Ehitusfoorum

vtl kirjutas:.....
Mõni tegelane loeb siit nüüd välja, et 3x220V kilbile võib julgelt tänapäevase 230/400V selga lasta ja järgmisel hetkel istuvad tema tarbijad lõbusalt faaside vahel ning kärssavad ülepingest maha.
Igal juhul tuleb juhtmed ringi ühendada!!!

Kui Sa pead silmas seda, et tarbijatest kaitsmete alla jooksvaid juhtmeid pole vaja ilmtingimata ringi ühendada, vaid seda saab teha ka kaitsmete toiteliinide pool, siis sellega olen nõus, aga seda tuleks ka vastavalt lahti seletada.

Väga õige märkus - aitäh!

Selgus majas? Nagu kasutaja siiber pandud viidetest on näha, tulebki erinevaid RVK-d mõningatel juhtudel erinevalt ühendada (seda siiski ainult testi toimimise eesmärgil, kaitseomadus ei kao kusagile -ka valesti ühendamisel- nagu paljud ilmselt omal nahal on kogenud).
Nüüd jääb ainult küsimus- miks teemaalgatajal RVK ei toiminud või oligi asi testnupus (arusaama kujundas testi ebaõnnestumine)?
Muuseas on ka 230/400 V võrgus olukordi kus N-i pole võtta - 3F boiler näiteks (L1, L2,L3, PE) -seda muidugi ainult väljundpoolel.

Rikkevoolukaitse ei toiminud, kuna RVK N sisend oli hoopis lahti jäetud. Polnud ise kindel, kas N sisendisse võib ühe faasidest ühendada. Nüüd on selge, et võib ja proovin homme ära.
Nüüd siis tean ka, et selleks, et ka testnupp jääks toimima, võib lahti jätta ühe sisendi, mille taga pole testahelat. Seda võib ju katseliselt kindlaks teha.

Oot- oot kui proovimiseks läheb siis unusta parem ära. Mina ju ei tea, millised on sinu kogemused antud tööga
(õigustest ma parem ei räägigi)- mina seda küll oma südametunnistusele ei taha. Võta ikka mõni pädev ligi.
Ühendusskeemide variandid leiad konkreetse RVK tootjatehase koduleheküljelt. Töötamises ma ei kahtle aga
kahjuks ka inimeste võimetes lihtsatest asjadest absurdsusi korraldada.

tahaks teada kirjutas:Rikkevoolukaitse ei toiminud, kuna RVK N sisend oli hoopis lahti jäetud. Polnud ise kindel, kas N sisendisse võib ühe faasidest ühendada. Nüüd on selge, et võib ja proovin homme ära.
Nüüd siis tean ka, et selleks, et ka testnupp jääks toimima, võib lahti jätta ühe sisendi, mille taga pole testahelat. Seda võib ju katseliselt kindlaks teha.

Milles ikkagi mittetoimimine seisnes? Kas kaitse ei lasknud ennast üldse sisse lülitada (klõpsas kohe välja) või vastupidiselt, oli pidavelt sees ning ei lülitanud ennast rikkevoolu (imiteerimise) peale välja?

trebla kirjutas:...Need neli küsimust ei anna kuidagi alust teha lõpus toodud resoluutset järeldust.

Järeldus oli võib-olla resoluutselt sõnastatud, aga mõte oli see, et töökindlat lahendust ilma abielektroonikata teha on väga raske. Seega, nagu Sa ka ise järgmisel lõigus kirjutad, peaks RVK konstrueerimisel kindla peale välja minema.
Vähemalt kõigil nendel piltidel ja skeemidel, mida mina leidsin, oli kõigil elektroonikat sees.

trebla kirjutas:Samas järelduses sisaldub vastus ise - RVK ongi insener-tehniline lahendus ohtliku rikkevoolu korral ahela väljalülimiseks. Ned insenerid on ainult pidanud mõtlema teisiti kui tavaelektroonikahuviline.

Elektroonikahuviline ei mõtlegi neid lahendusi välja, aga selleks ei pea ka kokk olema, et aru saada, kas supp on mage või üle soolatud.
Kui Sulle on kasvõi kordki elus mingi ootamatult purunenud vidina tükid kätte jäänud, siis mõistad suurepäraselt, et ka elukutselised väljatöötajad teevad apsakaid ning nii mõnedki asjad on algusest peale valesti, vigaselt ja/või lohakalt disainitud.

Netist teemat uurides leidsin ka odavaid 3F RVK-si, mille elektroonika toide võeti ainult ühe faasi pealt ning mis lõpetasid oma kaitsefunktsiooni, kui sellelt faasilt toide kadus.

trebla kirjutas:Lisada tuleks veel paar äärmusolukorda - RVK peab kohe lülitama end välja ka rikkis ahela pingestamisel ja RVK peaks töötama ka lühiseolukorras - ehk siis olukorras kus mingist stabiilsest toitepingest rääkida ei saa...

Rikkis ahela pingestamisel peaks RVK ennast välja lülitama kohe, kui elektroonikakomponentide siirdeprotsessid on lõppenud. Viimane sõltub skeemilahendusest ja kasutatavatest juppidest. Üldiselt peaks see aeg ikkagi millisekunditesse jääma.
Lühisolukorra järel tekkiva elektroonikaskeemi toite pingelangu vastu aitab tavaline kondensaator, mis on piisava mahtuvusega, et tagada ahela kindel väljalülitamine.

vtl kirjutas:Vähemalt kõigil nendel piltidel ja skeemidel, mida mina leidsin, oli kõigil elektroonikat sees.

Kui viitsid, palun pane viidad piltidele ülesse. Ma otsisin ise vist kehvasti, sest leidsin veebiavarusest ainult kaks pilti ning mõlemad olid ilma elektroonikata (üks oli seal Wikis, millele juba viitasid ning teist ei leia enam praegugi ülesse)

tahaks teada kirjutas:Rikkevoolukaitse ei toiminud, kuna RVK N sisend oli hoopis lahti jäetud. Polnud ise kindel, kas N sisendisse võib ühe faasidest ühendada. Nüüd on selge, et võib ja proovin homme ära.
Nüüd siis tean ka, et selleks, et ka testnupp jääks toimima, võib lahti jätta ühe sisendi, mille taga pole testahelat. Seda võib ju katseliselt kindlaks teha.

Äkki ütled mis tootja ja tüüpi RVK-d sa katsetad. Saab sulle netist õige ühendusviisi leida.

vtl kirjutas:Netist teemat uurides leidsin ka odavaid 3F RVK-si, mille elektroonika toide võeti ainult ühe faasi pealt ning mis lõpetasid oma kaitsefunktsiooni, kui sellelt faasilt toide kadus.

RVK vabasti toide ei võeta ühegi faasi pealt, vaid indutseeritakse sekundaarmähises kui primaarmähises tasakaal kaob (Vaata lk.6).
Kui sa oled leidnud teistsuguse mehhanismiga, palun pane siia link või pilt.

vtl kirjutas:Lühisolukorra järel tekkiva elektroonikaskeemi toite pingelangu vastu aitab tavaline kondensaator, mis on piisava mahtuvusega, et tagada ahela kindel väljalülitamine.

Vooluahela kaitsmiseks lühise eest on teised kaitsmeseadmed. Või kasutada siis kombineeritud RVK-d

RVK on GE 25/4/0,03. Tänud ette!

jan kirjutas:

vtl kirjutas:Vähemalt kõigil nendel piltidel ja skeemidel, mida mina leidsin, oli kõigil elektroonikat sees.

Kui viitsid, palun pane viidad piltidele ülesse. Ma otsisin ise vist kehvasti, sest leidsin veebiavarusest ainult kaks pilti ning mõlemad olid ilma elektroonikata (üks oli seal Wikis, millele juba viitasid ning teist ei leia enam praegugi ülesse)

Miks Sa enne ei küsinud... Mul olid brauseris kümmekond tab-i lahti erinevate RVK piltidega, m.h. sisu pildid, aga nüüd enam ei viitsi teist korda otsida. hint: otsida tuli inglise keeles.
Ühe viite leidsin historyst üles - meie kodumaises elektrikute foorumis:
http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... C&start=20

urm kirjutas:

vtl kirjutas:Netist teemat uurides leidsin ka odavaid 3F RVK-si, mille elektroonika toide võeti ainult ühe faasi pealt ning mis lõpetasid oma kaitsefunktsiooni, kui sellelt faasilt toide kadus.

RVK vabasti toide ei võeta ühegi faasi pealt, vaid indutseeritakse sekundaarmähises kui primaarmähises tasakaal kaob (Vaata lk.6).
Kui sa oled leidnud teistsuguse mehhanismiga, palun pane siia link või pilt.

Kui sa sama mõõteahela pealt hakkad ka elektroonikat toitma, siis arvatavasti ei jätku elektroonika stabiilseks tööks JA VABASTI töökindlaks liigutamiseks jaoks korraga voolu.
Selle Schneideri pdf-il ei märganud küll ühtegi teksti selle kohta, et voolutrafo sekundaarmähise pealt elektroonika toidet võetakse. Kui ma eksin, siis ehk viitad täpsemalt, kus see kirjas on.
See RVK-le trükitud joonis, millel on kujutatud ovaali läbivate juhtmete ümber, mis otse relee peale läheb, on põhimõtteskeem, mitte elektriskeem.

Aga ühte teistsugust skeemi nägin sealsamas elektrik.pri.ee foorums, mille viite tõin paar lõiku ülalpool.
Skeemilt võib näha ja nagu sealgi kirjutatud: "Elektromagnetit tõmmatakse faasi ja neutraali vahele ühendatud dioodsilla kaudu elektromagneti ahelas olevat türistori avades." Aga neid viiteid oli veel.

urm kirjutas:

vtl kirjutas:Lühisolukorra järel tekkiva elektroonikaskeemi toite pingelangu vastu aitab tavaline kondensaator, mis on piisava mahtuvusega, et tagada ahela kindel väljalülitamine.

Vooluahela kaitsmiseks lühise eest on teised kaitsmeseadmed. Või kasutada siis kombineeritud RVK-d

Ennem jäi veel märkimata, et "vooluahelat lühise eest kaitsevad kaitseseadmed" ei reageeri kunagi hetkeliselt, vaid alati mingisuguse viitega, mille jooksul jõuab ahelas kasvada lühisvool ning tekkida pingelang.
RVK projekteerimisel tuleb ka sellega arvestada, et ta mingisuguse aja sellises ebastabiilses olukorras vastu peaks ning jõuaks vajadusel toimetada.

Vanemad RVK olid kõik tehtud selle 30 mA enda peale toide - lihtne trafo, mis summeeris voolud kokku ja kui oli rohkem kui 15 mA siis sellest 15 mA jätkus vabasti rakendumiseks.
Kui juba esialgsetel eksemplaridel jätkus siis tänapäevastel mikroskeemide omadel seda enam

vtl kirjutas:Selle Schneideri pdf-il ei märganud küll ühtegi teksti selle kohta, et voolutrafo sekundaarmähise pealt elektroonika toidet võetakse. Kui ma eksin, siis ehk viitad täpsemalt, kus see kirjas on.
See RVK-le trükitud joonis, millel on kujutatud ovaali läbivate juhtmete ümber, mis otse relee peale läheb, on põhimõtteskeem, mitte elektriskeem.

http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... lyliti.pdf

vtl kirjutas:Ennem jäi veel märkimata, et "vooluahelat lühise eest kaitsevad kaitseseadmed" ei reageeri kunagi hetkeliselt, vaid alati mingisuguse viitega, mille jooksul jõuab ahelas kasvada lühisvool ning tekkida pingelang.
RVK projekteerimisel tuleb ka sellega arvestada, et ta mingisuguse aja sellises ebastabiilses olukorras vastu peaks ning jõuaks vajadusel toimetada.

Kaitseseadme viivitus on ehk mõni millisekund. RVK ei jõuakski midagi toimetada sellise aja jooksul.

tahaks teada kirjutas:RVK on GE 25/4/0,03. Tänud ette!

Sellel peaks testnupp asetsema 2 ja 3 faasi vahel (niisiis ettenähtud pingele 400V). Väidetavalt on madalaim tööpinge 4P 190V kuid ju see siis testnupu kohta ei käi. Sa ei ole siiani vastanud; kas seda et RVK ei tööta otsustasid testi ebaõnnestumise tulemusel või veendusid mingil muul viisil (paluks veendumuse põhjust või kirjeldust). Ühendusskeeme pole praegu aega välja otsida (kujutan ette et GE lehe mahu tõttu saab see üsna aeganõudev olema) .
Imelik olen (ei viitsind sisse logida)