Ehitusfoorum

Mida need kuradi arvud näitavad?Teoreetiliselt ju asi nagu korras,aga tahaks,et küttekeha ka annaks mulle sooja toa,mitte ei ole meeldivalt ühtlaselt 65C-ust ahi välispind..Soomes on inimesed juba!!!! aru saanud,et liialt soojustatud elamu on tervisele kahjulik.Muidugi oleneb kõik see värk geenides!Minul isiklikult meeldib magada toatemperatuuril pluss 14C,aga öömüts on peas!Tähtis on siiski see,et-ÄRKA JA SÄRA!

Absoluutkuivale küttepuule oleks turgu kindlasti, nagu igasugusele tränile, mille järele otsest vajadust ei ole, kuid suuresti üles kiites läheb müügiks nagu soe sai! No absoluutkuiv küttepuu tuleks muidugi ka niiskuskindlalt pakendada, ehk siis täiesti hermeetilisse pakendisse! Absoluutkuivaks saaks näiteks 2 suve kuivanud õhukuiva, ehk siis 15-18% stabiilse niiskusega küttepuu siiski küllaltki suure energiakuluga, mis tõstaks ruumi hinna mitte 500 ega ka mitte 700, vaid tugevasti 1000 või enama kroonini!
Ilmselt siin jutt siiski absoluutkuivast küttepuust ei käi, sest selle saamiseks on vaja mitte üksi kuumust, vaid ka vaakumit, sest normaalrõhul jääb puitu niiskust ikkagi mõni protsent!
Kõige optimaalsem puidukuivati on üks pikk katusealune lagedal kohal. See katusealune tuleks ehitada kõige levinumale tuulesuunale ristipidi ette ja panna sinna alla küttepuud riitades, maksimaalselt 3-4 mõnekümnesentimeetriste vahedega riita. Suvel peavad olema katusealuse mõlemad küljed täiesti lahti ning kui õhutemperatuur langeb alla nulli, siis täiesti kinni! Nõnda saab kahe suvega küttepuu, mis mahub mõiste "kuiv" alla!

Puidu kuivatamine sõltub eriliselt palju selle langetamise aastaajast. Jaan-veeb. on molekulaarne niiskus väike ja kui see puit halguteks teha ja kuivatada eelpool tunnustatud meetodil katuseall saab see 15-16 % niiskuse juba ühe suvega. Märts- mai on puit molekulaarselt väga "märg" ja ei kuiva enam suvega ära. Juunist augustini on puidus jälle vähe molekulaarset niiskust kuid ka see ei kuiva enam talveks ära. See kapillaarne niiskus mille puit imab sisse peale kuivamist eemaldub sealt vaid mõne päevaga. Jutt ei käi muidugi ekstreemse kuivatamise meetoditest.

kena köik

Kapillaraid (gabilaaaaariiiid)või veel midagist teaduslikust,aga selge on see,et ahju kuivatipuuga ei ole mõistlik kütta.Miks?Sellepärast,et "mõistlk niiskus" just annabki salvestavale kogusele energia.Ei ole nn,SUURE PAUGU juures olnud,aga saunas olen käinud.Peris kaks korda nädalas!

Jah, küttepuude juures raiumise aeg on väga oluline. Üks väga hea meetod on veel, näiteks kase puhul. Kui kask raiuda peale jaanipäeva, lasta tal koos okste-lehtedega täielikult närtsida, ehk siis lasta lehtedel puidus olev vesi välja aurutada ("lõikelille-efekt"- vett enam ei saa, aga elab edasi). Kui nüüd augusti lõpus puud laasida, tükeldada ning lõhkuda, siis on nendes vähem vett kui talvel lõigatud ning suvi läbi kuivanutes! Väga ebamugav on muidugi säärasel viisil suuremat puude kogust valmistada, kuid kütta sünnib nendega juba esimesel talvel!

Lehtpuud langetatakse kütte-ja tarbepuiduks siiski sügisel-või hilissügisel.Neil langeb vesi juurtesse ning saekett lõikab ka vahedamalt!

wittwart kirjutas:Absoluutkuivale küttepuule oleks turgu kindlasti, nagu igasugusele tränile, mille järele otsest vajadust ei ole, kuid suuresti üles kiites läheb müügiks nagu soe sai! No absoluutkuiv küttepuu tuleks muidugi ka niiskuskindlalt pakendada, ehk siis täiesti hermeetilisse pakendisse! Absoluutkuivaks saaks näiteks 2 suve kuivanud õhukuiva, ehk siis 15-18% stabiilse niiskusega küttepuu siiski küllaltki suure energiakuluga, mis tõstaks ruumi hinna mitte 500 ega ka mitte 700, vaid tugevasti 1000 või enama kroonini!
Ilmselt siin jutt siiski absoluutkuivast küttepuust ei käi, sest selle saamiseks on vaja mitte üksi kuumust, vaid ka vaakumit, sest normaalrõhul jääb puitu niiskust ikkagi mõni protsent!
Kõige optimaalsem puidukuivati on üks pikk katusealune lagedal kohal. See katusealune tuleks ehitada kõige levinumale tuulesuunale ristipidi ette ja panna sinna alla küttepuud riitades, maksimaalselt 3-4 mõnekümnesentimeetriste vahedega riita. Suvel peavad olema katusealuse mõlemad küljed täiesti lahti ning kui õhutemperatuur langeb alla nulli, siis täiesti kinni! Nõnda saab kahe suvega küttepuu, mis mahub mõiste "kuiv" alla!

Enda jaoks võid kõike teha,kuid kui müügiks,siis peab arvestama,et ei jääks raha kauba alla seisma,seega ei saa teha puid müügiks 1,5a varem.Ei ole majanduslikult otstarbekas,klient ei ole nõus maksma 10% rohkem puu eest mis on kuivanud aasta kauem.

natuke jälginud seda teemat ja arvan, et selliselt puude tootmine muutub üsna kulukaks. kütmine kütmiseks ja saaks ka kütta õli või gaasiga mis elektrist siiski odavam aga niiskuse eemaldamine tekitab suured kütte kaod ja on üsna küsitav kas lõhutud puu ikka ajab oma niiskuse välja mõne päevaga. kunagi netis nägin üht kuivatit mille küttekehadeks olid ventilaatorid kus suruti välisõhk kokku, eraldati kokkupressitud niiskus(vedelas olekus) ja lisaks tänu õhu kokkupressimisele saadi ka soojus mis muidugi ei olnud just kõrge mingi 50 kraadi vist oli suvisel ajal aga oluliseks peeti kuivatis kiiret õhu liikumist väikse või siis olematu niiskuse sisaldusega. siis olid seal ka veel mingid selgitused puidu pooride avamisest , et niiskus paremini väljuks aga vot ei mäelta täpselt enam. näiteks norrakad ei kasuta ka majade välisvooderdusel hööveldatud puitu ja eelistavad saetud puittu kuna höövel pidi poorid sulgema ja siis ei pidanud kaitsevahendid ja värvid sügavale puittu imenduma. kuskilt on ka meelde jäänud, et mingid puud eraldavad ka üsna plahvatusohtliku gaasi. samas oleks võimalik kasutada ruumi õhust niiskuse eraldamiseks ka spets ventilaatorit mis siis niiskuse auru veeks surub ja veena saab juhtida selle juba kuskile mujale ja siis peaks ka kütmiskulud vähenema 30% vähemalt kuna kokkusurumisel kül tarbitakse ka energiat kuid saadakse seda ka tiba tagasi. kaaluda võiksid ka mehhaanilist pressi mis surub puidust mahlad välja või siis stantsi.

vanakala kirjutas:natuke jälginud seda teemat ja arvan, et selliselt puude tootmine muutub üsna kulukaks. kütmine kütmiseks ja saaks ka kütta õli või gaasiga mis elektrist siiski odavam aga niiskuse eemaldamine tekitab suured kütte kaod ja on üsna küsitav kas lõhutud puu ikka ajab oma niiskuse välja mõne päevaga. kunagi netis nägin üht kuivatit mille küttekehadeks olid ventilaatorid kus suruti välisõhk kokku, eraldati kokkupressitud niiskus(vedelas olekus) ja lisaks tänu õhu kokkupressimisele saadi ka soojus mis muidugi ei olnud just kõrge mingi 50 kraadi vist oli suvisel ajal aga oluliseks peeti kuivatis kiiret õhu liikumist väikse või siis olematu niiskuse sisaldusega. siis olid seal ka veel mingid selgitused puidu pooride avamisest , et niiskus paremini väljuks aga vot ei mäelta täpselt enam. näiteks norrakad ei kasuta ka majade välisvooderdusel hööveldatud puitu ja eelistavad saetud puittu kuna höövel pidi poorid sulgema ja siis ei pidanud kaitsevahendid ja värvid sügavale puittu imenduma. kuskilt on ka meelde jäänud, et mingid puud eraldavad ka üsna plahvatusohtliku gaasi. samas oleks võimalik kasutada ruumi õhust niiskuse eraldamiseks ka spets ventilaatorit mis siis niiskuse auru veeks surub ja veena saab juhtida selle juba kuskile mujale ja siis peaks ka kütmiskulud vähenema 30% vähemalt kuna kokkusurumisel kül tarbitakse ka energiat kuid saadakse seda ka tiba tagasi. kaaluda võiksid ka mehhaanilist pressi mis surub puidust mahlad välja või siis stantsi.

Selles pole küsimustki,et puit auru pole välja ajanud,kui temperatuur on 110kraadi.Kui ruttu see juhtub,oleneb lisaks soojusmahtuvusele ka soojusjutivusele ja soojajaotumisele,viimase jaoks on vajalik sisetsirkulatsiooni ventilaator,mis ajaks õhu ringi käima,et ka kõige alumised ka keskmised halud soojeneksid 110kraadini.
Stantsi,st tee puitbriketti.Ka võimalik,eriti kui briketitootjate väitel on briketi kütteväärtus 2,5x suurem kui puidul???

Ardi kirjutas: 1.Märgade küttepuude soojusmahtuvust(energiahulka,mis kulub küttepuude temperatuuri tõstmiseks -20lt kraadilt kuni 110-ni)
2.Energiahulka mis kulub vee aurustamiseks.

Aga palun:

1. Erisoojus 4,2 kJ/kg*C
2. Aurumissoojus 2256 kJ/kg
3. Sulamissoojus 330 kJ/kg

Aurumis- ja sulamissoojuse leidsin wikipediast, erisoojus võiks mälu järgi selline olla.
Seega pead ei anna.

Juhuks kui mesinik-pottsepad on põhikoolis füüsikatundidest pausi pannud siis arvutuskäik kah:

Esmalt tuleb temperatuur (olgu selleks siis -20C) tõsta sulamistemperatuurini (0C).
Seejärel vesi sulatada.
Siis tõsta temperatuur aurustumistemperatuurini (100C).
Seejärel aurustada.

Ühe kilogrammi vee jaoks kuluks energiat:

4,2*120+330+2256=3090 J

Palju ruumi kohta vett on pead ise välja oletama (ruumimeetri puude kaal korda oletatav niiskussisalduse protsent jagatud sajaga).

Vel pead arvestama koefitsendi väärtusega 1/3600 kuna elektrit müüdakse mitte kilovatina vaid kilovattunnina.

PS Algandmete järgi tuleks seda algoritmi järgides kilogrammi jää äraaurustamiseks kulutada 0,85 kWh elektrit, mis maksaks 1,33 krooni.

PPS löö oma oletatavad andmed sisse (ruumi puude kaal ja niiskussisaldus), ootan huviga, mis selleks hinnalisaks tuleks

see ainult üksi aurustamine aga nüüd veel aru eraldamine ruumist kui ventilatsioonist õue siis kaasneb lisakütmine vähemalt 50%.

Seda ma ei osanud arvestada jah palju selle õhu soojendamiseks energiat kulub, mis veeauru ära puhub.

Lisandub veel eelpoolmainitud leke läbi kuivati piirete.

Tambovi konstant tuleb päris mahlaselt juurde liita.

vanakala kirjutas:see ainult üksi aurustamine aga nüüd veel aru eraldamine ruumist kui ventilatsioonist õue siis kaasneb lisakütmine vähemalt 50%.

Ventilatsiooni ei tuleks,ainult toru,kust väljuks ühes suunas,algul paisuv õhk,seejärel veeaur.Külma õhku juurde ei tuleks,seda kütta poleks vaja,vaid olemasolev õhk+kuivati sisekonstroktsioonid.

stupiduser kirjutas:Juhuks kui mesinik-pottsepad on põhikoolis füüsikatundidest pausi pannud siis arvutuskäik kah:

Esmalt tuleb temperatuur (olgu selleks siis -20C) tõsta sulamistemperatuurini (0C).
Seejärel vesi sulatada.
Siis tõsta temperatuur aurustumistemperatuurini (100C).
Seejärel aurustada.

Ühe kilogrammi vee jaoks kuluks energiat:

4,2*120+330+2256=3090 J

Palju ruumi kohta vett on pead ise välja oletama (ruumimeetri puude kaal korda oletatav niiskussisalduse protsent jagatud sajaga).

Vel pead arvestama koefitsendi väärtusega 1/3600 kuna elektrit müüdakse mitte kilovatina vaid kilovattunnina.

PS Algandmete järgi tuleks seda algoritmi järgides kilogrammi jää äraaurustamiseks kulutada 0,85 kWh elektrit, mis maksaks 1,33 krooni.

PPS löö oma oletatavad andmed sisse (ruumi puude kaal ja niiskussisaldus), ootan huviga, mis selleks hinnalisaks tuleks

Njah,kui 6rm-s tooretes puudes on 50% vett,siis on seal 1500kg vett,seega kuluks ca 2000kr jää aurustamiseks+ 1,5tonni kuiva puidu temperatuuri tõstmine -20 +110kraadini.Njah,asjalood on kurvemad kui ma arvasin,seega vaid jääksoojuse 100% kasutamine ja odavam küte võimaldaksid konkurentsivõimeliselt kuivatada.

kuidas saad ruumist midagi välja lasta kui juurde ei tule see , et õhk paisub siis niiskuse eemaldamiseks sellest ei piisa.... kui piisaks siis poleks kuskil soojas ruumis ventilatsiooni tarvis ju aga päris nii ikka asjad ei käi.

vanakala kirjutas:kuidas saad ruumist midagi välja lasta kui juurde ei tule see , et õhk paisub siis niiskuse eemaldamiseks sellest ei piisa.... kui piisaks siis poleks kuskil soojas ruumis ventilatsiooni tarvis ju aga päris nii ikka asjad ei käi.

Kui ma panen vee teekannu ja keedan,siis ka tuleb sealt aur välja.
Üldiselt,alarõhul on vee keemistemperatuur tunduvalt madalam,seega tuleks mõelda võib-olla alarõhu kambri peale.Kõrgmäestikus pidavat vesi keema 70kraadi juures.

kunagi olen pannud mõned puidukuivatused( ehitusmaterjali kuivatamiseks) ülesse aga seal teema pisut teine sest seal vaja vastupidi ka vahepeal niisutada, et puit lõhki ei kuivaks. usun , et kui näiteks helistad kuskile kus kuivati olemas ja nemad ütlevad sulle kohe millise puidu kui suure mahu kuivatamiseks energiat kulub ja kui arvestada, et sul ei ole vaja niisutus tsükleid teha siis pääsed tiba odavamalt kulutustega. kuid enne läks mul ka meelest , et on olemas ka mikrolain kuivateid mis tiba efektiivsemad ja seal pole vaja kuivatus ruumi välis seintes nii palju soojustust.

Ardi kirjutas:Njah,kui 6rm-s tooretes puudes on 50% vett,siis on seal 1500kg vett,seega kuluks ca 2000kr jää aurustamiseks+ 1,5tonni kuiva puidu temperatuuri tõstmine -20 +110kraadini.Njah,asjalood on kurvemad kui ma arvasin,seega vaid jääksoojuse 100% kasutamine ja odavam küte võimaldaksid konkurentsivõimeliselt kuivatada.

Ehk siis arvudes 1305 kWh.
Ruumi kohta vee aurustamiseks 218 kWh ehk +340 krooni (mite +50).

Pluss need Tambovi koefitsiendiga asjad...

oh sind... teekannust ei välju ju ainult veeaur vaid ka muu eralduv soojusenergia. jah kui mõelda auruveduri põhimõtet siis vot sealt tuleb aur aga mitte enam 110 kraadi vaid tunduvalt enam mis tekitab ikka tõsise surve mis väljub pisikesest avast. kuid kui vesi on välja aurustunud siis väljub ka muu soojus ja kui vett jääb juba vähemaks siis see enam ei pressi ennast välja.

Aga kui sa ei pane vett teekannu või paned ainult kaks tilka jääd ja tõstad tempi 100C+ - ni, siis tekib vaakum?

kui paned kannu tulele ja mõõdad temperatuuri siis mullitamine hakkab juba 70 kraadi juures aga see pole veeaur vaid veest eraldub hapnik.

Imelik kirjutas:Aga kui sa ei pane vett teekannu või paned ainult kaks tilka jääd ja tõstad tempi 100C+ - ni, siis tekib vaakum?

Kui pistad teekannu 2 kamakat jääd,siis kõigepealt need sulavad ja lõpuks väljub kgu aur läbi tila ja teekann jääb kuivaks.
Mis vaakumist sa räägid?

seega arvan, et sedasi ühetoruga saad ruumi hapnikuvabaks sest see on kergem ja eraldub lõpuks veest ja nüüd kui juba ruumis vaakum siis imeb väljalaske torudest omale uut hapniku ja kordub sama protsess ja niiskus jääb enamusest alles. kui väga teaduslikult asjale läheneda ja kuivatuskamber õigete kõrgustega ehitada kuhu alati läheb üks ja sama kogus puitu sisse siis vast isegi mingi loogika asjal oleks aga arvan, et mingi kogus sinna niiskust ikka jääb alles aga ei oska sedasi öelda kui palju alles jääb sest siis peaks lausa juba asja hakkama paberile panema .

Vanakala ja stupiduseri asjalik jutt on mu entusiasmi vähendanud miinimumini.Ja kuna raha suuremahulise investeeringu tegemiseks napib,siis vist jääb projekt riiulile.Hetkel on nagunii 100000kr ühest teisest projektist vajaka.
Nimelt plaanin osta sellise saeraami http://www.woodmizer.com/us/sawmills/hy ... t40sh.aspx
125 000kr maksin ära ja masinat koostatakse praegu,valmimistähtajaks anti 9-10 märts,pangast sain ka 350 000kr laenu,kuid masin maksab 600000kr.Pria lubas küll 270 000kr tagasi maksta,kuid seda teeb alles siis,kui kogu investeering tehtud ja masin käes.Ja siis läheb ka veel kuni 2 kuud.Selleks ajaks on kütteperiood ammuilma läbi.Tundub jah,et 10-20 tuhandega ma konkurentsivõimelist kuivatit tehtud ei saa.
Mõtlesin osta selle furgooni http://www.kiire.ee/?a=2&b=63746,seest villaga üle teha,siis veel seest plekk,hermetiseerida silikoonga,vältimaks veeaurude sattumist villa sisse.Küttekehad oleks võtnud vanadest elektripliitidest(praeahju küttekehad),termostaadid(ka back-up) oleks ka kusagilt leidnud.Eelsoojendiks ka pursuika oleks olemas,hiljem oleks suitsutorule korgi ette pannud.Aga jah,eeltoodud kalkulatsioon ei näita rõõmustavaid tulemusi.