Ehitusfoorum

Kalvis kirjutas:Ma ei praakinud välja, vaid vihjasin teatud puudustele. Maju ehitatakse erinevate kasutusotstarvete pärast ja vastavalt omaniku soovile sobib kord üks lahendus ühele paremini kui teisele. Kuna ma ei tea su majaehituse muid soove (viimistlus, plaanitud materjalid, kasutusotstarve) siis ei saa ma rohkem soovitada kas mõni teine vundamendi liik on parem. Võibolla on, võibolla ei ole.
Postidele rajatud alt tuulduv vundament on odav, väiksema töömahuga ja sobib just puitkarkassmajadele, eriti suvila tüüpi (ei elata aasta ringi).
Kivimaja, saunakompleksid, aastaringi elamine, teatud nõuded viimistlusele, kindlasti vaja põrandaplaate jne. ning lintvundament on palju sobivam.

Ma mõtlesin ikka tuulutatavat lintvundamenti, mitte vaiadel. Maja on aastaringseks elamiseks ühepereelamu, aerocist.

Võib olla ma kujutan endale liiga palju ja võimendan niiskuse probleemi üle.

Ehk oskab ise keegi jagada kel kõrge pinnasevee tase, mis lahendust olete kasutanud.

Tnd.

Arno

See tuulduv lintvundament on põranda osas samad puudused kui postidel vundament (tõin selle välja, sest seda on veelgi odavam ehitada). Siinsamas foorumis oli pikk teema, kuidas lisasoojustada sellist alt tuulduvat vundamenti, loe teema läbi, seal olid kõik probleemid vähemalt tõstatatud, mitmedki lahendused olemas.
Tuulduva vundamendiga saad loomulikult põranda ehitatud ja muus osas vahet pole. Üks lisapluss on - sa saad tuulduva lintvundamendi ümber ehitada, nagu ma tuttava juures tegin, tal sai siiber talvistest külmadest põrandatest ja koolirahaks tegi ümber.

Alt tuulduv põrand versus põrand pinnasel mõtlete ilmselt?

Teema alguses oli juttu "hüdroisolatsioonist".

Minu kindla arusaama järgi peaks hüdroisolatsioon (ilma jutumärkideta) olema teostatud nii, nagu on all oleval pildil. Tegin insenerijoonisel mõned parandused, mis on viidatud punase noolega. Taldmiku peal olev horisontaalne hüdroisolatsioon peab olema vertikaalsele osale üles peale keeratud ja korralikult kleebitud. Vältimaks tagasitäitmisel membraani kahjustumist peab seda kaitsma näiteks mummukilega.
Hüdroisolatsiooni mõte on kaitsta Fibo plokke survelise vee eest eeldades, et need vette uputatuna võiksid külmade talvede korral läbi külmuda. Kapillaarne niiskus + külm plokke ei ohusta.
Joonisel on näidatud ka drenaaž. Eeldades, et tegu toimiva drenaažiga, kerkib küsimus, mis mõte sel hüdroisolatsioonil üldse on. Võib-olla see eesmärk, et pinnas ja vihmaussid ei hakkaks plokkide sisse pugema.

vuuk kirjutas:Teema alguses oli juttu "hüdroisolatsioonist".

Minu kindla arusaama järgi peaks hüdroisolatsioon (ilma jutumärkideta) olema teostatud nii, nagu on all oleval pildil.

vundamendi sõlm_aeroc_hüdroisolatsioon täiendatud.jpg

Tegin insenerijoonisel mõned parandused, mis on viidatud punase noolega. Taldmiku peal olev horisontaalne hüdroisolatsioon peab olema vertikaalsele osale üles peale keeratud ja korralikult kleebitud. Vältimaks tagasitäitmisel membraani kahjustumist peab seda kaitsma näiteks mummukilega.
Hüdroisolatsiooni mõte on kaitsta Fibo plokke survelise vee eest eeldades, et need vette uputatuna võiksid külmade talvede korral läbi külmuda. Kapillaarne niiskus + külm plokke ei ohusta.
Joonisel on näidatud ka drenaaž. Eeldades, et tegu toimiva drenaažiga, kerkib küsimus, mis mõte sel hüdroisolatsioonil üldse on. Võib-olla see eesmärk, et pinnas ja vihmaussid ei hakkaks plokkide sisse pugema.

Tere,

Teie näidatud lahendus kaitseb vundamendi(linti) vee eest, minu mure on pigem see, et vesi ei poeks põranda(plaadi) alla ja sealt ei kanduks edasi tuppa (liig)niiskuse näol.

Kartus tuleb sellest - saviliivmoreen ei lase pinnaseveel küll (suurel määral) imbuda kuid vundamendi ehituse ajal eemaldatakse pinnas, tagasitäiteks läheks ju juba selline pinnas mis koguks vett või sellisel viisil mis tagaks imbuvuse. Ning sellest tulenevalt oleks põranda all ju a la imbkaev, Kuna väljasppool lindi perimeetrit on ju pinnas kõrgemal.

Terv,

Arno

Imelik kirjutas:Alt tuulduv põrand versus põrand pinnasel mõtlete ilmselt?

Ma ei vastandaks neid, vaid küsin foorumlaste käest mis oleks parim lahendus minu olukorras, sest mulle isiklikult ei meeldi projekteeritud lahendus. Oma peaga pean parimat lahendust linti ja sinna peale pandud paneele mis alt jäävad siis ventileeritavateks(sund või vabalt).

Tnd,

Arno

Kalvis kirjutas:See tuulduv lintvundament on põranda osas samad puudused kui postidel vundament (tõin selle välja, sest seda on veelgi odavam ehitada). Siinsamas foorumis oli pikk teema, kuidas lisasoojustada sellist alt tuulduvat vundamenti, loe teema läbi, seal olid kõik probleemid vähemalt tõstatatud, mitmedki lahendused olemas.
Tuulduva vundamendiga saad loomulikult põranda ehitatud ja muus osas vahet pole. Üks lisapluss on - sa saad tuulduva lintvundamendi ümber ehitada, nagu ma tuttava juures tegin, tal sai siiber talvistest külmadest põrandatest ja koolirahaks tegi ümber.

Lugesin eelmiseid teemaid ja jõudsin järeldusele, et ainuke probleem tuulutavatel vundamentidel on õige lisasoojustus. Ma ei näe probleemi paigaldada nt 200 mm asemel 300 mm soojustust vms. Muidugi jääks maja ja põrand ebaproporstionaalselt kõrgeks võrreldes maastikuga kuid seda saab ju maastikuarhitektuuriga tõmmata ilusaks.

Terv

Arno

Jep, see on üks võimalik lahendus. Alt tuulduva põranda eelis on just siis kui inimene soovib omale puitlaudis põrandat.

Kalvis kirjutas:Jep, see on üks võimalik lahendus. Alt tuulduva põranda eelis on just siis kui inimene soovib omale puitlaudis põrandat.

Laudist ei soovi. Õõnespaneel - soojustus - betoonplaat(põrand)


Terv,

Arno

Täiesti arusaamatu on, milleks tahetakse betoonpaneeli alt tuulutada??? Tuulutusavadega vundamendi tuulutusaugud talveks suletakse!!!

VANAJUMAL kirjutas:Täiesti arusaamatu on, milleks tahetakse betoonpaneeli alt tuulutada??? Tuulutusavadega vundamendi tuulutusaugud talveks suletakse!!!

Sest krundil on kõrge pinnasevesi. On muid lahendusi?

Terv,

Arno

Pinnavesi on kõrge vaid kevadel ja sügisel kui sa laus rabas ei asu! Sel puhul pole sul mõtet vundamenti mingi hüdromöksi ja penoga katta kui keldrit ei ole, kuna suvel saab ta sel puhul paremini kuivada. Drenaaž ja sokli võid ju tiba kõrgema teha!

VANAJUMAL kirjutas:Pinnavesi on kõrge vaid kevadel ja sügisel kui sa laus rabas ei asu! Sel puhul pole sul mõtet vundamenti mingi hüdromöksi ja penoga katta kui keldrit ei ole, kuna suvel saab ta sel puhul paremini kuivada. Drenaaž ja sokli võid ju tiba kõrgema teha!

MIllest siis pinnasevesi on sügisel kõrgem kui suvel?

Terv,

Arno

Kui tõesti on vesi ja niiskus probleemiks, siis tuleb maja lihtsalt kõrgemale teha. Tõstate maja paari reaga. Ega see niiskus mingi imeloom pole, et kosmosesse järgi tuleb. Teete killustikuga katkestused jne.
Samas tuuldub variant on vaieldamatult lollikindlam kõikidest valikutest ! Sisuliselt võite ehitada ka otse järve kui vundament on piisavalt kõrge ja tagatud on tuuldumine.

Kui lähete algset projekti mööda, siis julgeksin kihla vedada selle veetõkke toimivuses peale paigaldamist. Võiksin oma rahadega andurid sinna liiva matta ja peale tööd mõõdud võtta. Kui peale maja valmimist niiskust või ilmselt vett leiame, siis maksate kulud 10 kordselt. Easy money. Hüdroisoleerimine on võimalik teatud situatsioonides, aga keldrita majal on see mõttetu ja ebavajalik. Selleks on teised võimalused.

Kui kummikus on nõelaga tehtud auk, siis piisava veesurve puhul see täitub ja surved ühtlustuvad. See on fakt ja selle vastu ei saa. Seega tahaks näha neid läbiviike vundamendist ja samuti seda "kuiva" tagasitäidet millega see kummik täidetakse.

Seega on variant teha alt tuulduv põrand või kasutada tagasitäiteks piisavat kihti materjale mis takistavad niiskuse tõusu tähtsatesse sõlmedesse.

fgh kirjutas:Kui tõesti on vesi ja niiskus probleemiks, siis tuleb maja lihtsalt kõrgemale teha. Tõstate maja paari reaga. Ega see niiskus mingi imeloom pole, et kosmosesse järgi tuleb. Teete killustikuga katkestused jne.
Samas tuuldub variant on vaieldamatult lollikindlam kõikidest valikutest ! Sisuliselt võite ehitada ka otse järve kui vundament on piisavalt kõrge ja tagatud on tuuldumine.

Kui lähete algset projekti mööda, siis julgeksin kihla vedada selle veetõkke toimivuses peale paigaldamist. Võiksin oma rahadega andurid sinna liiva matta ja peale tööd mõõdud võtta. Kui peale maja valmimist niiskust või ilmselt vett leiame, siis maksate kulud 10 kordselt. Easy money. Hüdroisoleerimine on võimalik teatud situatsioonides, aga keldrita majal on see mõttetu ja ebavajalik. Selleks on teised võimalused.

Kui kummikus on nõelaga tehtud auk, siis piisava veesurve puhul see täitub ja surved ühtlustuvad. See on fakt ja selle vastu ei saa. Seega tahaks näha neid läbiviike vundamendist ja samuti seda "kuiva" tagasitäidet millega see kummik täidetakse.

Seega on variant teha alt tuulduv põrand või kasutada tagasitäiteks piisavat kihti materjale mis takistavad niiskuse tõusu tähtsatesse sõlmedesse.

Tnd konstruktiivse vastuse eest. Esialgne lahendus hirmutab mind just selle poolest, et kui kusagilt mingil põhjusel vesi sinna sisse pääseb, ega ta enam nii väga kergelt sealt välja enam ei tule. Esialgne variant jääb igatahes ära.

Terv,

Arno

arno14 kirjutas: MIllest siis pinnasevesi on sügisel kõrgem kui suvel?

Terv,

Arno

Pinnasevesi on (hilis) sügisel ja kevadel 3 korda kõrgem kui suvel. Hilissügisel on see sademete rohkuse tõttu ja kevadel lume sulamise tõttu. Kui asud veekogu ääres või muidu lohus, siis annab see hästi tunda! Elan ise samasuguses olukorras, kus pinnasevesi on kõrge: sügisel ja kevadel 0,5m peal ning suvel 1,5m peal!

VANAJUMAL kirjutas:

arno14 kirjutas: MIllest siis pinnasevesi on sügisel kõrgem kui suvel?

Terv,

Arno

Pinnasevesi on (hilis) sügisel ja kevadel 3 korda kõrgem kui suvel. Hilissügisel on see sademete rohkuse tõttu ja kevadel lume sulamise tõttu. Kui asud veekogu ääres või muidu lohus, siis annab see hästi tunda! Elan ise samasuguses olukorras, kus pinnasevesi on kõrge: sügisel ja kevadel 0,5m peal ning suvel 1,5m peal!

Oletada, et vihmast suve ei tule kunagi on vist liialt riskantne.

Terv,

Arno

Ma olen sarnase murega pead murdnud - Muugal krunt, kevad/sügisel on pinnavesi kõrge, dreenimiseks võimalused puuduvad ning ka pinnas ise on selline so-so, liiv ja savi kihid kohati - geoloogia hindas, et tuleks võimalikult puutumata pinnale rajada madalvundament. Mulle aga tundub see siiski mõnevõrra jama, sest talvel mõõdistusi tehes oli pinnavesi ca. 0,5m peal, tegelikult kohati palju kõrgem.

Mina olen mõtteid mõlgutanud ja leidnud, et selline võiks töötada -> kruvivaiad+rostvärk, tuulduv sokliosa+kandev plaat, pealt täielikult hüdroisoleeritud, siis soojustus+ujuv põrandaplaat või talad puitpõranda puhul.

Päris aru ei saa, mida siin taga aetakse, aga see selleks.
Maaaluse osa võiks ikka betoonist ehitada. Kindlasti peaks ehitama. Ja siin võiks see betooni ülemine piir olla olemasolevast maapinnast 20-30 cm kõrgem. Sellega jäävad kalded majast eemale ja samas saab vähendada vundamendi rajamise sügavust. Betooni peale hüdro(sokli alla) ja sokliks kõlbavad fiboplokid kenasti.
Kui soklile tulevad paneelid, siis ju kõik korras. Ideaalsem oleks neid muidugi alt soojustada...

taastaja

Kandma jäävad ikka kõik osad (puittalad, finnfoam, betoonplaat) ühistöös.
Iseenesest on üpris hea lahendus aga eeldab et ka tuulutusavad, aluspinnase, jne. teed nii nagu vaja mitte NSR juttude põhjal.
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf

Andke andeks, aga mitte ei usu selle konstruktsiooni headusse. Just tala ja plaadi alumise poole liitesse. Tahaks seda termopilti näha !

Kas viitad et põrandatalad jäävad seal külmasildadeks?

arno14 kirjutas:soojustatud FI-K600 210/85 mm tootega + 100 mm soojustust lisaks ja peale betoon plaat põrandakütega?

rokikas kirjutas:Kas viitad et põrandatalad jäävad seal külmasildadeks?

arno14 kirjutas:soojustatud FI-K600 210/85 mm tootega + 100 mm soojustust lisaks ja peale betoon plaat põrandakütega?

Mina ei viita sellele, pigem on, et rohkem pole vähe, lisa 1500-2000€ 30-40 aasta peale on ju muidu saadud. Ma arvestan ikka pikkaaegset eksplutatsiooni kulu. Ning kindlasti on selline lahenuds natukene külmem kui otse pinnasel.


Terv,

Arno

fgh kirjutas:Andke andeks, aga mitte ei usu selle konstruktsiooni headusse. Just tala ja plaadi alumise poole liitesse. Tahaks seda termopilti näha !

Ei vaidle vastu, aga põhejndage miks? Selline tala mis kannaks betoonvalu ajal peaks olema päris masiivne, vertikaalses suunas, ning XPS paneel on talade vahel päris tihkelt surutud. Kindlasti oleks lahendus soojuspidavam ilma nende katkestuskohtadeta, kuid lisa 100 mm soojustust peaksid abiks olema. Katkestuskohtades oleks 185 mm+ puit ja muudes kohtades 310 mm soojustust.

Terv,

Arno