Ehitusfoorum

Tegin ise projekti, just sellise mis endale meeldis, abiks SketchUp .
Eelnevalt vaadatud projekteerijate tehtuid, need nagu ei meeldinud .
Enda tehtul saad teha muutusi, välja printida just selle lõike mis sul konkreetse töö jaoks vaja ja palju muud .

ahjukütja kirjutas:Kutsuks üles üldiselt ka arutlama ahiküttega moodsate majade üle.
Olles tuulanud netis kõikvõimalikke valmisprojekte, pole veel ühtegi ideaalset näinud. Tehakse igasugu rumalusi, sellist praktilist klassikalist ahiküttega eramut, millel mõned moodsa aja asjad juures oleks (dušš, wc), polegi kohanud. Ikka on arvestatud mingi keskküttega, sageli tegevad projekteerijad lauslollustega nagu näiteks leiliruumi maja välisseina äärde või lausa nurka panemisega. Loogiliselt peaks olema konstrueeritud nii, et hoone keskel on soojemad ja ääres jahedamad ruumid, et kokku oleks viidud näiteks köögi pliidi soemüür ja pesuruumi sein (pesuruumi kütteks). Kõikvõimalikud kanalisatsiooni- ja veevärgindused asuksid võimalikult lähestikku jne.
Ehk kokkuvõtlikult - ökonoomne ja nutikas elupaik keskmisele eesti perele (2 last), ruutmeetreid umbes 110-150, 4 tuba + köök, sahver, poolteist korrust (üleval 2 tuba), alumise korruse lagi 2,8-3m. 2-3(?) voodriga pottahju ja pliit kööki, puuküttega keris, pesuruumi põrandal elektriküte, tarbevee soojendamine elektriboileriga. Juurde veel puukuur ja auto varjualune.
Kas osatakse ja tahetakse sellist projekteerida?

Kusjuures saun või täpsemalt pesemisruum,sissepääsu kõrval on maal päris hea.Näiteks tuled tuppa poriste ja märgade riietega,siis on neid hea pesemisruumis endalt pealt koristada ja kas saunalavale kuivama või pessu panna ja ennast ka kasida enne eluruumidesse minekut.

heints kirjutas:Tegin ise projekti, just sellise mis endale meeldis, abiks SketchUp .
Eelnevalt vaadatud projekteerijate tehtuid, need nagu ei meeldinud .
Enda tehtul saad teha muutusi, välja printida just selle lõike mis sul konkreetse töö jaoks vaja ja palju muud .

Kust seda programmi saaks? Ja kust saaks koolitust?

Tundub, et sul internetiga on ühendus olemas:
http://sketchup.google.com/intl/en/download/index.html

Netis õpetusi küllaga, kasuta Googlit.
Isegi kursusi tehakse, aga ise saab ka õppida .
http://www.google.ee/#hl=et&sugexp=pfwe ... 73&bih=795

Profiprogramm on ArchiCad 8 - 15 versioon. Natuke tahab pingutamist, kuid lõpuks on 3d maja mudel olemas. Demo versioonid tasuta kättesaadavad, kus on piiratud väljatrüki võimalus.

Täisprojekt ei piirdu ka plaani ja fassaadilahendusest. Vaja on konstruktsioonilisi lahendusi, elektri, vee, kanalisatsiooni, kütte jne projekte. Aga jah ehitusloa jaoks piisab võibolla plaanist ja maja üldmõõtmetest.

Ahjuga majas peab ahi hea olema ja korras. Vanemas majas on probleemiks ahjude vananemine ja nende uuendamise eest küsitakse megahinda pottseppade poolt. Kütad, kuid tuba kipub jahe olema.

Raske on midagi lisada.
Praegu on minu akna taga -12kraadi. Ahju olen ainult pooleldi täitunud või mis see pool üldse on, kui sisse mahuksid ka 80 cm puud. Võrreldes igasuguse lapsepõlvekogemusega kütan ahjus pigem sümboolseid puudekoguseid, kuna muidu oleks palavas halb magada. Valusa tulega saarepuid saan panna 4 halgu, mitte rohkem.
Kui olen pidanud oma rõhutatud lihtsast ideest rahvale rääkima, alustan tavaliselt velvetpükstest minu jalas. Kuidas on valmistatud need alla 10 EUR Maximast ostetud kehakatted ja kuidas valmistati mulle 70-ndatel esimesed moodsad püksid? Miks ehitame täna eramaju endiselt selliselt, nagu valmistati püksid rätsepa käsitööna? Miks ei võiks väga paljudele sobida üks ülimalt optimeeritud ja ennast õigustanud tüüprojekt, mille põhikonstruktsioonide "valamine" oleks nii ettevalmistatud, et see oleks võimalikult "vabrikutöö" moodi?
Miks ei võiks olla selline lahendus kirjeldatud täiesti tasuta projektimaterjaliga tasemel, mille abil kestahes mees (või naine) võiks pärast kandekonstruktsioonide valmimist tasapisi ise edasi ehitada? Maailmas töötavad väga hästi koos vaba- ja kommertstarkvara.
Miks ei võiks ehitusteemadel rääkida juba algkooli õpilastele - ergutada nende fantaasiat? Keskooliastmest võiks juba konkreetset abi loota. Mis jamps see siin meil käib, et "keegi keelab meil endil tööd teha???"
Miks peab olema heast ja odavast majast hoidmisel põhjenduseks, et selline on juba kellelgi teisel või paljudel? Aitab ehk juba pankade orjamisest ja paneks oma pead tööle? Teeks igakülgset koostööd?
Raskest rahast huvitatud projekteerijatel ja ehitusettevõtjatel palun mitte vastata. ;-)

Ahiküttega maja on vägev värk.Plaanis omale hakata karkassmaja püsti panema.Ahi ja soojamüüriga pliit.Oskavad targemad pead pakkuda soojustuse lahendusi ilma aurutõkketa?

perro kirjutas: soojustuse lahendusi ilma aurutõkketa?

Miks kindlasti selline eeltingimus?

Eeltingimus võiks olla ka selline:karkassmaja soojustus,ilma sundvendita.Millised materjalid,kuidas paigaldatud?

Mõtlesin ka natuke targemate käest nõu küsida.
Kuna arvutikasutamise oskus piirdub netikasutamisega siis tegin plaani Paint'is, kuid üldpildi peaks vast kätte saama...
Maja tuleb ristpalk, mõõtudega umbes 7,5x11
Esialgu planeerisin teha küttekolded nii:
Kuhugile korstna kõrvale, elutuppa ka ahi ( see jäi "joonistamata") Kuid nüüd probleemiks kahe otsapoolse toa küte ja ka teise poolkorruse kütmine. Teise korruse peale võiks mingi kergema kamina teha, kuid see raip ei salvesta ju soojust. Teise variandina mõtlesin vesipõrandaküttele, kuid kui elekter juhuslikult läinud, siis on ka maja külm. Ja ehitamine ka suht kirves... Kahte korstent nii väikese maja peale pole ka erilist mõtet teha. Ehk annab keegi otsa kätte, mida teisiti planeerida...

majaplaan peaaegu sama, mis minul, mõõdud mul 14x8m, kuid kuna vanas majas oli kaks korstent, kaks ahju, pliit ja soemüür, siis sai see kõik maha lõhutud ja samuti kaks korstent ja kaks soomeahju tehtud, korstnad asuvad otsaseintest ca 4m maja keskme poole, hetkel veel soojustus veidi poolik, kuid praeguste sulailmadega püsib ühe kütmisega 2 päeva maja soe(ca 19-20C), teise korrusega pole üldse probleemi, soojus läheb ikka üles ja seal on koguaeg paar kraadi soojem kui all, kuna minul jääb teine poolkorrus osaliselt lahtiseks ehk elutoal pooles ulatuses lage ei tule, siis peaks see tagama ka teise korruse kütmise.

Pikk88 peaks ikka tegema ka teise korstna. Ahi võiks olla väiksemate tubade ja suure toa seinte ristumiskohas. Teist maja poolt kütaks küttepliit ja leso. Korstnad maja soojas osas kividest ja edasi külmas osas isokern mooduliga.
Kui teine korrus välja ehitada (Uksed ka ees), siis ei taha soe enam hästi liikuda üles.

motamees kirjutas:Pikk88 peaks ikka tegema ka teise korstna. Ahi võiks olla väiksemate tubade ja suure toa seinte ristumiskohas. Teist maja poolt kütaks küttepliit ja leso. Korstnad maja soojas osas kividest ja edasi külmas osas isokern mooduliga.
Kui teine korrus välja ehitada (Uksed ka ees), siis ei taha soe enam hästi liikuda üles.

Tänud vastuse eest. Endal hakkab ka iga päevaga üha enam sama tunne tekkima, et vaja kahe korstnaga asi lahendada...

Painti joonise puhul - ilmselt tahad ülakorrusele pääsu teha elutoast?
Ma natuke kardan veel enda optimeeritud ruumijaotuse väga avalikuks esitamist, kuna kui suur võiks olla oht, et keegi arhitekt selle lõpuni joonistab ja pärast süüdistatakse mind tema autoriõiguse varguses????
Kuna minul on suurim soov muuta ühe väga optimeeritud ja lihtsa maja kogu projektmaterjal, kuid ka teostusinfo - fotod, joonised, õppevideod kõigile tasuta kättesaadavaks. Et keda siis sarnasus kaaskodaniku majaga ei häiri võiks ise ja minimaalsete kuludega ehitada.
Seega - kel huvi, kirjutagu lihtnemaja@gmail.com

alla kopeerin oma mõttearenduse:
----------------------------------------------
.........et optimeeritud lihtsa maamaja ehitusidees ei tule näha konkurenti neile, kellele eramajade ehitus kasumitootmise allikaks või rahuldustpakkuvaks palgatöösuhteks. Ehitusturg võib olla heitlik, kuid on majanduses kindlasti oluline tegija ja lihtsa maja idee püüab hoiduda turusolkija rollist. Ka meie RIIK kusagil kõrgel ja kaugel ei peaks tundma muret ega nägema kogukondlikus talgutöös järjekordset auku MAKSUBAASIS. Lahendada püütakse iseseisva toimetulekuprobleeme, et vähendada sõltuvust abirahadest.

Lisan veel kord lühikirjelduse:
Ideeks oli isiklikul kogemusel põhinev pooleteistkordne maamaja välismõõtudega 8,5X11m, mille alakorrusel elutoaga ühendatud köök, kaks magamistuba ja vannitu-ba ning ülakorruse kujundamiseks vaba voli (minul on kaks magamistuba ja üks väga suur suvine ruum). Majal on ainult üks korsten, millega ühendatud ahi ja soemüü-riga pliit tagavad külmal talvel eluaseme kulu 20 EUR kuus! See on ainult elektrikulu, kuna maal elades ei saa küttepuudest puudust tekkida. Väga püsiva sisekliima tagab massiivne kivisein sees ja korralik soojustusvill ning tuuletõke välisseinas. Suvel ei ole kunagi liiga palav ja karmil talvel ei jahtu selline maja liialt maha ka siis, kui tuleb pool nädalat kodust eemal viibida.
Väga hoolikalt ettevalmistatud, lihtsalt paigaldatavate korduvkasutusega raketiste sisse valatud tüüpmaja vun-damendi ja betoonseinte maksumus võib täiesti kasumivaba kogukondliku töö korral jääda umbes 3000 EUR piiresse, koos põrandaplaadi ja vahelaega ca 4000 EUR jne. Need on suurusjärgud, millesse tava-arusaamas sageli ainult projekteerimistööd mahuvad.

Norras ehitatavat kivist väikemajadest 80% monoliitbe-toonist ja ainult 20% meil valitsevast väikeplokist. Mis oleks, kui korduvkasutusega ja täpsetes mõõtudes betoonivalu rakised oleksid niivõrd hästi ettevalmistatud, et nende paigaldus ei erineks näiteks massiürituse telgi või vabaõhulava ülespanekust? Kui seda tehtaks kogukond-liku talgutööna?
Betooni hind koos moodsa pumpauto töö hinnaga muu-dab selle soodsamaks igasugusest väikeplokist või muust tehnoloogiast. Betoon on kohalik ehitusmaterjal. Betoonkarbile peavad oskustöölised paigaldama 45-kraadise katuse ja pärast seda saab majaomanik täiusli-kult ettevalmistatud infomaterjalide abil ehitust ise jätkata. Paigaldada soojustusvilla, voodri, aknad, uksed. Küllap leiaksime ka parima ahjutüübi, mis ulatuks võib-olla osaliselt isegi teise korruseni ja ainult sellise tege-misele spetsialiseerunud heatahtlikud meistrid, samuti korstna ladujad jm.

Ehitusettevõtjale ei paku selline algatus konkurentsi põhjusel, et enamasti soovib tulevane majaomanik valida. Veelgi nõudlikum oma kodu rajaja joonistab oma soovid üksikprojektiks.
Täpselt samade argumentide najal on ka minule vastu vaieldud: „Oma maja ehitamine on nii tähtis tegevus, et vaevalt keegi seda tüüpprojekti järgi teha tahaks.“
Või: „Kas sa tahad keerata ajaratast tagasi, kui paljud täpselt ühesugustes tüüpkorterites elama pidid?“ Tunnis-tan kriitika jõudu ja mõistan väitlejat…
Aga küsin ka vastu: „Kas heast ja kõigi muude omaduste poolest sobivast tootest hoidumise mõistlikuks põhju-seks saab olla fakt, et täpselt samasugune on kellelgi teisel juba olemas?“
Imelik on see elu – kaks daami, kes on kogemata piduli-kuks õhtuks täpselt sama kleidi ostnud, tunnevad mõlemad rasket ebamugavust. Sama marki uhke auto omanikke sarnasus tavaliselt ei häiri, mõnd mudelit võib edukuse sümboliks pidada…
Presidendi vastuvõtul imetleb televaataja ainult disainerite – tipprätsseppade töösid. Keegi ei võta riski sarnaneda teisega.
Aga kui oma kodust unistaja kõrgseltskonda ei kuulu? Miks peame valmistama maju endistviisi rätsepa käsi-tööna? Kui riideid ostes sageli hinnast lähtume, vaadates vabriku masstoodete poole?

Jah, on olemas tohutu hulk kataloogimaju. Sõitsin möödunudkevadiselt ehitusmessilt Tallinnast koju koos ühe ehitusala seltskonnaga. Vaatasime koos katalooge ja ei suutnud meist keegi loogikat mõista, kui saunaplokk maja ühte nurka projekteeritakse, köögi valamud täpselt vastasseina, WC veel kolmandasse külge ja kui teisel korrusel ka WC, siis see tingimata neljanda välisseina vastu! Tänu (?????SALADUS??????) ja teistele sarnast sõnumit kandvatele teabeallikatele sain hiljem aru – ka majaehituse kõrgeim ülesanne peab olema MAJANDUSKASVU kindlustamine ehk maksimaalne tarbimine!
Vahemärkusena veel, et endisaegsel talumehel võisid elada loomad sama katuse all, kuid mitte kunagi ei ehitatud eluhoonesse sauna! Kas ainult tuleohutuse põhjusel?

Kui palju on täna rahulolematuid majaomanikke, kes võtsid ühe huvitava idee siit, teise sealt, lootes nende kokkusobitamisel veelgi parema saada. Tegelikkuses selgus vastupidine ja tulemust ette aimata võib olla sageli võimatu.
Konkreetne idee võib olla isegi nii igav, et ükski arhitekt sellist projekteerida ei sooviks. Kuna EHITUSKUNST jääb ju teostamata? Aga lihtsa inimese lihtsaid ristkülikulise väliskujuga ja 45-kraadise katusega maju on terve maa täis ja mitte ainult Eestimaa. Lihtne maja on üks paljudest valikutest ega ole kellelegi kohustuseks.
Kas ka sinu lähikonnas on neid, kellel liiga ulja eesmärgi tõttu ehitus lootusetult pooleli ja elu korteris jätkub? Tehtud kulutustele mõeldes võiks optimeeritud lihtsas majas juba ammu sees elada? Küll hiljem on aega kau-nistada ja isikupära luua.

Mind on ka hoiatatud: „Sul on nii hea äriidee – vaata, et sa seda kellelegi ei räägi!“
Sellise mure peale võin naerda, et kui kummaliselt on ärikategooriad meie mõttestampidesse kinnistunud.
Oluline erinevus – optimeeritud ja väga täiusliku infomaterjaliga varustatud maamaja EI OLE ÄRIPROJEKT! Hakaku sama kasvõi homnepäev tegema kestahes ehitusettevõte! Tulemusena lisandub väärtuslikku oskusteavet!

Loomulikult ei tohiks sama majatüüpi rajav äriettevõte kehtestada oskusteabele mitte mingeid kasutuspiiran-guid. Kogu projekt, joonised, fotod, õppevideod peaksid olema absoluutselt kõigile tasuta vabaks kasutamiseks ja ühiseks täiustamiseks, nagu toimib täna vabatarkvara arvutites. Asjahuvilised väga kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid on teinud näiteks töökeskkonna Linux arendamisel tohutu töö. Huvitav mis põhjusel? Võib-olla selle pärast, et muuta maailma paremaks?

Et keegi kaasinimeste abistamiseks mõeldud algatusele „ACTAT“ ei teeks, vajaksin juba praegu juristi abi ja loomulikult kaasamõtlejaid ehitusalal. Valmis pole veel midagi peale lähedaste mõõtmetega prototüübi. Mida rohkem peaksin üksi tegutsema, seda vähem oleks algatus „kogukonnahüppeks“.

Võib-olla ei pea me veel kaotama lootust maaelu taastamiseks? Võib-olla toob vajaduse inimgeograafiliseks suunamuutuseks maailmamajanduses toimuv? Võib-olla raiskame praegu asjatult aega, lootes kellegi teise peale?

Ei pea kartma, et maal ei ole midagi teha ja ei ole töökohti. Kui sinu eluasemekulu 300 EUR tasemelt 20 EUR tasemele langeb ja sa leiad, et ise kartulit kasvatada on päris tore, hakkad mõistma, kui palju tarbetut tööd oled pidanud tegema. Omamata kunagi sellist kindlustunnet, nagu seda võib tunda ahjuküttega maja elanik, kellel ümber üksteist abistavad kaaslased.
Laste rahulik arengukeskkond ei ole rahas mõõdetav.

Alles nädala eest jõudis minu arvutiekraanile info Anastasia liikumisest Venemaal, kus inimesed samuti oma rikka looduse rüppe tagasi pöördusid. Filmis eksponeeriti kaasaegse ehitustehnoloogia alusel rajatud elamuid.
Eestis tegutsevad juba kogukonnad looduslähedaseks ehitamiseks. Tehakse savi- ja põhumaju. Kahjuks ei oska nende tehnoloogiate osas kaasa rääkida, aga külmade saabumisel maamaja tabav hiirterünne on tuttav teema ja kaitsemeetmed vajavad läbimõtlemist. Kuidas tõkestada hiirte sissepääs põhumaja korral, ma ette ei kujuta.

jaaaaa asi jätkus, aga tubli, et sellegi läbi jõudsid lugeda!

Siin oli küsimus aurutõkke kohta karkassmajas. Niipalju kui mina olen selle kohta uurinud, siis õige soojustamise korral ei ole mingit aurutõkkekilet vaja.Vill karkassi vahele, tuuletõke, õhuvahe, laudvooder ja kogu lugu. Teine asi on aga see, et kuidagimoodi oleks vaja see villatolm kinni saada, mis elamisse võib tulla. Siinkohal võib sest kilest isegi kasu olla.

lihtnemaja kirjutas:isiklikul kogemusel põhinev pooleteistkordne maamaja välismõõtudega 8,5X11m, mille alakorrusel elutoaga ühendatud köök, kaks magamistuba ja vannitu-ba ning ülakorruse kujundamiseks vaba voli (minul on kaks magamistuba ja üks väga suur suvine ruum). Majal on ainult üks korsten, millega ühendatud ahi ja soemüü-riga pliit tagavad külmal talvel eluaseme kulu 20 EUR kuus! See on ainult elektrikulu, kuna maal elades ei saa küttepuudest puudust tekkida.

Haiguste ravi. Kontrollitud. 1. Üksindus – magamistuba vaikuse, pimeduse, raadioga 2. Selts – elukoht kellegi juures 3. Priisöökla. Nendes tingimustes teatud biol. ajal avastab inimene “tee” tervisele. Au ja rikkus sellele kes avaldab selle tõe ajalehtedes.

Küülaline kirjutas:

lihtnemaja kirjutas:isiklikul kogemusel põhinev pooleteistkordne maamaja välismõõtudega 8,5X11m, mille alakorrusel ..... maal elades ei saa küttepuudest puudust tekkida.

Haiguste ravi. Kontrollitud. 1. Üksindus – magamistuba vaikuse, pimeduse, raadioga 2. Selts – elukoht kellegi juures 3. Priisöökla. Nendes tingimustes teatud biol. ajal avastab inimene “tee” tervisele. Au ja rikkus sellele kes avaldab selle tõe ajalehtedes.

Mõistan, et tegutsed valdkonnas, milles retoorika arendamine elutähtis ja ilmselt on olnud ka sõnasepal kuulajaid. Kuid püüa teinekord selgemini väljenduda. Neid tühje kõnesid peeti äsja tähistatud aastapäevaüritustel piisavalt.
Kui miski tundub niivõrd uskumatu, et selle esitajat haigeks pidada, siis püüa mõelda, et kummat pidi sa isiklikult rohkem võidad - kas A. sildistada ja oma kõrvad, silmad sulgeda või B. kuulata ära ja jätta teema informatsiooniks ning järgimõtlemiseks?
Mis ajalehtedesse puutub, siis need ikka veel midagi kirjutavad, ehkki peavoolumeediale ei ole paljut enam lubatud, mida vaba mõtlemine ja tänaseks juba OHTLIKUKS muutunud Internet kannab. Eestimaa tühjenemine on objektiivne ja seda ei eita ka peavoolumeedia. Isegi sellest peaks piisama, et järeldused teha ja OTSIDA! Võib-olla ei pea sinu ümber toimuv tingimata selline olema, nagu see paraku paljudel on?

205d kirjutas:Siin oli küsimus aurutõkke kohta karkassmajas. Niipalju kui mina olen selle kohta uurinud, siis õige soojustamise korral ei ole mingit aurutõkkekilet vaja.Vill karkassi vahele, tuuletõke, õhuvahe, laudvooder ja kogu lugu. Teine asi on aga see, et kuidagimoodi oleks vaja see villatolm kinni saada, mis elamisse võib tulla. Siinkohal võib sest kilest isegi kasu olla.

Aurutõket läheb selleks vaja, et mineraalvillsoojustus nö niiskeks ei läheks, kuna tema soojapidavus omadused võivad siis oluliselt langeda. Samuti on väga oluline tuulutus mis niiskuse mis ikkagi konstruktsiooni pääseb välja tõmbaks. Olen ka kunagi kuulnud, et aurutõket ei panda kui siseseina viimistluses kasutatakse lateks värvi mis ise töötab aurutõkkena, kuid reaalselt ei ole õnnestunud sellist lahendust näha.

Lihtnemaja.
Sa ei pea pakkuma tasuta,aga hakka müüma täislahedusega tüüpprojekte odava raha eest.
Samuti mõtle ka karkassmaja peale.Sinu toodud suurusjärk 3000eur karbi eest võib ka metsaomanikust talunikule olla pisut kõrge ja ta eelistaks hoopis oma metsast saadava materjali kohapeal ära kasutada.Sest karkassmaja on ju põhimõtteliselt seinteta maja,kuna täpselt sama paksu villsoojustuse paigaldamiseks betoonmajale,kulutad sa ka täpselt sama palju saematerjali.
Üsna tõenäoliselt oleksin siis ka mina huvitatud projektist,sest saematerjal ju omast käest.

Lihtnemaja.
Mõte kena, mulle meeldib, igatahes

[
Aurutõket läheb selleks vaja, et mineraalvillsoojustus nö niiskeks ei läheks, kuna tema soojapidavus omadused võivad siis oluliselt langeda. Samuti on väga oluline tuulutus mis niiskuse mis ikkagi konstruktsiooni pääseb välja tõmbaks. Olen ka kunagi kuulnud, et aurutõket ei panda kui siseseina viimistluses kasutatakse lateks värvi mis ise töötab aurutõkkena, kuid reaalselt ei ole õnnestunud sellist lahendust näha.[/quote]


Siin foorumis on A.Piirfeld selgelt väja öelnud , et aurutõket õige konstruktsiooni korral ei ole vaja.

lihtnemaja kirjutas: Majal on ainult üks korsten, millega ühendatud ahi ja soemüü-riga pliit tagavad külmal talvel eluaseme kulu 20 EUR kuus! See on ainult elektrikulu, kuna maal elades ei saa küttepuudest puudust tekkida.

Kust küll need küttepuud tasuta tulevad?

rokikas kirjutas:Kust küll need küttepuud tasuta tulevad?

Oma metsast. Sae ja transpordi raha "kannad maha" jõusaali kuludesse. Inimene peab ometi ennast ju liigutama.
Tegelikult ka. Metsas rassimine on ikke üksjagu raske ja raha kulub, aga hilisem rahulolu on seda väärt.

Ja lisaks arvan ma,et lihtsa maja tüüpprojektis ei peaks olema ka all sisemisi kandevseinu,vaid laetalad peaksid olema tugipostidel,see võimaldaks omanikul hiljem kujundada tubade asetust ka all vastavalt oma äranägemisele või jätab üldse avatuks.Viimane võimaldaks kasutada projekti ka muude hoonete,näiteks küla rahvamajade vms ehitustel.See tüüpprojekt võiks olla ka nii,et võimaldada ehitada peegelpildis paarismajana,või paarismaja baasil suurema eramuna.