Ehitusfoorum

Ei ehitanud küll ise, aga põhitõed tegin endale enne selgeks.
Kõige tähtsam on enda jaoks kõik läbi mõelda ja pead ka teadma millist maja tahad. Mõtlemise ja joonistamise protsess kestis vähe üle aasta. Aasta jooksul käisin ehitusmessidel, mõnel koolitusel ja lugesin, ka selle foorumi lugesin suurelt jaolt läbi Peale seda näiteks vendilatsiooni, kütte, elektri firmad kinnitasid minu valikuid ja lahendusi ja lõpuks ei näinud neilt ka mingit mõtet projekte ja tööjooniseid tellida. Sama ka arhitekti ja sisekujundajaga, kes ei suutnud millekagi üllatada. Ühesõnaga ehitasin maja miinimum eskiisi järgi, mida on ehitusloa jaoks vaja. Oli ka vähe õnne üldehitajaga, kelle jaoks ei olnud see raketiteadus. Nüüd pool aastat sees elades ei ole ühtegi etteheide ei arhidektuuri, materjalide, ega sisekujunduse üle. Ok, kuna klaaspakett sai kõige parem saadaolevatest, siis lengi ja paketi liistuga võiks natuke norida ja paremat tahta. Seega on piisava ettevalmistuse korral täiesti võimalik ehituskaugel inimesel omale täitsa rahulolu pakkuv maja ehitada. Tehke endale kondikava, lugege targemate kogemusi, käige koolitustel ja nopige selle müra ja saasta seest endale vajalik info välja. Nii sain mina tervikpildi, mis nüüd hiljem ei erine suuresti valmis majast.

Ja veel. Planeerimine läks üle aasta , samas kopa maha löömiset täitsa sisse kolimiseni 10 kuud. Planeerida võib kauem, see tuleb hiljem kasuks, aga ehitada võiksin järgmise sellise maja 6 kuuga, kui oleksin ise varustaja, projektivedaja. Kui võimalus, siis ehitada tuleb võimalikult kiiresti. Pakun et viimase pooleteise aastaga on ehitus ja materjalide hinnad 20% tõusnud.

Viimase külalise postitust lugedes olen meeldivalt üllatunud, et ehitamine ja ehitusprotsessi juhtimine võib mõne inimese jaoks olla nii lihtne.
Enda kohta pean tunnistama, et kui olin ehituses olnud tegev 5 aastat, siis arvasin end olevat kõiketeadja. Siis aga mingil ajal tuli arusaamine, et teada on oi-oi kui palju ja keegi ei saa olla kunagi kõiketeadja.
Kindlasti on külalise näol tegu väga haritud ja erudeeritud inimesega. Meie enamus kõrgkoolid annavad ka mingeid eelteadmisi ehitusvallas orienteerumiseks, mis kindlasti võib kasuks olla.
Et majaehitus peab toimuma ilmtingimata väga kiiresti, no see muidugi ökonoomika seisukohalt õige. Aga ei maksaks tähelepanuta jätta, et oleneb ikka ka majatüübist, kasutatavatest materjalidest ja tehnoloogiatest. Ülekiirustades võib üleökonoomitamisega ebakvaliteetse tulemuse saada.
Näiteks võin öelda, et ehitasin sellel suvel kaks maja ühe päevaga. Seda muidugi kliendi poolt vaadatuna, sest nii kaua kestis ehitamise protsess objektil. Need majad olid niisugused:
http://www.vuuk.ee/kuurid.html

vuuk kirjutas:Viimase külalise postitust lugedes olen meeldivalt üllatunud, et ehitamine ja ehitusprotsessi juhtimine võib mõne inimese jaoks olla nii lihtne.
Enda kohta pean tunnistama, et kui olin ehituses olnud tegev 5 aastat, siis arvasin end olevat kõiketeadja. Siis aga mingil ajal tuli arusaamine, et teada on oi-oi kui palju ja keegi ei saa olla kunagi kõiketeadja.
Kindlasti on külalise näol tegu väga haritud ja erudeeritud inimesega. Meie enamus kõrgkoolid annavad ka mingeid eelteadmisi ehitusvallas orienteerumiseks, mis kindlasti võib kasuks olla.
Et majaehitus peab toimuma ilmtingimata väga kiiresti, no see muidugi ökonoomika seisukohalt õige. Aga ei maksaks tähelepanuta jätta, et oleneb ikka ka majatüübist, kasutatavatest materjalidest ja tehnoloogiatest. Ülekiirustades võib üleökonoomitamisega ebakvaliteetse tulemuse saada.
Näiteks võin öelda, et ehitasin sellel suvel kaks maja ühe päevaga. Seda muidugi kliendi poolt vaadatuna, sest nii kaua kestis ehitamise protsess objektil. Need majad olid niisugused:
http://www.vuuk.ee/kuurid.html

Kaugel sellest, et olen nüüd kõiketeadja ja võiksin juba teistele ehitada ja soovitusi jagada. Planeeritu elluviimist lihtsaks ei tahaks küll nimetada, pigem ütleks nii, et kui endale luua mingi ettekujutus materjalide valikust ja võimalustest, ehitus protsessist, tööde järjekorrast, sõlmeda lahendusest, siis on võimalik juba mitte väga rumalaid küsimusi esitada, arutleda ja isegi vaielda Eks tagantjärele vaadates võib öelda, et väga palju vedas inimestega, kelle otsa komistasin
Võin kinnitada, et see on tehtav, kui selleks on võimalust, aega ja huvi.

Eks kõik on õpitav, kui selleks on olemas kindel tahe. Paraku inimese enda väärtushinnangud muutuvad eluea jooksul. Samuti vajadused. Kiiresti ehitades saad asjaga kiirelt ühele poole ja ühe mure kaelast ära. Aeglaselt ehitades võib juhtuda, et mõtled asju ümber ja maja saab seda mööda valmides paremaks, kui algasel ajahetkel plaanisid. Maja valmimis hetkel võid olla rahul, aga kui su mõte ehitusasjades seisma ei jää, arened edasi, siis võid tabada end mõttelt: uue maja ehitaks juba palju parema
Eks ühe majaehitaja juures mängib palju rolli ka see, et kas temal on uue maja ehitamise ajal normaalne elamine. Et ta ei pea tormates ehitama, et kiiremini peavarju saada.

taastaja

nii mõnedki majad ka endale ehitanu, muid hobisi ja eneseteostus vajadusi pole samuti olnud

Kivimaja 140 m2 kogu ehitusperiood 18 kuud, reaalne ehitusaeg oli 14 kuud. Tegin kohe jõik valmis kuni viimse liistuni. Sisustamisele kulus 4 aastat. Sanitaarremondi tegin seitsmendal aastal. Tänaseks maja müüdud elan kesklinnakorteris.

2korda2 kirjutas:

High-Q kirjutas:maja ka plaanis lähiaastatel, aga päris üksi ei tee:
kindlasti lasen teha suuremad üldehitustööd, et vähemalt katusekatte peale saaks, kindlasti suurema osa vundamendist ja seinamüürid, enam katusetöid ei tahaks ka teha. soojustamised, põrandad, seinad ja värgid saab vast ise tehtud, ahjuga aitab tuttavast pottsepp.

Vundament, müüriladumine, katus, krohvimine - asjad, mida ei teinud ise ja ei teeks ka tulevikus ise (kaminahi tegemata ja lasen ka selle teha spetsialistil). Kõigi puhul on võimalike vigade likvideerimine lihtsalt liiga kallis ja tööde aeg ja spetsiifika selline, mis hakkab väga oluliselt pereelu segama. Kui ei ole võimalik vastavat summat tegijatele maksta, siis mina pigem soovitaks üle vaadata oma maja soovi. Majas elamine on märksa kallim, kui korteris. Kui korteris elades ei suudeta ehitamiseks vajalikku summat leida, siis majas elades võib juhtuda, et ei leita enam raha ka igapäevasteks kulutusteks. Kui aga peaks juhtuma mingi jama ja on vaja remontima hakata, siis raha lihtsalt pole. Öeldakse, et maja ehitushinnast 2% tuleks panna iga-aastaselt remondifondi. Ma olen nõus lahjemat mürki võtma, et suur enamus majaomanikest seda ei tee ja remondifond puudub sootuks.

Olen elanud kolmes erinevas korteris (45m2 stalini aegne,75m2 krooni alguse aegne,95m2 enne buumi ehitatud)ja ütlen nüüd, et oma uues majas mis on 150m2 ja kus olen elanud alla aasta on odavam elada. Näen nende kõigi korterite igakuiseid arveid ja kõik on nad tublisti suuremad, kui enda poole suurema pinnaga maja omad. Detsembri kogu maja arve (küte, vesi(oma kaevust),elekter,prügi)oli kõik kokku 153eurot. Kui täna vaadata müügis olevate uute ja vähe viisakamate korterite m2 hindu, siis on need kallimad, kui ise lastud ehitada maja m2 hind.
Täna uue korteri ostmine ja seal elamine on üks kallis lõbu ja mugavus

Olen elanud kolmes erinevas korteris (45m2 stalini aegne,75m2 krooni alguse aegne,95m2 enne buumi ehitatud)ja ütlen nüüd, et oma uues majas mis on 150m2 ja kus olen elanud alla aasta on odavam elada. Näen nende kõigi korterite igakuiseid arveid ja kõik on nad tublisti suuremad, kui enda poole suurema pinnaga maja omad. Detsembri kogu maja arve (küte, vesi(oma kaevust),elekter,prügi)oli kõik kokku 153eurot. Kui täna vaadata müügis olevate uute ja vähe viisakamate korterite m2 hindu, siis on need kallimad, kui ise lastud ehitada maja m2 hind.
Täna uue korteri ostmine ja seal elamine on üks kallis lõbu ja mugavus

Ühes kuus makstav kommunikatsioonide kulu ei ole mingi otsene näitaja. 10-15 aasta pärast teeb amortisatsioon hoonetele oma töö ja summad hakkavad muutuma teises suuns. Liida ikka haljastuse ja muruniitmise kulud ka kuukulude hulka.

Veikko kirjutas:

Olen elanud kolmes erinevas korteris (45m2 stalini aegne,75m2 krooni alguse aegne,95m2 enne buumi ehitatud)ja ütlen nüüd, et oma uues majas mis on 150m2 ja kus olen elanud alla aasta on odavam elada. Näen nende kõigi korterite igakuiseid arveid ja kõik on nad tublisti suuremad, kui enda poole suurema pinnaga maja omad. Detsembri kogu maja arve (küte, vesi(oma kaevust),elekter,prügi)oli kõik kokku 153eurot. Kui täna vaadata müügis olevate uute ja vähe viisakamate korterite m2 hindu, siis on need kallimad, kui ise lastud ehitada maja m2 hind.
Täna uue korteri ostmine ja seal elamine on üks kallis lõbu ja mugavus

Ühes kuus makstav kommunikatsioonide kulu ei ole mingi otsene näitaja. 10-15 aasta pärast teeb amortisatsioon hoonetele oma töö ja summad hakkavad muutuma teises suuns. Liida ikka haljastuse ja muruniitmise kulud ka kuukulude hulka.

Muruniitmise kulu suve jooksul on tühine võrreldes mõne ühistu arvega, kus on iga jumala kuu 8 erinevat rida kõikvõimalikke ja võimatuid teenuseid koos maksmisele kuuluvate summadega.
Mis maksab täna näiteks 150m2 korteri ülalpidamine kolme liikmelisele perele, koos sauna ja vanniga kuus? Olgu siis uues või vanas kortermajas.
Loomulikult on mõistlik remondifondi koguda nii maja kui korteri puhul.

wgw, korteriühistus jookseb remondifondisumma kohe iga kuu arvele. Majas (eriti uuemas) kiputakse see aga sootuks unustama. Kuni äkki (näiteks 7-8 aastat hiljem) selgub, et katlamaja sisu vajab vahetamist (või on vaja lippaeda/terassi/juurdepääsuteed jne kohendada). Sellised väljaminekud võivad olla päris suured. Rusikareegel ütleb, et 2% eramu hinnast aastas tuleks remondifondi paigutada - see peaks tagama hoone väärtuse püsimise. 150m2 eramu - ütleme jämedalt 150KEUR ->3000EUR aastas tuleks panna remondifondi. Ikka on odav majas elada?
Muruniitmine iseenesest ei ole väga kallis - umbes 20 liitrit kütust kulub mul aastas+muruniiduk (250 EUR 5 aasta peale=50 EUR aastas). Õli ka juurde - ütleme 90EUR aastas.

Ma ei vaidlegi vastu, et "ruutmeetri hind" võib majas odavam tulla. Küll aga kipub majas ruutmeetreid oluliselt rohkem olema (150m2 korter on konkreetselt luksvärk, 150m2 eramu on keskmik).
Ehk siis - wgw, räägime uuesti, kui oled majas vähemalt 15-20 aastat elanud.

wgw kirjutas:

Veikko kirjutas:

Olen elanud kolmes erinevas korteris (45m2 stalini aegne,75m2 krooni alguse aegne,95m2 enne buumi ehitatud)ja ütlen nüüd, et oma uues majas mis on 150m2 ja kus olen elanud alla aasta on odavam elada. Näen nende kõigi korterite igakuiseid arveid ja kõik on nad tublisti suuremad, kui enda poole suurema pinnaga maja omad. Detsembri kogu maja arve (küte, vesi(oma kaevust),elekter,prügi)oli kõik kokku 153eurot. Kui täna vaadata müügis olevate uute ja vähe viisakamate korterite m2 hindu, siis on need kallimad, kui ise lastud ehitada maja m2 hind.
Täna uue korteri ostmine ja seal elamine on üks kallis lõbu ja mugavus

Ühes kuus makstav kommunikatsioonide kulu ei ole mingi otsene näitaja. 10-15 aasta pärast teeb amortisatsioon hoonetele oma töö ja summad hakkavad muutuma teises suuns. Liida ikka haljastuse ja muruniitmise kulud ka kuukulude hulka.

Muruniitmise kulu suve jooksul on tühine võrreldes mõne ühistu arvega, kus on iga jumala kuu 8 erinevat rida kõikvõimalikke ja võimatuid teenuseid koos maksmisele kuuluvate summadega.
Mis maksab täna näiteks 150m2 korteri ülalpidamine kolme liikmelisele perele, koos sauna ja vanniga kuus? Olgu siis uues või vanas kortermajas.
Loomulikult on mõistlik remondifondi koguda nii maja kui korteri puhul.

123 m2 korteri 3 inimese kogu kulu dets oli 325 eurot ja kuulu järgi on see veel suht hea. Kui õnnestuks müüa, siis laseks madalate kuludega maja ehitada. Tuttava 140m2 maja kulu sama, ainuke vahe, et tal mahub 100 eurone remondifond ka sellise kuumaksu sisse.
Kui võrelda suurmate korterite kulusid, siis on väiksemas majas tõesti majanduslikult mõtekam elada. See rohkem usu küsimus.

2korda2 kirjutas:wgw, korteriühistus jookseb remondifondisumma kohe iga kuu arvele. Majas (eriti uuemas) kiputakse see aga sootuks unustama. Kuni äkki (näiteks 7-8 aastat hiljem) selgub, et katlamaja sisu vajab vahetamist (või on vaja lippaeda/terassi/juurdepääsuteed jne kohendada). Sellised väljaminekud võivad olla päris suured. Rusikareegel ütleb, et 2% eramu hinnast aastas tuleks remondifondi paigutada - see peaks tagama hoone väärtuse püsimise. 150m2 eramu - ütleme jämedalt 150KEUR ->3000EUR aastas tuleks panna remondifondi. Ikka on odav majas elada?
Muruniitmine iseenesest ei ole väga kallis - umbes 20 liitrit kütust kulub mul aastas+muruniiduk (250 EUR 5 aasta peale=50 EUR aastas). Õli ka juurde - ütleme 90EUR aastas.

Ma ei vaidlegi vastu, et "ruutmeetri hind" võib majas odavam tulla. Küll aga kipub majas ruutmeetreid oluliselt rohkem olema (150m2 korter on konkreetselt luksvärk, 150m2 eramu on keskmik).
Ehk siis - wgw, räägime uuesti, kui oled majas vähemalt 15-20 aastat elanud.

Olen kahes majas ja kolmes korteris elanud. Vajadused, plaanid, mõtted ja materjalid muutuvad, tulevad uued lahendused, ei kavatse ka selles majas 15 aastat elada. See ei tähenda, et remondifodi ei võiks koguda, aga võrreldes suure korteri kuludega mahub ka remondifond minu maja kuludesse ilust ära.

10 aasta pärast ei ehita sellise (tänases mõttes väikese) energia kuluga majasid mitte keegi. Suurte kuludega korteritset ja majadest on täna kõige viimasem aeg vabaneda. Ilma abirahata, neid vananenud ja ebapraktilise planeeringuga elamisi renoveerida ei tasu

Veikko kirjutas:
Ühes kuus makstav kommunikatsioonide kulu ei ole mingi otsene näitaja. 10-15 aasta pärast teeb amortisatsioon hoonetele oma töö ja summad hakkavad muutuma teises suuns. Liida ikka haljastuse ja muruniitmise kulud ka kuukulude hulka.

Vikat maksab poes 15 eurot, luisk 2 eurot. Kui terve suvi krunti vikatiga korras hoida on sügiseks pealegi ilusad kõhulihased, naine kiidab ka veel pealekauba.

kõik muudkui ehitavad, aga kust selleks finantsi saada? o_o

nujah kirjutas:kõik muudkui ehitavad, aga kust selleks finantsi saada? o_o

Eks ikka pangast, kas sukaga või ilma, vat seda ei tea