Peno vs vill+krohv

[Nobody]

Kui vanale majale (harju sein) lisasoojust panna, siis mida teadjamad arvavad/teavad, kas skeem: vill+krohv võiks rohkem "hingav" jääda kui "peno+krohv"?
Küsimus ajendatud sellest, et eraldi vent süsteemi ei tahaks ehitama hakata.
Või peaks üldse mõtlema klassikalise: "vill + tuuletõke + viimistlus" skeemi peale?

Ette tänud.

[Kalvis]

Minu arust on kõik väljapakutud meetodid sobivad.

[murmet]

Vill võidab "hingamisvõistlused" tubli edumaaga polüsterooli ees . Ja kui aluspinnaks on puitkarkass, siis pole küsimustki, et kas peno või vill...

[Külaline]

Tere. Kus ned "võistlused" ja millal toimuvad? Tahaks pealtvaatajaks tulla ja penole pöialt hoida. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kalvis]

Vaata labori vee läbitavuse (aurutiheduse) sertifikaate.

Võistlus toimub ehitatud majades. Kunagi kaks kanget ehitusmeest vaidlesid ka, et kummal õigus - kas tõrvapapp käib väljapoole või sissepoole välisseina. Omanik korraldas võistluse - pool maja tehti väljapoole, pool maja sissepoole.
Kulus 30 aastat siis selgus võitja. Väljapool papiga osa oli läbimäda ja läks uuesti ehitamisele. Sissepoole pandud papiga osal polnud midagi viga.
Sama selle vahtplasti ja villaga - peab kuluma 30 aastat enne kui saab väita, et üks on kindlalt parem kui teine...võivad ka viiki jääda.

Kuna sertifikaat näitab vahtplastile tunduvalt väiksemat veeauru läbilaskvust kui villale siis oma majas eelistan teatud välisseina konstruktsioonides villa. Vahtplasti julgen panna sinna, kus ka teoreetiliselt tean, et veeauru kondenseerumine pole konstruktsioonile ohtlik - see on näiteks kivisein väljatpoolt vahtplasti ja krohviga. Või kasutan segasüsteeme - vahtplast sissepoole, villakiht väljapoole. Kõikidel konstruktsiooni tüüpidel lähtun valikust aurutihedam sissepoole, hõredam väljapoole. Jah, normid lubavad ei tea mida, kuid oma majal ma lähtun teada tuntud meetoditest ning kainest mõistusest. Tean, et ehitusel eelistatakse vahtplasti just sellepärast, et seda on parem paigaldada ja saab odavamalt. Ja ehitaja ei ehita endale. Klient aga ei tea ehitamisest midagi.

[Külaline]

Tere. Ehituses on üldiselt kõikide materjalidega nii, et neid tuleb kasutada otstarbekohaselt. Kui teha "võistlus", kus üks materjal on paigaldatud otstarbekohaselt ja teine mitteotstarbekohaselt, siis on "võistlejad" pandud juba erinevasse situatsiooni. Nii peno kui ka vill on õiged materjalid õigesti ülesehitatud süsteemides. Nii peno kui ka vill on halvad materjalid valesti ülesehitatud süsteemides. Millegipärast rõhutatakse peno valesti paigaldust nagu villa ei saaks valesti paigaldada. Süsteemis (seestpoolt) vill+peno, kumb on valesti? See, kes ütleb, et peno, on õigus. See, kes ütleb, et vill, on õigus. Tegelik süüdlane on aga see insener, kes selle jama kokku keeras. Materjal pole süüdi ebaõiges kasutamises. Lugupidamisega. Alar Piirfeld. P.S. Materjali väiksem auruläbilaskvus pole küll see näitaja, mille alusel teha lõplikke järeldusi.

[murmet]

Minu villaeelistus põhineb põhjanaabrite VTT uurimistulemuste usaldamisel ja iseenese visuaalsetel "uurimustulemustel", täpsemalt seletades- käisin eile linna peal ja silmasin paari fassaadi mis 4 aastat tagasi peno+krohv meetodil ilusaks tehtud. Eile nad aga kahjuks ilusad enam polnud, mõrasid ja vagusid täis nagu hullu. Kuna endal puitkarkassiga kahekordne maja, siis arvan et sinna sobiks vill krohvi alla paremini, et mängib koos puiduga kenasti paindlikult seal krohvi all kaasa või kuidagi nii...Ootangi igasugust infi ja kriitikat mis aitaks mul oma sümpaatiat villa vastu süvendada

[Külaline]

Tere. Suur hulk maju peno+krohv meetodil on tehtud tehnoloogilisi nõudeid eirates. Pole siis mingi ime. Aga tehnoloogiast kinnipidamine ei kuulu meie ehituskultuuri juurde. Süüdi EI OLE PENO, süüdi on tehnoloogia rikkujad. Ei tea VTT uurimistulemustest midagi, aga tean Euroopa instituutide uurimistulemusi, kus ei kirjeldata penosüsteemide kahjulikkusest.
Enda puitkarkassmajale pole küll kuigi mõistlik panna vill+krohv. Kondensvesi on sisse projekteeritud. Kahju, et ei saa sümpaatiat villa vastu süvendadda - füüsika ei luba. Lahendus oleks vill+tuuletõke või peno(siinidel)+krohv. Lugupidamisega. Alar Piirfed

[murmet]

Tere. Suur hulk maju peno+krohv meetodil on tehtud tehnoloogilisi nõudeid eirates. Pole siis mingi ime. Aga tehnoloogiast kinnipidamine ei kuulu meie ehituskultuuri juurde. Süüdi EI OLE PENO, süüdi on tehnoloogia rikkujad. Ei tea VTT uurimistulemustest midagi, aga tean Euroopa instituutide uurimistulemusi, kus ei kirjeldata penosüsteemide kahjulikkusest.
Enda puitkarkassmajale pole küll kuigi mõistlik panna vill+krohv. Kondensvesi on sisse projekteeritud. Kahju, et ei saa sümpaatiat villa vastu süvendadda - füüsika ei luba. Lahendus oleks vill+tuuletõke või peno(siinidel)+krohv. Lugupidamisega. Alar Piirfed

Tänud. Hetkel on seinast ettekujutus järgmine: seestpoolt väljapoole-vill+tuuletõkkekips+FAS4+krohv. Kas ka sellisel juhul on kondensi oht olemas?
PENO ma ei halvusta, lihtsalt ei taha teatud põhjustel oma maja seintel teda näha.

[Külaline]

Tere. 1.Jah 2. Kips ei ole kandev konstruktsioonielement välispiirdes. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[murmet]

Tere. 1.Jah 2. Kips ei ole kandev konstruktsioonielement välispiirdes. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kirjutan oma seina üksipulgi lahti, siis on ehk lihtsam kommenteerida:
Seestpoolt - viimistlus-lisaroovitus 50mm ja PAROC eXtra 50mm- aurutõke-kandev karkass 150mm ja Paroc eXtra 150mm-tuuletõkkekips-Paroc FAS4 50mm (kinnitet liimiseguga ja mehhaaniliselt)-kergkrohv 10mm.
Vot selline siis on plaan, ootan poolt- ja vastukajasid. Tänud

[Külaline]

Tere. Lähtuvalt Eesti ehituskultuurist ei suudeta aurutõket pidama saada. Kui peab, siis kondensi ei teki. Välisvilla pole kuhugi korrektselt kinnitada. Kips ei ole välispiirde konstruktsioonimaterjal. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[csi]

Olen pikalt juurelnud kes küll peidab end Alar Piirfeldi nime taha...Alguses arvasin et inimene kes on otseselt seotud penoplasti tootmisega Eestis-kuid nüüd olen kindel , ta on lihtlabane müügimees kes on leidnud selle foorumi siin olevat sobiva koha kus oma toodet müüa... häbi Alar , HÄBI!!!

[Külaline]

Tere. Küll mõnele ikka meeldib tegeleda personaalküsimustega. Siis, kui pole sisulist argumentatsiooni vaidlemiseks, minnakse isiku kallale. Ei müü villa ega penoplasti. Lugupidamisega. Alati oma nime allakirjutav (erinevalt personaalküsimustega tegelejatest) Alar Piirfeld

[murmet]

Tere. Lähtuvalt Eesti ehituskultuurist ei suudeta aurutõket pidama saada. Kui peab, siis kondensi ei teki. Välisvilla pole kuhugi korrektselt kinnitada. Kips ei ole välispiirde konstruktsioonimaterjal. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Küll ma selle aurutõkke pidama saan, selleks mul see lisaroovitus+50 villa viimistluskihi alla ongi lisatud et oleks kus igasugu installe vedada ilma aurutõket augustamata. Tuuletõkkekips pole mul mitte konstruktsioonitugevduseks vaid tuuletõkkeks ja pinnaks millele liimiseguga kinnitan villa. Miks aga ei sobi kipsi kasutada viimase villakihi all ja mida siis kasutada? sellele küsimusele ootangi vastust kuna nii villatootja kui ka mitmed ehitusportaalid pakuvad just sellist lahendust.

[Külaline]

Tere. Mõni kirjutis tagasi kirjutasid, et nägid halvasti väljanägevaid soojustatud maju. See on tehnoloogiarikkumise tulemus. Ise tahad samuti hakata tehnoloogiat rikkuma, kuna enamus Eesti ehitajatest (loe : tehnoloogiarikkujad) seda teeb!! Euroopas väljatöötatud tehnoloogia ei näe ette kandavaks aluspinnaks ette kipsi. Villamüüjad ei tea tehnoloogiat, nemad müüvad villa mitte soojustussüsteemi. Ma nimetasin konstruktsioonmaterjal mitte konstruktsioonitugevdaja. Kips peaks olema konstruktsiooni kandja, ta pole pelgalt viimistluskihi aluspind seal sees. Liimimiseks võib sobida OBS ja tsementkiudplaat, aga seda eeldusel et sisemine aurutõke peab 100 %, vastasel juhul on kondens seinas. Tuult peab pidama krohvikiht, sisemisi tuuletõkkeid küll vaja pole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[murmet]

Tere. Kuna olen selle tööga praktiliselt tegelenud nii siin kui sealpool, julgen pakkuda et mõranenud penofassaadi tekke põhjuseks on: 1. Mehhaanilise kinnituse puudumine/puudulikkus 2. Armeerimisvõrguta krohvimine 3. Aluspinna/kandva konstruktsiooni deformatsioon. Mis aga puudutab tehnoloogiarikkumist kips+vill süsteemi puhul, siis leidsin ühe lingi http://www.prewis.fi mis kergendas minus tekitet süütunnet tellijate ees, kellele olen sama tehnoloogiat (arhitekti ja ehitusjärelvalve poolt heaks kiidetud) kasutades fassaade teinud. Loodan et antud tehnoloogia ikka ka Eestimaa tingimustesse sobib, sest alustan kohe-kohe oma fassaadiga.
Tänud

[Külaline]

Tere. Minu määratluse järgi kuulub see nn põrsamajade hulka. Kvaliteetinsenerid peavad andma konstruktiivlahendused, mis peavad töötama ka raskeimates oludes ehk andma teatud varuteguri. Kulli-kirja viskamine ei tohiks kuuluda inseneri riistvarasse. Miks see on põrsamaja? Kui ei teki ebasoodsaid tingimusi (ehk ei tule kuri hunt) nagu aurutõkke vigastused, aurutõkke mittehermeetilisus, aknaplekkide tilkumised, parapettide tilkumised, ebatihedad läbiviigud, rõdude ja terasside liited jm., tuulekoormus tormis, äikesetormi vihm, siis suure tõenäosusega see asi ka toimib. Kui aga saabub kohale kuri hunt, siis on ekspertidel, advokaatidel, materjalimüüjatel, ehitajatel jälle kliente olemas. Ja kas siis on jälle mingi materjal sellest võileivast süüdi? Ei ole, süüdi on libainseneride poolt väljatöötatud, varuteguriga mittearvestatud ja katsetamata, aga ilusa klantspildi peal reklaamitud süsteemid. Kas antud süsteemi väljatöötajad üldse teavad, mis tehnilistele nõuetele sellised soojustussüsteemid peavad vastama. Ma arvan, et mitte. Tehnoloogia väljatöötanud maades ei ole kips süsteemikandjana aktsepteeritud, selle üle ei diskuteerita, see on aksioom, kuna antud aluspind ei vasta nõutavatele tehnilistele parameetritele. Kandepinnal peab olema teatud nakketugevus (mitte kipsi paberinake, mis veega kokkupuutel veelgi väheneb), tugevus kuhu saaks süsteemijärgselt kinnitada tüübel ja veetaluvus juhuks kui tuleb kuri hunt. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[murmet]

Tänud sisuka ja konstruktiivse vastuse eest. Igatahes tekkis mul nüüd piisav motivatsioon asi võimalikult põhjalikult läbi uurida. Ahjaa, üks küsimus jäi- kas talitan õigesti, kasutades vana majaosa seinte lisasoojustuseks väljaspoole kivivill+tuuletõke tehnoloogiat. Sein ise monoliit saepurubetoon. Tänud

[Külaline]

Tere. Vill+tuuletõke on lollikindlaim variant. Ainult läbipuhumine on ebameeldivalt suur. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[küttevahetaja]

kas on olemas mõnda krohvitavat plaati?
Kuna krohvitud maja on ilus, tekkis selline mõte. Roovitus-vill-tuuletõke-distantsliist-krohvitav plaat ning kõigelõpuks krohv. Jääks ilus ning kindlasti ei tekiks mingeid niiskuse probleeme. On kellelgi kogemusi?

[murmet]

Minerit,Luja ja veel üks mis on aga hirmkallis. Nagu lugeda võisid, olen ise ka hetkel sama probla ees. Heameelega kasutaksin Mineriti, aga kuna soovin saada vuukideta krohvipinda, siis olen selle variandi hetkel kõrvalsahtlisse pannud, kuna ei tea tehnoloogiat kuidas tõkestada Mineriti gabariidimuutusi. Kõige lihtsam oleks ju kasutada Tempsit või Kivexit aga kuna mulle vuukidega pind kohe ei lähe mette, siis taas probla.

[küttevahetaja]

Minerit,Luja ja veel üks mis on aga hirmkallis. Nagu lugeda võisid, olen ise ka hetkel sama probla ees. Heameelega kasutaksin Mineriti, aga kuna soovin saada vuukideta krohvipinda, siis olen selle variandi hetkel kõrvalsahtlisse pannud, kuna ei tea tehnoloogiat kuidas tõkestada Mineriti gabariidimuutusi. Kõige lihtsam oleks ju kasutada Tempsit või Kivexit aga kuna mulle vuukidega pind kohe ei lähe mette, siis taas probla.

kindlasti peaks olema ilma vuukideta. Mingi tsementplaadi võib ju samamoodi üle armeerida ning krohvida nagu peno. On keegi midagi sarnast teinud?

[joller 11]

Minerit,Luja ja veel üks mis on aga hirmkallis. Nagu lugeda võisid, olen ise ka hetkel sama probla ees. Heameelega kasutaksin Mineriti, aga kuna soovin saada vuukideta krohvipinda, siis olen selle variandi hetkel kõrvalsahtlisse pannud, kuna ei tea tehnoloogiat kuidas tõkestada Mineriti gabariidimuutusi. Kõige lihtsam oleks ju kasutada Tempsit või Kivexit aga kuna mulle vuukidega pind kohe ei lähe mette, siis taas probla.

kindlasti peaks olema ilma vuukideta. Mingi tsementplaadi võib ju samamoodi üle armeerida ning krohvida nagu peno. On keegi midagi sarnast teinud?

Läbi käidud rada. Roovidele paigaldatud tsementkiudplaadid, mis koos armeerimisvõrguga üle krohvitud ei jää kauaks ilusaks. Tsementkiud plaat hakkab paisuma ja kahanema tingituna ilmastikust ning suht varsti on liitepiirkondades praod sees. Ei aita seal ei ussi ega püssirohi. Hiljem lastakse ikkagi relakaga plaatide liidetesse vaod sisse ning silikoonitakse. Lõpptulemus suht porno. Millegi pärast väga paljud insenerid topivad ikka veel selliseid sõlme lahendusi projektidesse sisse

[antonio1]

Minerit,Luja ja veel üks mis on aga hirmkallis. Nagu lugeda võisid, olen ise ka hetkel sama probla ees. Heameelega kasutaksin Mineriti, aga kuna soovin saada vuukideta krohvipinda, siis olen selle variandi hetkel kõrvalsahtlisse pannud, kuna ei tea tehnoloogiat kuidas tõkestada Mineriti gabariidimuutusi. Kõige lihtsam oleks ju kasutada Tempsit või Kivexit aga kuna mulle vuukidega pind kohe ei lähe mette, siis taas probla.

kindlasti peaks olema ilma vuukideta. Mingi tsementplaadi võib ju samamoodi üle armeerida ning krohvida nagu peno. On keegi midagi sarnast teinud?

Läbi käidud rada. Roovidele paigaldatud tsementkiudplaadid, mis koos armeerimisvõrguga üle krohvitud ei jää kauaks ilusaks. Tsementkiud plaat hakkab paisuma ja kahanema tingituna ilmastikust ning suht varsti on liitepiirkondades praod sees. Ei aita seal ei ussi ega püssirohi. Hiljem lastakse ikkagi relakaga plaatide liidetesse vaod sisse ning silikoonitakse. Lõpptulemus suht porno. Millegi pärast väga paljud insenerid topivad ikka veel selliseid sõlme lahendusi projektidesse sisse

siis on veel üks võimalus kui niiväga puitmajale kivimaja välimust tahad anda..laod sellele puitkarkassile mis kaetud tuuletõkkega kivifassaadi ette ning krohvid ära. samas ei saa sellest aru, miks sa (murmet) plokkidest maja ei ehitanud kui kohe teadsid, et krohvitud fassaadi tahad, oleks ju lõpptulemus igati parem olnud.