ära tihendanud peaks jalgadega peal käies pinnas täiesti sile jääma, ühtegi jälge jalatsist ei teki!

Isegi merepõhi ei vaju nii tihedaks, et üldse jälge ei jää. Liiv on liiga peen tera selleks. Aga vundamendi koormus on ka väga palju ühtlasem kui inimese jalats.

novot kirjutas:Mina lahendasin suurte sillete probleemi nii, et kaevasin lisaks vundamendi kraavile ka toetuspostide augud ja valasin plaadi alla postid. 100% mittevajumist ei garanteeri nagunii keegi, kuid vähemalt valatud plaadi all on toetus ja miks peaks need posti alused varem vajuma hakkama, kui vundament.

Postidest ei pruugi alati kasu olla. Mõistlik on geoloogia uuring teha. See näitab ära pinnase kihid ja on lihtsam otsustada, millisele kihile vundament toetada.

novot kirjutas: Mina lahendasin suurte sillete probleemi nii, et kaevasin lisaks vundamendi kraavile ka toetuspostide augud ja valasin plaadi alla postid. 100% mittevajumist ei garanteeri nagunii keegi, kuid vähemalt valatud plaadi all on toetus ja miks peaks need posti alused varem vajuma hakkama, kui vundament.

Hullem on vist see, kui vundament hakkab varem vajuma. Aga kui praokesed valatud plaadis pole probleemiks, siis on hea lahendus.

Külaline kirjutas:Tere. Võib ainult oletada miks lugupeetud klassik aastal 1969 juhendab eesti inimesi tegelema ehitusmaterjalitööstusega. Joonisel 91 on kirjeldatud sisuliselt talumaja muldpõranda nõukaaegne modifikatsioon. Selline nifnifilik lahendus võis sobida äärmisel juhul aiamajakeste põrandaks. Isiklikult arvan, et selline põrandajoonis on lihtsalt A.Veski tööõnnetus. Ei ole ühtegi tekstilist kommentaari põranda kohta. Sellisel põrandal puudub põrandale nõutavad mehhaanilised parameetrid ja isegi nõukaaegne nõutav soojapidavus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Hr. Piirfeld, millises A.Veski raamatus need joonised leida võib? Individuaalehitaja käsiraamat ja Ehitustööd tundusid googeldades olevat raamatud, millest neid ehk leida võiks. Kuid kummast?

A.Veski. Individuaalelamute ehitamine. Valgus, 1969, Tallinn.

Kahju, et vanad egiptlased-roomlased-pärslased-hiinlased-jt pole jätnud oma ehitatust ja tänase päevani säilinud(osad paremini, osad natuke hullemas seisud,ikkagi 2000-5000 aasta vanused) projektidest-geoloogilistest uuringutest-jms raamatuid, pdf formaadis faile jne. Mõelge, kui väike oleks tänapäeva inimese ökoloogiline jalajälg kui ehitada tolleaegse insenerimõtete ja -lahenduste järgi võrreldes praegusega!? Ja vastupidavust ajas ei hakka mainimagi! Ehitusmaterjalide tootjad jääksid kohe kindlasti nälga või läheksid pankrotti suhteliselt kiiresti.

Muuseas roomlased jätsid. Täiesti kindlasti on see tänaseks pdf skaneeritud. Seejuures selle raamatu alusel pidi grupp ehitusmehi maja ehitama ja valmis nad ka said. Seejuures suudeti ka alla 1 mm kujude sidestatused ära teha. Egiplased kahjuks ei jätnud, mistõttu on püramiidide ehitamine suht suur mõistatus siiani.
Roomlaste nõrk koht oli vundament aga reeglina neil külmumisprobleeme polnud ja see Pisa torn oli üksik tööõnnetus.