Ehitusfoorum

tere
Endal oli sama valik kunagi. Panin tollise laudise taladele(talad 50x200 kolm meetrit pikad, samm 400), kile, küttetorud ja valasin 6cm isevalmistatud liiv-tsementsegu peale. Suureks plussiks sai, et põrand ei tümpsu kogu majas peal käies- täiesti betoonvahelae efekt tekkis. Peale liimisin liistparketi, et oleks parem sooja edasikandumine. Kuna ruumiks on vannituba, valisin puiduks termotöödeldud kase, mis niiskusega ei mängi. Toimib juba neli aastat, olen väga rahul. Tagantjärele mõtlen, et oleks võinud kogu teise korruse niimoodi teha, kuna ülejäänud ruumides käies toimib puitvahelagi nagu trumminahk. See 4-5cm ei ole ülemõistuse raskus, tuleb vaid talasammu vähendada üldjuhul.

haggitu kirjutas:Kui nüüd teema algusesse tagasit tulla ja probleemi juurde minna, siis mõttlesin nüüd teha nii, ei tea kas see on õige kuid siit see tuleb:

laetalad, OSB 18mm või kips, ei tea kumb parem oleks, 16mm küttetoru, tasandus segu 50mm, parketiaulune "kile", parkett.

50 mm tasandussegu maksab sitta kanti raha. Pigem 5 mm.

Pigem ikka betooni mõeldud siin ja 50mm betooni on küttetorule vähe. Vähemalt normaalsele 20 wirsbole.
Ku ikonstruktsioon kannatab, siis tehke üks kord ja korralikult. Toru ise 24mm läbimõõdult, seega võiks toru alla ja peale ka midagi jääda. 8 on normi järgi õige ja korrektne. elektri kütte korral ajab vast asja ära -...

Ja 50mm betooni arvatavasti odavam kui see 5 mm tasandust ...

50 mm tasandus segu ikka, kui 5mm panna, siis jääb ju 16mm toru välja. Küte ei tule elekter, vesipõrandaküte ikka, juhul kui ma seda ei maininud? , Mida see kile seal all head teeb? Ise pigem jääks ikka OSB plaadi juurde, kas petoon oleks odavam ja parem teha, kui seda tasandus seguga? Pinda on ikkagi kokku 2 korrusel 60m2

Mine vaata poes palju maksab 3 kuupmeetrit tasandussegu. Põhiline nipp kuidas tasandussegu kogust vähendada käib väga lihtsalt: Pannakse kõik toruvahed lihtsalt kipsist lõigatud tükke täis, et võimalikult vähendada segu kogust.

Lisaks pahteldatakse kõik suured augud tühemikud käsitsi ära ja saab sama triki.
Laisemad teevad vedela tsementsegu, valavad ära nii et kõik madalamad kohad on täis, ootavad natukene (kuniks vesi kadunud) ja siis valavad selle peale kohe tasandussegu.

Minu arusaamist mööda on asi algusest peale natuke valesti mõeldud. Tegemist on palkmajaga e. kindlasti toimub ajas vajumine. Jäiga plaadi moodustamine kas betoonist, kipsist või millegist muust on ikka väga küsitav. Ehk ei hakkaks jalgratast leiutama vaid kasutaks puitpõrandale mõeldud plekk lamelle.

veteran kirjutas:Minu arusaamist mööda on asi algusest peale natuke valesti mõeldud. Tegemist on palkmajaga e. kindlasti toimub ajas vajumine. Jäiga plaadi moodustamine kas betoonist, kipsist või millegist muust on ikka väga küsitav. Ehk ei hakkaks jalgratast leiutama vaid kasutaks puitpõrandale mõeldud plekk lamelle.

Ratast ei hakkagi keegil leijutama, lihtsalt see soojusjuhtivus plaadid, kui neid mõttled, siis need läheksid maskma 60m2 12 000.- +km nii, et see jääb ära. Pigem prooviks seda enda varjanti, kui palju see põrand ikka mängib?

Ise kalduks arvama, et betoonplaat oleks pigem positiivne oma raskusega ja vajutaks alumisi palke tihedamaks ning igasugu "mängimised" toimuks ühtlasemalt. Maja peaks valesti tehtud olema, et selle plaadiga midagi olulist juhtuks vajumise tagajärjel. Konstruktsiooni kandevõimes veendu ise.

Teemaalgataja võiks üksipulgi lüüa kaks varianti rahaks ja vaadata hinnavahet, minuarust see küll mingi meeletu summa polnud. Samas üks variant on oluliselt töömahukam kui teine. Seejärel kaaluda ühe ja teise variandi häid ja halbu külgi. Ise läheks betooni teed, võtab heli kõvasti vaiksemaks.

Kile pead plaadile panema, et valamise niiskus/vesi konstruktsiooni poole ei tormaks. Betoon saab normaalselt kivistuda ja kahjustuste oht puudub.

see hinna kalkulatsioon on tehtud, kuid betooni juures oleks vaja teada palju selle m3 maksab, ning kas peab olema mõni kindel sort teda, ning kui paksult seda siis panema peaks?