Ehitusfoorum

Postitatud: **29 Apr 2025, 10:40**

kunn24 kirjutas: 29 Apr 2025, 00:26 Kas tungraud on ka võimendi? Aga mutrivõti? Aga naine, kui teda p..st näpistad ja sulle vastu kõrvu annab?
Kui vähe huvitab, siis pead otsima omasuguste seltskonna, kellele samamoodi meeldib mõisteid pea peale keerata ja eks siis jaurake koos. Näiteks on juristid suutnud keerata nii mitmedki tavamõisted segamini ja aru saavad ühtemoodi asjast vaid siis, kui pistavad juurde krüptilise sõna:"juriidiliselt", eriti tavainimese ees poosetades (omavahel nad võivad seda eeldust rakendada vaimisi). Näiteks:"juriidiliselt korrektne"- mis tavatähenduses võib tähendada parajat jama.
Kas sellest on vaja eeskuju võtta ja leiutada võimendi puhul täiend:"vkoliselt"?

Kuna sigulli roolikarp täiendavat välist energiat ei tarbi, siis ta muundab pöördemomenti. Samamoodi ka sillareduktor.
Näiteks E30 BMW-l oli 2 varianti roolilatte- võimendiga (külge tulid hüdrovoolikud) ja ilma. Mõlemas oli sinu mõistes "pöördemomenti võimendav" reduktor/ hammaspaar.
Kui ikka keeruline või tekitab vaimset erutust, proovi võtta rahunemispaus. Siia jaburduste tootmine ei ole kohustus.

Ära pläma, korduvalt juba räägitud, et rooli"karp" võimendab juhi poolt rakendatavat jõudu, mis rattaid pöörab (täpsemalt pöördemomenti) ja see on just selle VÕIMENDAMISE eesmärgil sinna pandud, mitte niisama ning sisuliselt ongi mehaaniline VÕIMENDI.

Postitatud: **29 Apr 2025, 13:36**

Vko kirjutas: 29 Apr 2025, 10:40
kunn24 kirjutas: 29 Apr 2025, 00:26 Kas tungraud on ka võimendi? Aga mutrivõti? Aga naine, kui teda p..st näpistad ja sulle vastu kõrvu annab?
Kui vähe huvitab, siis pead otsima omasuguste seltskonna, kellele samamoodi meeldib mõisteid pea peale keerata ja eks siis jaurake koos. Näiteks on juristid suutnud keerata nii mitmedki tavamõisted segamini ja aru saavad ühtemoodi asjast vaid siis, kui pistavad juurde krüptilise sõna:"juriidiliselt", eriti tavainimese ees poosetades (omavahel nad võivad seda eeldust rakendada vaimisi). Näiteks:"juriidiliselt korrektne"- mis tavatähenduses võib tähendada parajat jama.
Kas sellest on vaja eeskuju võtta ja leiutada võimendi puhul täiend:"vkoliselt"?

Kuna sigulli roolikarp täiendavat välist energiat ei tarbi, siis ta muundab pöördemomenti. Samamoodi ka sillareduktor.
Näiteks E30 BMW-l oli 2 varianti roolilatte- võimendiga (külge tulid hüdrovoolikud) ja ilma. Mõlemas oli sinu mõistes "pöördemomenti võimendav" reduktor/ hammaspaar.
Kui ikka keeruline või tekitab vaimset erutust, proovi võtta rahunemispaus. Siia jaburduste tootmine ei ole kohustus.
Ära pläma, korduvalt juba räägitud, et rooli"karp" võimendab juhi poolt rakendatavat jõudu, mis rattaid pöörab (täpsemalt pöördemomenti) ja see on just selle VÕIMENDAMISE eesmärgil sinna pandud, mitte niisama ning sisuliselt ongi mehaaniline VÕIMENDI.

Kõik saavad aru, mida mõtled, aga Sa kasutad valesid termineid!
Tehnikainimesed teavad, et võimendi eeldab välise jõu, energia vms kaasmist, ehk siis väljundis on töö suurem kui sisendis. Võrdluseks võid võtta nt transistori vooluvõimendina, kui see teema kodusem.
Roolikarp, igasugune reduktor või ka tali, ei ole võimendid, nende sisendis ja väljundis on töö võrdne. (Kui ei arvesta sisehõõrdekadusid)

Postitatud: **29 Apr 2025, 17:45**

Ei huvita mingi "süva"füüsika teooria, reaalsuses võimendab pöördemomenti ja pöördemomendi seisukohast võib nimetada võimendiks. Muusas, see on siin ju ka alamfoorum nimega "Naljanurk", nii et naerge terviseks.

Postitatud: **29 Apr 2025, 18:52**

Vko kirjutas: 29 Apr 2025, 17:45Ei huvita mingi "süva"füüsika teooria ... pöördemomendi seisukohast võib nimetada võimendiks

See ei ole eriti süvafüüsika, selliseid seadmeid nimetatakse lihtmehhanismideks - Lihtmehhanismid ei muuda töö hulka, mida tuleb teha. Lihtmehhanism muudab vajaminevat jõudu ja läbitud teepikkust. Nii mitu korda, kui lihtmehhanismi kasutamisel võidetakse jõus, kaotatakse läbitud tee pikkuses, ja vastupidi.
Selleks et võita jõus, (võimendada) tuleb rooli rohkem keerata.

Postitatud: **29 Apr 2025, 19:05**

Küülaline kirjutas: 29 Apr 2025, 18:52
Vko kirjutas: 29 Apr 2025, 17:45Ei huvita mingi "süva"füüsika teooria ... pöördemomendi seisukohast võib nimetada võimendiks
See ei ole eriti süvafüüsika, selliseid seadmeid nimetatakse lihtmehanismideks - Lihtmehhanismid ei muuda töö hulka, mida tuleb teha. Lihtmehhanism muudab vajaminevat jõudu ja läbitud teepikkust. Nii mitu korda, kui lihtmehhanismi kasutamisel võidetakse jõus, kaotatakse läbitud tee pikkuses, ja vastupidi.
Selleks et võita jõus, (võimendada) tuleb rooli rohkem keerata.

Mulle, tehnilise hariduseta inimesele selge ja loogiline seletus aga mõne jaoks kindlalt liiga “süva” ja “ei huvita”.

Tõsimeeli väide - žigullidel on roolivõim - sobib naljanurka väga hästi! Pole põhjust rohkem vaielda.

Postitatud: **29 Apr 2025, 19:22**

optimist88 kirjutas: 29 Apr 2025, 19:05 Tõsimeeli väide - žigullidel on roolivõim - sobib naljanurka väga hästi!

Sa pole ilmselgelt vanade traktorite rooli keeranud, sestap ka üleolev suhtumine roolikarbi poolt pakutavasse momendivõimendusse.
Noorus, mis teha

Postitatud: **29 Apr 2025, 19:47**

optimist88 kirjutas: 29 Apr 2025, 19:05 Mulle, tehnilise hariduseta inimesele selge ja loogiline seletus aga mõne jaoks kindlalt liiga “süva” ja “ei huvita”.
Tõsimeeli väide - žigullidel on roolivõim - sobib naljanurka väga hästi! Pole põhjust rohkem vaielda.

Tore ju kui nalja edasi teed.

Juba räägitud, et kui miski rooli keeramist ei võimendaks, siis praktikas (liikluses) vist sõita ei õnnestuks ja antud juhul on seal rooli keeramise hõlbustamiseks (pöördemomendi) võimendi vahel.

Postitatud: **29 Apr 2025, 19:53**

madis64 kirjutas: 29 Apr 2025, 19:22sestap ka üleolev suhtumine roolikarbi poolt pakutavasse momendivõimendusse

Kus sa näed üleolevat suhtumist?
Aga selleks, et rattad keeraks 45 kraadi, tuli "barankat" vändata ikka päris mitu tiiru.

Postitatud: **29 Apr 2025, 19:59**

Küülaline kirjutas: 29 Apr 2025, 19:53 Kus sa näed üleolevat suhtumist?

Selles oma postituses tsiteeritud tekstis.

Postitatud: **29 Apr 2025, 20:21**

On tegu võimendiga? Siin jaurate semantika üle.

Postitatud: **29 Apr 2025, 20:35**

Sobituslüli. Inimese jõud ja koormuse raskusjõud sobitatakse kokku. Analoogiliselt toimetab tungraud.
Üldiselt, kui elementaarmehaanika mõisted ära hägustate, siis võib varsti leida ennast nurka värvituna. Tulemuseks on omaette jauramine ja mõistete leiutamine. Kõrgkoolist reeglina visati sellised kulibinid välja (erand oli siis, kui mõni vanem oli mõjukas isik või Kulibin avaldas siiski sellist muljet, et mõned veidrused anti andeks).

Postitatud: **29 Apr 2025, 20:39**

rs7 - midagi (mis ?) on sinu pildil valesti....

Postitatud: **29 Apr 2025, 20:48**

võhik kirjutas: 29 Apr 2025, 20:39midagi on sinu pildil valesti

Missasi on valesti?

Postitatud: **29 Apr 2025, 22:58**

Žigulit ja selle roolisüsteemi ei ole pildil.

Postitatud: **30 Apr 2025, 06:50**

Kolmanda pildi ülekandetegur on ilmselt vale. Kui selle järgi keegi omal ajal koolis õppis, siis läks vigaste teadmistega pärast ellu.
Ma pulli pärast palusin AI-l kolme liikuva plokiga tali skeemi joonistada ja seletada, kuidas see töötab.
Igasugu kentsakaid pilte tuli...

Postitatud: **30 Apr 2025, 07:27**

Kui palju see on?

Postitatud: **30 Apr 2025, 07:56**

krt... tuleb jah välja, et õige on. Ma ka esimese hooga mõtlesin, et iga liikuv plokk suurendab jõudu 2x ehk tegemist on geomeetrilise progressiooniga, mitte aritmeetilisega...

Aga miski skeemiga peaks ka geomeetriline progressioon võimalik olema? Nagu hammasratastel käigukastis on.....?

Siis peaks ilmselt ka "liikumatu " ploki kinnituskoht liikuma, ehk "liikumatute " plokkide vahekaugused töö käigus muutuma...

Postitatud: **30 Apr 2025, 08:18**

trebla kirjutas: 30 Apr 2025, 07:56 krt... tuleb jah välja, et õige on. Ma ka esimese hooga mõtlesin, et iga liikuv plokk suurendab jõudu 2x ehk tegemist on geomeetrilise progressiooniga, mitte aritmeetilisega...

Aga miski skeemiga peaks ka geomeetriline progressioon võimalik olema? Nagu hammasratastel käigukastis on.....?

Siis peaks ilmselt ka "liikumatu " ploki kinnituskoht liikuma, ehk "liikumatute " plokkide vahekaugused töö käigus muutuma...

Selles suhtes on lihtne, et niimitu X, kui tõmmatavat otsa pead pikemalt (tõmbava otsa suhtes) tõmbama, on ka jõud tõmbavas otsas samapalju X suurem. Olgu plokkide skeem milline tahes.

Postitatud: **30 Apr 2025, 08:20**

rs7 kirjutas: 29 Apr 2025, 20:21 ... Siin jaurate semantika üle.

Kui mõisted segi aetakse, terendub "Baabeli torni efekt"

Postitatud: **30 Apr 2025, 13:13**

A23 kirjutas: 30 Apr 2025, 08:20 Kui mõisted segi aetakse, terendub "Baabeli torni efekt"

Mis parata, kui ka laias maailmas mõisted eri kohtades erinevalt määratletud on:

https://en.wikipedia.org/wiki/Mechanical_amplifier

"Electrical amplifiers increase the power of the signal with energy supplied from an external source. This is generally not the case with most devices described as mechanical amplifiers; all the energy is provided by the original signal and there is no power amplification."

Postitatud: **30 Apr 2025, 17:45**

Wikipeedia tuleb varsti ahju ajada, järgmine sooda on sinna juba sodinud:
A torque amplifier is a mechanical device that amplifies the torque of a rotating shaft without affecting its rotational speed.
https://en.wikipedia.org/wiki/Torque_am ... plications
Kui samamoodi jätkata, on perpentum mobile valmis.

Postitatud: **30 Apr 2025, 18:13**

Wikipeedia ei ole kunagi mingi usaldusväärne allikas olnud - kes iganes millal tahes võib mistahes sousti sinna kirja panna!

Postitatud: **30 Apr 2025, 18:22**

madis64 kirjutas: 30 Apr 2025, 13:13
A23 kirjutas: 30 Apr 2025, 08:20 Kui mõisted segi aetakse, terendub "Baabeli torni efekt"
Mis parata, kui ka laias maailmas mõisted eri kohtades erinevalt määratletud on:

https://en.wikipedia.org/wiki/Mechanical_amplifier

"Electrical amplifiers increase the power of the signal with energy supplied from an external source. This is generally not the case with most devices described as mechanical amplifiers; all the energy is provided by the original signal and there is no power amplification."

Üks autopoe müüja püüdis kunagi mulle seletada, et Eesti keeles ei saagi olla sõna "nookur", sest Eestlased elasid autode leiutamise ajal koobastes ja alles "vabastajad" tõid siia autod.

"Laiatarbe Inglishc" on palju vähem arenenud, kui Eesti tehniline keel ja Eesti keeles on sellise keeraja jaoks olemas väljend nagu "Pöördemomendikordisti":
https://www.google.com/search?q=p%C3%B6 ... client=img

Ingliskeeles sama asi:
https://www.google.com/search?q=torque+ ... client=img

Edasijõudnutele erinevate plokkide ja nööride kinemaatika uurimiseks sobib "plokkvibu" tööpõhimõttega tutvumine.
https://www.google.com/search?newwindow ... 99&dpr=1.5

Postitatud: **30 Apr 2025, 19:05**

madis64 kirjutas: 29 Apr 2025, 19:22
optimist88 kirjutas: 29 Apr 2025, 19:05 Tõsimeeli väide - žigullidel on roolivõim - sobib naljanurka väga hästi!
Sa pole ilmselgelt vanade traktorite rooli keeranud, sestap ka üleolev suhtumine roolikarbi poolt pakutavasse momendivõimendusse.
Noorus, mis teha

Näen, et sa jäid numbrimaagiasse kinni. GAZ 51-ga olen piisavalt sõitnud. '86 lõpetatud keskkool sisaldas BC juhtimisõigust, millele eelnes paar aastat autoõpetuse tunde. Vene veokate tehnosüsteemid arutati pulkadeni läbi, sõidukad põgusalt. VAZ-ide, GAZ-24, M2140, ZAZ965-ga olen sõitnud. Teooria ja praktika klapivad sellega, mida kunn24, Küülaline, A23, ping jne kirjutavad. Olgu rooli mehh. ülekanne mis tahes, hüdrauliselt (või elektriga) võimendatud rool on täiesti teine tubakas. Pole võimalik segi ajada. Sama lugu - võimendamata vs vaakumvõimendiga sõidupidur (VAZ-id).

Ehitusfoorum

Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest

Re: Elektriautodest