Eramu vundamendilahendus

[Külaline]

Tere

Paluksin veidi nõu ja arvamusi. Planeerimis- ja projekteerimisjärgus eramu ehitus. Vundamendilahenduse leidmine tekitab peavalu.

Eelkõige siit foorumist ja hr Piirfeldilt jäänud silma, et soovitatakse põrandaplaat toetada vundamendile ja vältida nn ujuva põrandalahenduse kasutamist. Samas projekti tegev firma soovitab soojalt ujuvat lahendust - nendel puudub sellega negatiivne kogemus. Sama meelt on ehitusfirmad, kellelt olen pakkumisi küsinud.

Palun kirjutage enda kogemusest - kas on olnud altminekut ujuva põrandaga.

NB! Kes on toetanud põrandaplaadi vundamendile, ehk oleksite nõus jagama lahenduse joonist?

Tänades!

[Rehala OÜ]

Tere
Eks niipalju kui on ehitajaid, niipalju ka arvamusi. Oleme mõlemat varianti ehitanud ja küll ei arva, et üks oleks kehvem kui teine. Need on lihtsalt erinevad lahendusviisid. Ehitajana teeksin meelsamini nn ujuvpõranda, mis ei ole seotud vundamendiga.

[Külaline]

Tere. Klassikaline variant, kus kogu maja toetub TERVIKUNA vundamendile on ehitatud sada aastat ja puuduvad ujuvpõrandatele omased probleemid. Selliseid kogemusi on terve Eesti täis, ehitusaabitsad on lahendusi täis. Viimase 20 aasta eksperiment (madalvundamendid ja ujuv põrand) toob alatihti mingeid probleeme, ka antud foorumis on neid küll lugeda. Ujuva põrandaga majad on sisuliselt KELDRIKORRUSED. Esimese Eesti ja nõukaajal ehitatud majades asetsesid sellistes keldriruumides moosisahvrid ja kartulihoidlad, mitte ei kasutatud eluruumidena. Nõukaajal anti keldrikorruste elanikele soodusjärjekorras defitsiitseid riigikortereid, juba nõukaaja insenerid teadsid probleeme. Nif-Nif majade projekteerijaid ja ehitajaid on meil tohutult - see on liberaalse kapitalistliku ehituse paratamatus, et asjad kiiremini laguneks , et saaks järjest kiiremini uusi ja veelgi kehvemaid lahendusi pakkuda. Orav rattas (tarbija) peab järjest kiiremini seda raharatast pööritama, et tegeleda permanentse remonttööde organiseerimisega (vaiad põranda alla, geelsüsteemide pumpamine põranda alla, küttetorude remontimine, keldrikorruse niiskuse ja hallitusega võitlemine). Sellele vastu seista on seotud kahe kõrva vahelise distantsiga. Ilma riigi sekkumiseta (normideta) on see (nifnifindus) Eesti ehituse peavool. Tundub, et Eesti riigi palgal olevad insenerid eiravad probleemide olemasolu. Saksa/Austria/Sveitsi/Tsehhi jt maade inseneridel on vähe teistsugune seisukoht, mis väljendub vastavates autoriteetsetes käsiraamatutes. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[onuremus]

Loomulikult on ujuvpõranda lahendus odavam.Vundamendile toetuv põrand peab olema armeeritud nagu oleks tegu vahelaega et ei tekiks pinnase vajumisega põranda plaadi murdumist

[Külaline]

Tänan vastuste eest. Hr Piirfeld, kas võiksite soovitada soovitavalt Tartu piirkonnas projekteerijat ja/või ehitajat, kellel on teadmised ja oskused pakkuda kestvamaid praegusest peavoolust erinevaid lahendusi?

Teemaalgataja

[Külaline]

kellel on teadmised ja oskused pakkuda kestvamaid praegusest peavoolust erinevaid lahendusi?

Tere.Ka enamus niff niffi projekteerijaid kui ka enamik ehitajaid suudavad pakkuda Teile ehitustehniliselt õiget/kestvamat lahendust.Aga kas Te ka selle kinni jõuate maksta.Võimalik et teen Teile maksejõuetuse kohapealt liiga,aga reeglina maksujõulised Tellijad siit foorumist abi otsimas ei käi.Sellise ehituslaadi on tinginud ,,igaühele oma maja,,olgugi,et materjaalsed võimalused ei lubaks viletsat ahjuküttega korteritki omada.Inimesed lähevad juba projekteerija juurde sooviga saada odavam lahendus.Projekt käes soovitakse juba ehitajalt asja,,optimeerida,, ja tulemuseks on see............
Lugupidamisega

[.......]

Ehe näide, kuidas reklaam töötab. Nif-Nufi maja, polüstüroolist maja. Eesti ehitab 2016 - katame ka sel aastal kõik majad polüstürooliga.

[Külaline]

Hr Piirfeld, mis juhtus? Konkreetsele küsimusele järgnes subjektiivne mõtteavaldus foorumikülastajate maksejõulisuse osas. Tõesti ma ei tea, mis teie mõistes need nn kvaliteetlahendused maksavad, see vajakski välja selgitamist. Kuigi vene ajal ehitasid maja ka mitte väga jõukad inimesed ja kui nad tegid seda A.Veski juhiste toel, siis nähtavasti ka õigesti. Kui tänapäeval tähendab see eelarve 2-ga korrutamist, siis on mõttekoht, kas hind-kvaliteet on paigas või tuleks võtta risk ja eelistada soodsamat lahendust ja vajadusel kulutada väiksem raha parandamisele. Päris nii asjalood ka ei ole, et kes täisteenust nimekalt peatöövõtjalt osta ei taha on automaatselt maksejõuetu maja ehitama. Arvasin, et teie mingis mõttes missiooniks on levitada mõtet õigest ehitamisest. Paistab aga, et tegelikult siis on eesmärgiks tulu maksimeerimiseks reklaamida nime. Kahju, kuigi mitte üllatav.

Soovitusi tegijatele küsisin, kuna olen teie varasematest kirjutistest aru saanud, et ehitusfüüsika põhitõdesid ei tea teie sõnade kohaselt enamik Eesti projekteerijatest. Nüüd vastasite, et pmst iga projekteerija võib mulle sobiva ja õige lahenduse pakkuda. Jääb arusaamatuks kus peitub teie jutus tõde..

Teemaalgataja

[Külaline]

Tere. Reeglina on minu tekstis sisaldavad laused grammatiliselt enam-vähem korrektsed, ilma solvanguteta , ka väiksema maksejõulisuse kohta. Samuti loodan et tekstid on ka sisuliselt jälgitavad, mitte hüplevad. Ideoloogiliselt peaksid erinevad tekstid järgima ühtset seisukohta, ja nii juba aastaid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Ideoloogiliselt peaksid erinevad tekstid järgima ühtset seisukohta, ja nii juba aastaid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Jah, et Eestis on kõik kusi ja pask ning praktiliselt mitte keegi ei oska mitte midagi!!!

[raulus]

Loomulikult on ujuvpõranda lahendus odavam.Vundamendile toetuv põrand peab olema armeeritud nagu oleks tegu vahelaega et ei tekiks pinnase vajumisega põranda plaadi murdumist

Palju see armatuur siis maksab, et üle jõu käib? Ei usu, et see raud nüüd niipalju ka maksab, et maja ehitamata jääks. Pealegi, ka ujuvpõrandatesse uputatakse armatuuri nii et vähe ei ole, lisaks igasugu kiled jms beno vahele, et jumala pärast hallitama miskit kuskil ei läheks. Kokkuvõttes see kiletamine on sama hea nagu kalale ujumist õpetada, nagunii mingit kasu ei ole, vaid enesepetmine.

[onuremus]

Vundamendile toetuva betoonplaadi paksus algab160mm,armatuuri koguse võid korrutada viiega , kõik sõltub ava sammust , võid kasutada ka vahelae paneele

[Külaline]

Vundamendile toetuva betoonplaadi paksus algab160mm,armatuuri koguse võid korrutada viiega

Tere.Lisandub peale põletatav SBS,soojustus nii või teisiti ja teine kiht betooni min 70mm+armatuur.
Sellisel kujul saab juba ehitustehniliselt õige ja kauakestva lahenduse.
Lugupidamisega

[rein113]

... Ujuva põrandaga majad on sisuliselt KELDRIKORRUSED. ... Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas kommenteeriksite palun lähemalt, kuidas on ujuva põranda lahendus, tihendatud liivalusel ja 200...300mm mark100 EPSil paiknev armeeritud 70mm betoonplaatpõrand, võrreldav keldriga? Põranda kõrgus maapinnast on samuti vähemalt 200...300mm, pinnas veega maapinnani küllastunud ei ole.

Ujuva põranda eelis on kandevõime vajalikkuse puudumine (LOOMULIKULT tuleb põranda aluskihid KORRALIKULT tihendada) ja soojustuskihi arvestus maapinna temp suhtes, mitte välisõhu arvutusliku temp suhtes.

[Külaline]

Tere. Jah, selle väite ütlesin teadlikult välja, et ärritada mõtlema natuke teisest vaatevinklist kui peavool on harjunud. Mis eristab esimese Eesti ja nõukaajal ajal ehitatud majade keldrikorrust (või soklikorrust) tänastest ujuvatest põrandatest?
Sisuliselt mitte miskit. On tehtud pisikesi täiendusi soojustusmaterjali (reeglina ajas vettiva) näol.
1. Mõlemad ujuvad
2. Mõlemad on ohustatud kõrgvee puhul
3. Mõlemad lasevad radooni läbi
4. Mõlemad võivad vajuda
5. Mõlemad on niiskuskahjustustealdid ja hallitusaldid
Kui nüüd panna kõrvale sisulise I korruse parameetrid, siis see ei uju vaid on kindlalt paigas, see ei ole ohustatud kõrgvee suhtes, radoon pole probleemiks, ei vaju kuhugi, ei mingeid niiskuskahjustusi ja hallitust. 100 aastane kogemus.
Aga pole viga, ka keldrikorrustel ja soklikorrustel elati ja peeti kauplusi ja muid teenindusruume. Hämmastab ainult, et kui nõukaja ametnikud püüdsid elanikke keldrist välja saada, siis tänane Eesti üritab jälle inimesi tagasi suruda nimetades sisulist keldrikorrust I korruseks.
Jah, tean et on tehniliselt võimalik teha ka see tänane keldri- või soklikorrus nafnafilikult elamisväärseks, aga sisse on jäetud tohutu hulk nõrku lülisid (kasvõi "tihendamine", EPS märgumine, märg vundament jpm), mis muudab kogu ettevõtmise kõrge tõenäosusega nifniflikuks.
Jah , tean, et suurel osal madalvundamentide ja ujuvpõrandatega pole probleemi (veel). Aga paljudel on ning pole veel kuulnud, et süüdlaseks oleks tunnistatud arhitekti, kes tegi ilupildi "nii nagu ehitustava järgi ikka tehakse". Tänased lahendused on raha survel optimaatorite väljamõeldised ja insenerkond sörgib selle ehitustava järgi mitte ei kujunda insenerlikult kaasaegset ehitust.
Jah, tean ka lauset karavanist ja koertest, mistõttu ei arvagi, et midagi üldpildis muutub.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Miks nimetada ujuvpõranda lahendust keldripõrandaks? Ka Arvo Veski on kirjeldanud ja soovitanud liivaalusega põrandat ilma keldrita hoonetel. Samuti betoonpõrandaplaadi kasutamist tihendatud liivaalusel. Iseküsimus, kust tekkis sellesse konstruktsiooni eps ning kas see on pigem kahjuks või kasuks.

[Külaline]

Progress on ju juba silmaga näha....kui meite esivanematel oli hitiks kambris muldpõrand, siis praegu mõni rikkam saab lubada juba betooni!

taastaja

[Külaline]

Tere. Kuna A.Veski ise ei saa oma mõtteid kommenterida, siis peame tema aabitsatest ise näpuga järge ajama. 1. Ma ei suuda kuskilt leida madalvundamendi lahendust. 2. Liivaalusega põrandad toetavad kindlalt vundamendile (joonised 49a, 49b,). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Hmm..A.Veski ju samas kirjeldab konstruktsiooni (joonis 91), kus tihendatud liivaalusele paigaldatakse saepurubetoonist plaat. Joonis tõesti näitab, et plaadi äär toetub vundamendimüürile. Samas reaalselt on selle plaadi kandjaks minu arusaamise kohaselt ju tihendatud liivaalus, kuna armatuuri ei kasutata.

[Külaline]

Tere. Võib ainult oletada miks lugupeetud klassik aastal 1969 juhendab eesti inimesi tegelema ehitusmaterjalitööstusega. Joonisel 91 on kirjeldatud sisuliselt talumaja muldpõranda nõukaaegne modifikatsioon. Selline nifnifilik lahendus võis sobida äärmisel juhul aiamajakeste põrandaks. Isiklikult arvan, et selline põrandajoonis on lihtsalt A.Veski tööõnnetus. Ei ole ühtegi tekstilist kommentaari põranda kohta. Sellisel põrandal puudub põrandale nõutavad mehhaanilised parameetrid ja isegi nõukaaegne nõutav soojapidavus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kalvis]

Oeh. Ma pole täpselt kindel mida on mõeldud ujuva põranda all.
Kuid kui teed klassikalise lintvundamendi, sisu täidad liiva, kruusa, killu või keramsiitkruusaga siis pole vahet kas paned alles ääreni täidetud täitematerjaliga või jätad natuke puudu (hiljem on põrand täiesti tasa), edasi 20 cm vahtplasti, 5 cm armatuuri küttetorustikuga ja voila - selline vundamendilahendus on olnud töökindel ja toimiv. Minu loogika järgi kannab põranda alune täitepinnas sellist põrandat.
Lähedast lahendust kus vahtplasti asemel kasutati nõuka ajal TEP plaati ning ilma armatuurita betooni (põrandaküte puudus täiesti) on tänaseni toimiv. Piisavalt soe kah, kuigi võiks natuke parem olla. Pole ükski neist ära vajunud ega pragunenud.

[Külaline]

Tere. Ega kuri hunt kõiki Nif-Nif maju ka ümber puhuda jaksa. Praktiliselt kõik, mis optimaatorid on välja mõelnud vastavad Eesti ehituskultuuri peanormile ehk ehitustavale. See on JOKK. Vähesed insenerid ajavad mingit segast juttu, mis ei haaku peanormiga ehk ehitustavaga. Aga ega neid pea kuulama! Nende infoväli baseerub Lääne insenerteadmistel, aga mida see Lääne insener ikka teab! Meie ehitaja teab neist kindlasti rohkem, sest ta on ju ühe asja juba ehitanud. Ja midagi pole ju juhtunud! Edu. Alar Piirfeld.

[novot]

Oeh. Ma pole täpselt kindel mida on mõeldud ujuva põranda all.
Kuid kui teed klassikalise lintvundamendi, sisu täidad liiva, kruusa, killu või keramsiitkruusaga siis pole vahet kas paned alles ääreni täidetud täitematerjaliga või jätad natuke puudu (hiljem on põrand täiesti tasa), edasi 20 cm vahtplasti, 5 cm armatuuri küttetorustikuga ja voila - selline vundamendilahendus on olnud töökindel ja toimiv. Minu loogika järgi kannab põranda alune täitepinnas sellist põrandat.
Lähedast lahendust kus vahtplasti asemel kasutati nõuka ajal TEP plaati ning ilma armatuurita betooni (põrandaküte puudus täiesti) on tänaseni toimiv. Piisavalt soe kah, kuigi võiks natuke parem olla. Pole ükski neist ära vajunud ega pragunenud.

Ma ei ole küll profesionaalne ehitaja aga selle kirjelduse järgi saan ma aru nii, et kui oled vundamendi täitnud täitega ja pinnasetihendajaga hoolega ära tihendanud peaks jalgadega peal käies pinnas täiesti sile jääma, ühtegi jälge jalatsist ei teki! MA millegi pärast ei usu, et keegi viitsib nii hästi tihendada ja tõenäoliselt oleks selline tulemus võimalik saavutada vaid nii, et ehitis ära uputada ja kõige parem veel vees lasta vundamendil koos täidisega natuke vibreerida, et hästi tihedaks saaks nagu merepõhi.
Mina lahendasin suurte sillete probleemi nii, et kaevasin lisaks vundamendi kraavile ka toetuspostide augud ja valasin plaadi alla postid. 100% mittevajumist ei garanteeri nagunii keegi, kuid vähemalt valatud plaadi all on toetus ja miks peaks need posti alused varem vajuma hakkama, kui vundament.

[raulus]

Kõige hullem on see, et uusehitiste peale tõmmatakse külma kõhuga 30 aastane kodulaen ja edaspidi süüakse ainult säästumakarone. Kui nüüd juhtub , et näiteks põrandakütte torustik tänu vajumisele puruneb, siis raha ei ole mitte kuskilt võtta, et seda parandada ja tuleb järgmine sms laen peale võtta. Järgmine koht, mis tõenäoliselt hakkab kiirendatud tempos lagunema, on sokli ja seina ühenduskoht, mis on erinevalt vana aja normidest sisuliselt maa alla viidud. 30 a pärast on seinad vettinud , krohv lahti löönud, maja välisilme getostunud ja omanik sipleb endiselt võlgades , kuna erakorralistele remontidele lõppu ei paista tulevat.

[Kalvis]

Polnud meil nõuka ajal mingit pinnase tihendajat võtta. Kuid sügisel sai täidetud, kevadel põrand tehtud, pool aastat vihm, lumi ja tööliste saapad tihendasid.