Ehitusfoorum

Motamees, see hele luugimaterjal pole ometi lihtlabane plastik Sellisel juhul pole naabimehel mitte suitsuahi vaid gaasikamber.

2korda2 kirjutas:Motamees, see hele luugimaterjal pole ometi lihtlabane plastik Sellisel juhul pole naabimehel mitte suitsuahi vaid gaasikamber.

Mul omal kodus üks selline luuk. Materjaliks metall, aga liigutamine käib kapronnööriga.
Kui seal oleks olnud plastikust luuk, siis teda enam ees poleks olnud ka ... arvan ma.

Ühes lõõris on esimesel korrusel kamin ja pliit ning teisel korrusel plekkahi.

Kas tohin kütta kaminat ja pliiti korraga või tuleb neid kordamööda kütta?

Seadusetähest pole mulle kütmise kohta küll midagi meelde jäänud. Ühendamine on keeltaud. Kui aga on kunagi ühendatud, ju siis võib kütta (kui tõmbeprobleeme pole). Ühe lõõriga vanalinna kortermajades ei hakka ju keegi kütmise graafikut pidama.
Loogika järgi on keeld peal sellepärast, et keegi vingumürgitusse ei sureks. Kahe 300 kraadise suitsujoa korstnasse laskmisel ei tõuse gaaside temp ju 600 peale, vaid jääb ikka 300 peale. Nii, et ülekuumenemises pole asi.

Kui kamina metallist korstnatoru pinnatemp on veidi alla 100 kraadi, kas siis sees on suitsugaasidel sama temperatuur või on kõrgem?

Kas tohin alandada veelgi suitsutoru pinnatemperatuuri lisades sinna metalltorusid ümber?

Hiljem jäävad need telliskivide taha peitu ja õhk hakkab liikuma läbi restide.

Crown kirjutas:Kui kamina metallist korstnatoru pinnatemp on veidi alla 100 kraadi, kas siis sees on suitsugaasidel sama temperatuur või on kõrgem?

Kas tohin alandada veelgi suitsutoru pinnatemperatuuri lisades sinna metalltorusid ümber?

Hiljem jäävad need telliskivide taha peitu ja õhk hakkab liikuma läbi restide.

Ikka kõrgem
Kas sul tuleb telliskividest kamber ümber suitsutoru ja see on õhurestidega? Siis ei ole ju tarvidust toru isoleerida.
Kui lihtsalt peitu ja mingi süttiv asi jääb ohutuskuja perimeetrisse siis küll.

Mul on pärast viimast suurt sõda ehitatud maja. Korsten on ühe lõõriga ning sinna on ühendatud esimesel korrusel puupliit koos soemüüriga ja ahi ning teisel korrusel veel üks ahi. Nii on see kooslus toiminud senini probleemideta pea pool sajandit. Tõsi, esimese põlvkonna ahjud ja pliit on andnud aja jooksul teed uutele. Terves majas on suitsuandurid igas ruumis va. köögis ja pesuruumis ning mõlemal korrusel ahjude läheduses veel eraldi vinguandurid pandud. Loomulikult meeldiks mulle ka, et oleks mitme lõõriga korsten.

kahjur kirjutas:

Crown kirjutas:Kui kamina metallist korstnatoru pinnatemp on veidi alla 100 kraadi, kas siis sees on suitsugaasidel sama temperatuur või on kõrgem?

Kas tohin alandada veelgi suitsutoru pinnatemperatuuri lisades sinna metalltorusid ümber?

Hiljem jäävad need telliskivide taha peitu ja õhk hakkab liikuma läbi restide.

Ikka kõrgem
Kas sul tuleb telliskividest kamber ümber suitsutoru ja see on õhurestidega? Siis ei ole ju tarvidust toru isoleerida.
Kui lihtsalt peitu ja mingi süttiv asi jääb ohutuskuja perimeetrisse siis küll.

Metallist suitsutorule lisaksin torujuppe juurde, mis toimiks nö radiaatorina, et võtta suitsutoru pinnalt veelgi temperatuuri ja soendada toas olevat õhku.
Sinna ümber telliskivid, mis hakkaks jällegi seda eraldatud soojust salvestama.

Ei hakanud ka uut teemat tegema, omal sama mure.

Korstnaks Schiedel Rondo Plus 200mm samottruga. Lisaks saunaahjule on soov juurde panna õhkkütte kaminahi või pliit (600mm sisseühenduse vahega korstnasse), et talvel sooja sees hoida. Schiedeli kodulehel kirjas et sobib kateldele.

No kurjam kui sobib kateldele see korsten ja kahe ühenduse jaosk ei sobi. Mõne gaasi või hõõgkütte katla puhul on 24/7 korsten kuum.

Loogiliselt võttes on 200mm isegi julmalt suur saunakerisele. Kuid kuna korstna detaile jäi üle, siis otsustasin ära kasutata ka sauna majas.

Samuti on tegu ikkagi samottoru sisuga millel veel tulekindel vill ümber.
Igati lollikindel. Saaks aru kui tegu oleks tava poorbetoon plokiga, et siis ei tohi ühendada kahte

ala310 kirjutas:Ei hakanud ka uut teemat tegema, omal sama mure.

Korstnaks Schiedel Rondo Plus 200mm samottruga. Lisaks saunaahjule on soov juurde panna õhkkütte kaminahi või pliit (600mm sisseühenduse vahega korstnasse), et talvel sooja sees hoida. Schiedeli kodulehel kirjas et sobib kateldele.

No kurjam kui sobib kateldele see korsten ja kahe ühenduse jaosk ei sobi. Mõne gaasi või hõõgkütte katla puhul on 24/7 korsten kuum.

Loogiliselt võttes on 200mm isegi julmalt suur saunakerisele. Kuid kuna korstna detaile jäi üle, siis otsustasin ära kasutata ka sauna majas.

Samuti on tegu ikkagi samottoru sisuga millel veel tulekindel vill ümber.
Igati lollikindel. Saaks aru kui tegu oleks tava poorbetoon plokiga, et siis ei tohi ühendada kahte

Teised küttekehad kipuvad tahmama ja vahel isegi pigitama,aga saunast ju lähem laustuli ja sädemed välja,et see tuli ja sädemed ei süütaks korstent ongi vajalik saunale eraldi lõõr.Oled seda samotttoru tules katsetanud?Mina olen ja hetkelise tule kannatab,aga laustuld ei kannata ja plaks pooleks.Mõni läks 2 nädalat mõni tund päevas tuld,teine jälle pisut kauem.

ahjuke kirjutas:.Oled seda samotttoru tules katsetanud?Mina olen ja hetkelise tule kannatab,aga laustuld ei kannata ja plaks pooleks.Mõni läks 2 nädalat mõni tund päevas tuld,teine jälle pisut kauem.

Kuda sa neid kõike sedasi katsetad? On sul katsejaam?