Ehitusfoorum

https://www.engadget.com/transportation ... 29155.html kõikide ekraanivihkajate unelm

tabarabarap kirjutas: 26 Apr 2025, 09:25 https://www.engadget.com/transportation ... 29155.html kõikide ekraanivihkajate unelm

Aga see-eest on 100 ühikuga lisavarustuse paketis kõigi jaoks vist midagi olemas. Umbes nagu IKEA köögikapp, kus on ainult seinad ja ülejäänut hakkad juurde ostma. Mis siis selle kastika maksumuseks tegelikult tuleb?
PM-s ilmus ka eesti keeles artikkel selle "üliodava" EV kohta. https://tehnika.postimees.ee/8237972/se ... -alla-tuua

Urmas kirjutas: 27 Apr 2025, 09:30

tabarabarap kirjutas: 26 Apr 2025, 09:25 https://www.engadget.com/transportation ... 29155.html kõikide ekraanivihkajate unelm

Aga see-eest on 100 ühikuga lisavarustuse paketis kõigi jaoks vist midagi olemas. Umbes nagu IKEA köögikapp, kus on ainult seinad ja ülejäänut hakkad juurde ostma. Mis siis selle kastika maksumuseks tegelikult tuleb?
PM-s ilmus ka eesti keeles artikkel selle "üliodava" EV kohta. https://tehnika.postimees.ee/8237972/se ... -alla-tuua

Kui noorematele võib tunduda see imelik, siis veel 30-40 aastat tagasi oligi nii, et varustuse valikuvõimalused olid oluliselt laiemad, kui tänapäevaste klassifikatsioonide ja sunduslike paketivalikutega.
Näiteks A100 universaali võis osta kas 60kW mootoriga või 4x4 sedaani V8 mootoriga.
700BMW sai ka vändaga akendega.
Kui inimesel oli vaja 7 kohalist autot, siis ei pidanud "lux lisadega" ennast vigaseks maksma vaid sai valida vastavalt vajadusele lihtsama ja odavama auto.
Kui kõige kallim Eestis müüdav sõiduauto oli max varustuses VW Karavelle, hinnaga üle 1000 000eek siis üks esindus oli nõus müüma ka ilma roolivõimuta auto, kui teha tehasetellimus.

Masstootmise loogika põhjal on kõige kuluefektiivsem vast see, kui kõik tellijad saavad ühe ja sellesama auto, kuid sind huvitavad lisad lihtsalt aktiveeritakse üle interneti pärast vastava papi ülekandmist ....?

võhik kirjutas: 27 Apr 2025, 23:33 Masstootmise loogika põhjal on kõige kuluefektiivsem vast see, kui kõik tellijad saavad ühe ja sellesama auto, kuid sind huvitavad lisad lihtsalt aktiveeritakse üle interneti pärast vastava papi ülekandmist ....?

Kuluefektiivsusega ei ole siin vist mitte midagi pistmist, pigem on võimalus müüa lisana "ostjale mittevajalikku toodet", pannes teda uskuma, et ostjal on seda seadet vaja.
Näiteks ainult häälkäskusega avatav armatuurlaua laegas, mille avamise õiguse saab osta lisaks kuupõhise hinnaga?
Kui seda lisa ei osta, siis laegast muul moel avada ei saagi aga laegas on ostjale maha müüdud.

Või näiteks see sama 5 aasta vanuse tehnoloogiaga ekraan mis (tasulisi?) uuendusi vajab, mis on tarkvaravõrkude kaudu seotud autoga ja mille eest küsitakse mitmeid tuhandeid on ju näiteks minu jaoks mõttetu lisa seade, kui selle asendab palju funktsionaalsem 100eur maksev androidekraan, kust saab näha lisaks reaalajas liiklusinfole ka reaalajas kõiki auto jõusedame andmeid, jne.

ping kirjutas: 28 Apr 2025, 09:50...
Või näiteks see sama 5 aasta vanuse tehnoloogiaga ekraan mis (tasulisi?) uuendusi vajab, mis on tarkvaravõrkude kaudu seotud autoga ja mille eest küsitakse mitmeid tuhandeid on ju näiteks minu jaoks mõttetu lisa seade, kui selle asendab palju funktsionaalsem 100eur maksev androidekraan, kust saab näha lisaks reaalajas liiklusinfole ka reaalajas kõiki auto jõusedame andmeid, jne.

Palun maini mõni autotootja ära, kes antud kuupõhist tasu küsib lisade kasutamise eest.

ping kirjutas: 27 Apr 2025, 22:04 Kui noorematele võib tunduda see imelik, siis veel 30-40 aastat tagasi oligi nii, et varustuse valikuvõimalused olid oluliselt laiemad, kui tänapäevaste klassifikatsioonide ja sunduslike paketivalikutega.
Näiteks A100 universaali võis osta kas 60kW mootoriga või 4x4 sedaani V8 mootoriga.
700BMW sai ka vändaga akendega.
Kui inimesel oli vaja 7 kohalist autot, siis ei pidanud "lux lisadega" ennast vigaseks maksma vaid sai valida vastavalt vajadusele lihtsama ja odavama auto.
Kui kõige kallim Eestis müüdav sõiduauto oli max varustuses VW Karavelle, hinnaga üle 1000 000eek siis üks esindus oli nõus müüma ka ilma roolivõimuta auto, kui teha tehasetellimus.

Ma olen kasutajana märgitud autole mis toodeti 1996 ehk 29 aastat tagasi. Roolivõimu ei olnud, aknad käisid vändaga, kojamehed käisid ainult 2 režiimis - kas aeglaselt või kiirelt. Ainus mugavus oli raadio - isegi sigarisüütaja pesa ei olnud. Kriitiliselt suhtudes ei olnud tegu muidugi autoga - oli Opel

Kui "tähte närida", siis isegi 50 aastat vanal Žigulil on roolivõimendi. Ei ole jah elektriline ega ka hüdrauliline, aga on mehaaniline. Ilma mingi võimendita poleks sisuliselt võimalik rooli keerata.

Vko kirjutas: 28 Apr 2025, 14:07 Kui "tähte närida", siis isegi 50 aastat vanal Žigulil on roolivõimendi. Ei ole jah elektriline ega ka hüdrauliline, aga on mehaaniline. Ilma mingi võimendita poleks sisuliselt võimalik rooli keerata.

Vahest täpsustad millest jutt?

Rooli keeramine ilma võimenduseta ei ole võimatu vaid raske. On ette tulnud olukordasid. Ja olen ka ilma roolivõimuta autodega ja traktoritega sõitnud

Vko kirjutas: 28 Apr 2025, 14:07 Kui "tähte närida", siis isegi 50 aastat vanal Žigulil on roolivõimendi. Ei ole jah elektriline ega ka hüdrauliline, aga on mehaaniline. Ilma mingi võimendita poleks sisuliselt võimalik rooli keerata.

Sa oled nõrk v? Mul on päris mitu autot olnud roolivõimuta, s.h. paar Ladat. Žigulli rehvilaius algas 135 mm-st, ka poisike sai hakkama. Roolivõimuga Ladat ma küll ei mäleta. Ajad pidurivõimuga segi.

aero kirjutas: 28 Apr 2025, 16:40

Vko kirjutas: 28 Apr 2025, 14:07 Kui "tähte närida", siis isegi 50 aastat vanal Žigulil on roolivõimendi. Ei ole jah elektriline ega ka hüdrauliline, aga on mehaaniline. Ilma mingi võimendita poleks sisuliselt võimalik rooli keerata.

Sa oled nõrk v? Mul on päris mitu autot olnud roolivõimuta, s.h. paar Ladat. Žigulli rehvilaius algas 135 mm-st, ka poisike sai hakkama. Roolivõimuga Ladat ma küll ei mäleta. Ajad pidurivõimuga segi.

Meenub oma 2105 Sain kuskilt 110 mm laiusega naastrerhvid. jube hästi sõitis lumes.

aero kirjutas: 28 Apr 2025, 16:40

Vko kirjutas: 28 Apr 2025, 14:07 Kui "tähte närida", siis isegi 50 aastat vanal Žigulil on roolivõimendi. Ei ole jah elektriline ega ka hüdrauliline, aga on mehaaniline. Ilma mingi võimendita poleks sisuliselt võimalik rooli keerata.

Sa oled nõrk v? Mul on päris mitu autot olnud roolivõimuta, s.h. paar Ladat. Žigulli rehvilaius algas 135 mm-st, ka poisike sai hakkama. Roolivõimuga Ladat ma küll ei mäleta. Ajad pidurivõimuga segi.

Mida su arust siis "roolikarp" teeb kui ta mehaaniliselt ei võimenda, kus roolist tulev võll teeb mitu pööret ja väljuv hoob pöörab end vaid väikese osa? Pane see hoob otse rooli otsa ja proovi siis keerata.

Vko kirjutas: 28 Apr 2025, 17:10

aero kirjutas: 28 Apr 2025, 16:40

Vko kirjutas: 28 Apr 2025, 14:07 Kui "tähte närida", siis isegi 50 aastat vanal Žigulil on roolivõimendi. Ei ole jah elektriline ega ka hüdrauliline, aga on mehaaniline. Ilma mingi võimendita poleks sisuliselt võimalik rooli keerata.

Sa oled nõrk v? Mul on päris mitu autot olnud roolivõimuta, s.h. paar Ladat. Žigulli rehvilaius algas 135 mm-st, ka poisike sai hakkama. Roolivõimuga Ladat ma küll ei mäleta. Ajad pidurivõimuga segi.

Mida su arust siis "roolikarp" teeb kui ta mehaaniliselt ei võimenda, kus roolist tulev võll teeb mitu pööret ja väljuv hoob pöörab end vaid väikese osa? Pane see hoob otse rooli otsa ja proovi siis keerata.

Lase hüdraulilise võimuga süsteem'õlist tühjaks ja proovi sõita! Sõidetud saab, aga kõvasti jõudu on vaja
. Tiguülekandega rool ei ole võimendi. Otserool on jalgrattal - ilma igasuse võimendita.

RaJy kirjutas: 28 Apr 2025, 17:39 Lase hüdraulilise võimuga süsteem'õlist tühjaks ja proovi sõita! Sõidetud saab, aga kõvasti jõudu on vaja
. Tiguülekandega rool ei ole võimendi. Otserool on jalgrattal - ilma igasuse võimendita.

Täpselt nii- kui auto juhtimine ka jalgratta sarnaseks teha, siis saab öelda, et roolivõimendi puudub. See tiguülekanne ei ole sinna "niisama" pandud, vaid just võimendamise eesmärgil ja oma põhimõttelt ongi mehaaniline võimendi.

Vko kirjutas: 28 Apr 2025, 17:10 .....
Mida su arust siis "roolikarp" teeb kui ta mehaaniliselt ei võimenda, kus roolist tulev võll teeb mitu pööret ja väljuv hoob pöörab end vaid väikese osa?
Pane see hoob otse rooli otsa ja proovi siis keerata.

See on vist nüüd küll selline koht, mis näitab kenasti kaasaegse autoõppe taset, kus ei teata "roolikarbi" ja "roolivõimendi" funktsioonide erinevust?

Muide igasusu rahvaralli, rallikrossi, jne. sõitjad võtavad võimalusel maha hüdraulilise roolivõimendid, sest see lisab auto kaalu, vähendab töökindlust, tarbib mootorist energiat ja pealegi keeratakse rooli enamuses sõidu ajal.

ping kirjutas: 28 Apr 2025, 17:57 See on vist nüüd küll selline koht, mis näitab kenasti kaasaegse autoõppe taset, kus ei teata "roolikarbi" ja "roolivõimendi" funktsioonide erinevust?

Ei oska selkaasaegse autoõppe kohta midagi öelda, kes mida teab ja kes mitte, aga antud juhul (näitena Žigulil) see "karp" (või ükskõik kuidas seda nimetada) just võimendab või väidad vastupidist?

Seda oligi arvata. Roolikarp on oma olemuselt tigureduktor ja reduktor ei ole võimendi. Reduktor kannab üle võimsust - nurkkiirus korda pöördemoment läheb sisse ja sama tuleb välja, lihtsalt välja tuleb ülekandearvu võrra väiksem nurkkiirus ja suurem pöördemoment (reduktori kasuteguri võrra vähem muidugi). Suurem pöördemoment hõlbustabki rooli keeramist. Mingit lisavõimsust nagu hüdro- või elektr.võimendiga ülekandesüsteem tavaline siksi reduktor ei tekita.
Wiki muide ütleb päris lihtsas keeles ära mis on võimendi, tasub mõttega lugeda.

Walter2 kirjutas: 28 Apr 2025, 19:56 Wiki muide ütleb päris lihtsas keeles ära mis on võimendi, tasub mõttega lugeda.

Tasub lugeda.

Energia jäävuse seaduse järgi saab - ilma välist energiat kaasamata - võimendada pöörlemiskiirust või pöördemomenti.
Selle viimase võimendamisega roolikarp tegelebki.

Polegi tähtis kas mingit lisavõimsust tekitab ja kuidas mingi Wikipedia midagi nimetab- pöördemomenti võimendab ja antud juhul teebki sama mida võimendi ehk kergendab rooli keeramist. Ei saa öelda, et žiguli puhul rooli keeramisel mingit võimendamist ei toimu. Poltide/mutrite lahti keeramiseks on olemas täiesti mehaanilised abivahendid, mida nimetatakse ka pöördemomendi võimenditeks: https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/h ... -voimendid

Palun lõpetage rumalus (kui see nii lihtne oleks ).
https://et.wikipedia.org/wiki/Võimendi

https://web.archive.org/web/20160305075 ... y=võimendi

võimendi
võimendi, seade, mis suurendab mingi suuruse väärtust väljastpoolt antava energia arvel

Võimendiks ei saa lugeda trafot, mis muudab küll signaali pinget ja voolu, kuid mitte selle võimsust. Üht liiki signaali teiseks muutev seade ei ole võimendi, vaid muundur või andur.

Nagu ütlesin, vähe huvitab kuidas mingi Wikipedia midagi defineerib, antud juhul see "karp" võimendab pöördemomenti ja sellega kergendab rooli keeramist ehk teenib juhi jaoks täpselt sama eesmärki nagu elektrilised ja hüdraulilised võimendid.

Kas tungraud on ka võimendi? Aga mutrivõti? Aga naine, kui teda p..st näpistad ja sulle vastu kõrvu annab?
Kui vähe huvitab, siis pead otsima omasuguste seltskonna, kellele samamoodi meeldib mõisteid pea peale keerata ja eks siis jaurake koos. Näiteks on juristid suutnud keerata nii mitmedki tavamõisted segamini ja aru saavad ühtemoodi asjast vaid siis, kui pistavad juurde krüptilise sõna:"juriidiliselt", eriti tavainimese ees poosetades (omavahel nad võivad seda eeldust rakendada vaikimisi). Näiteks:"juriidiliselt korrektne"- mis tavatähenduses võib tähendada parajat jama.
Kas sellest on vaja eeskuju võtta ja leiutada võimendi puhul täiend:"vkoliselt"?

Kuna sigulli roolikarp täiendavat välist energiat ei tarbi, siis ta muundab pöördemomenti. Samamoodi ka sillareduktor.
Näiteks E30 BMW-l oli 2 varianti roolilatte- võimendiga (külge tulid hüdrovoolikud) ja ilma. Mõlemas oli sinu mõistes "pöördemomenti võimendav" reduktor/ hammaspaar.
Kui ikka keeruline või tekitab vaimset erutust, proovi võtta rahunemispaus. Siia jaburduste tootmine ei ole kohustus.

Isegi mulle paistab väike lootusekiir.

Maailma suurim akutootja CATL esitles Shanghais uudseid tehnoloogiaid, mis tõenäoliselt teevad konkurentidele ärtust ära. Aku, mis suudab viie minutiga ahmida endasse 500 kilomeetrit sõiduraadiust, on uus maailmarekord. Lisaks näitasid hiinlased täiesti uut akumudelit, mis teeb võimalikuks kuni 1500 kilomeetri läbimise ühe laadimisega, kirjutab Accelerista.com.

Tsitaadi allikas https://forte.delfi.ee/artikkel/1203736 ... e-ara-teha

Urmas kirjutas: 23 Apr 2025, 23:26

A23 kirjutas: 21 Apr 2025, 11:16

Vko kirjutas: 21 Apr 2025, 10:41 Tore ju kui keegi saab pidevalt luurata kus sa oma autoga sõidad.

Asukohaandmed saab soovi korral ka välja lülitada, valik täiesti olemas.
Käib fossiilide kohta ka...

Mis kasu on autol asukohaandmete väljalülitamisest kui sul on telefon taskus ja sinu ligikaudne asukoht suudetakse tuvastada väga kiiresti. Noh, on variant, et kui su telefon on taskus 5mm paksusest tinast vutlaris, siis võib-olla asukoha tuvastamiseks puudub levi. Kunagi, kui suhtlus käis kirja teel, siis avati ümbrikke kirja sisuga tutvumiseks ja kuulati pealt lauatelefone, siis mobiiltelefonide ajastul oleme juba ammu-ammu oma privaatsuse ära andnud. Sularahata arveldamisest ehk ainult pangakaardid, ma ei hakka rääkimagi. Millisest poest, millal, kui palju, mida jnejne ..., tuvastada ei ole pangakaardi kauda ei ole tänapäeval enam üldse probleem. Poe igas riiulivahes olevatest "turvakaameratest" privaatsuse nõudmiseks ei ole ka vist mõtet jahuda. Lugege seda artiklit Eesti Vabariigis autoga sõitmise anonüümsusest. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... utonumbrit

Eks siit need "õiguskantslerid" tulevad Teha politsei töö võimalikult tülikaks
Kuhu nii suundume, seda kirjeldab Rs7 23 Apr 2025, 23:26 postitus üheselt arusaadavalt.