Ehitusfoorum

[quote="antonio1"][quote="joller 11"][quote="küttevahetaja"][quote="murmet"]

siis on veel üks võimalus kui niiväga puitmajale kivimaja välimust tahad anda..laod sellele puitkarkassile mis kaetud tuuletõkkega kivifassaadi ette ning krohvid ära. samas ei saa sellest aru, miks sa (murmet) plokkidest maja ei ehitanud kui kohe teadsid, et krohvitud fassaadi tahad, oleks ju lõpptulemus igati parem olnud
Asi selles et vana majaosa tahab lisasoojustust ja sellele sooviksin krohvipinda ning uue laiendatud osa soovin teha ikka min. 250 mm soojustusega ja puitkonstrui võimaldab seda lihtsamalt.

Mul läheb varsti ehitamiseks maja kus on hetkel olemasolevad silikaattellisest kahekordselt laotud seinad. Need on katuseta seisnud u 5a ja suure tõenäosusega ka niiskust sees. Ehk teate aidata järgmiste küsimustega kui hakata maja väljastpoolt soojustama:

1 - Kas on võimalikud probleemid, et kivi niiske ja sinna peale pannes soojustust (peno või vill)?
2 - Kumb on paremate soojustusomadustega sama paksuse juures? Peno või vill? (Plaanis 20cm panna peale)
3 - Mida peaks siis vastavalt peno või villa peale panema, kui teeks välisfassaadi pritskrohviga?

Tänud ette abi eest!

ken23113 kirjutas:
1 - Kas on võimalikud probleemid, et kivi niiske ja sinna peale pannes soojustust (peno või vill)?
2 - Kumb on paremate soojustusomadustega sama paksuse juures? Peno või vill? (Plaanis 20cm panna peale)
3 - Mida peaks siis vastavalt peno või villa peale panema, kui teeks välisfassaadi pritskrohviga?

Tänud ette abi eest!

3. Krohvi alla muidugi peno (vahtpolüstürool).
2. Soojustuslikud omadused on samad.
1. Erilisi probleeme ei tohiks olla - lihtsalt maja kuivab üpris kaua kui ükskord katuse alla saanud.

Tänan vastuse eest.
Tuleb kivimaja ja tahaks ka välimuselt kivimaja. Pritskrohv meeldib enda silmale rohkem. Teine võimalus ka fassaadiplaadid (nime kahjuks ei tea, eterniiditaoline sile plaat, liivapaberi sarnane pind) Teab keegi pritskrohvi hindade osas kommenteerida? Mis m2 hind võib umbes olla?

Näe kui huvitav arutelu siin käib
Vastuseks eelkõnelejale - on olemas täiesti süsteemsed lahendused saavutamaks vuukidetta krohvipinda nn tuulutatava soojustussüsteemi puhul. Neid pakuvad mitmed tootjad Euroopas. Lihtsalt tuleb kasutada vastavat krohvikandeplaati! Ja selleks ei sobi kindlasti mitte nn tsementtsellusloosplaadid (Minerit, Luja jne).

felix kirjutas:Näe kui huvitav arutelu siin käib
Vastuseks eelkõnelejale - on olemas täiesti süsteemsed lahendused saavutamaks vuukidetta krohvipinda nn tuulutatava soojustussüsteemi puhul. Neid pakuvad mitmed tootjad Euroopas. Lihtsalt tuleb kasutada vastavat krohvikandeplaati! Ja selleks ei sobi kindlasti mitte nn tsementtsellusloosplaadid (Minerit, Luja jne).

Kas võiks ka "süsteemsed lahenduste"nime nimetada?

Olen päris palju Saksamaal käinud ja sealset ehitamist näinud.Paigas,kus elasin soojustati päris hulga maju,eranditult olid kivimajad mis 40-50a.tagasi ehitatud ja villa ei kasutatud,ainult peno pandi ja kui õieti mäletan siis naabermajale pandi 80mm paks peno,siin vist sellist mõõtu polegi.

küttevahetaja kirjutas:

murmet kirjutas:Minerit,Luja ja veel üks mis on aga hirmkallis. Nagu lugeda võisid, olen ise ka hetkel sama probla ees. Heameelega kasutaksin Mineriti, aga kuna soovin saada vuukideta krohvipinda, siis olen selle variandi hetkel kõrvalsahtlisse pannud, kuna ei tea tehnoloogiat kuidas tõkestada Mineriti gabariidimuutusi. Kõige lihtsam oleks ju kasutada Tempsit või Kivexit aga kuna mulle vuukidega pind kohe ei lähe mette, siis taas probla.

kindlasti peaks olema ilma vuukideta. Mingi tsementplaadi võib ju samamoodi üle armeerida ning krohvida nagu peno. On keegi midagi sarnast teinud?

Sarnaseid katsetusi on teadmatusest ilmselt tehtud palju
Küsimus on milles? Ülal nimetatud plaadid on nn "tsement-tselluloos" plaadid mille joonpaisumistegur (kui ma nüüd siinkohal numbritega mööda ei pane) on ca 3mm/jm kohta. Aga krohvidel on see ca 0,3mm/jm!! Ei saa ju kuidagi krohv püsida sellise liikumise tulemusena nende plaatide vuukides.
Krohv-viimistlusega tuulutatavate soojustussüsteemide jaoks toodetakse natuke teistsuguseid plaate. Näiteks "krohvikandeplaadid" mida minu andmetel on Eestist võimalik hankida: Capatect VHF-Putzträgerplatte, Knauf Aquapanel Outdoor ja STO-Ventec. Võib-olla on mõned veel. Nende toodete ülesehitus ja koostis on arvestatud krohvisüsteemide kandmiseks.
Soovitan soojalt tutvuda ka paigaldusjuhenditega!

terv Andrus

Soovin soojustada lihtsalt garaazi-töötoa. Mis oleks parem variant niiskuse kui vastupidavuse poolest? -->

Väljast
1. Laudvooderdus
2. Tuuletõke
3. Seina (150mm) vahele peno (või vill)
4. Saepuruplaat peale
5. Värv.

(Kivikatus garaažil, sinna alla samuti vajalik soojustus).

Tegemist siis ruumiga, mida 24/7 ei köeta soojaks talvel, kuid peaks hoidma norm temperatuuri sees, et torud ei külmuks ja enam-vähem oleks töötemperatuur normi piiril.
Asjatundjad-ehitajad, andke palun nõu. Teet

Mina kasutaks villa. Tuleb odavam. Näiteks http://ecostock.ee/
Loomulikult peab ka tuulutusvahe laudise ning tuuletõkke vahel olema!!!!

OJV kirjutas:

ken23113 kirjutas:
1 - Kas on võimalikud probleemid, et kivi niiske ja sinna peale pannes soojustust (peno või vill)?
2 - Kumb on paremate soojustusomadustega sama paksuse juures? Peno või vill? (Plaanis 20cm panna peale)
3 - Mida peaks siis vastavalt peno või villa peale panema, kui teeks välisfassaadi pritskrohviga?

Tänud ette abi eest!

3. Krohvi alla muidugi peno (vahtpolüstürool).
2. Soojustuslikud omadused on samad.
1. Erilisi probleeme ei tohiks olla - lihtsalt maja kuivab üpris kaua kui ükskord katuse alla saanud.

Miks "muidugi peno" krohvitavad villaplaadid võib ka seina panna?
Penoga on veel see mure et närilised tulevad jooksuga sinna sisse elama