Ei ole sellist asja nagu "roheliste jutt", mida keegi justkui uskuma jääks, on konkreetsed euroopa seadusandlikud aktid, direktiivid vist lausa kohustuslikud, ka Eesti riik on võtnud nende alusel nn rohekohustusi (demokraatias kui Hr Urmas on valmimas käinud on andnud poliitikutele lausa mandaadi enda eest roheotsuseid teha
- kes tegi ise tegid!) , kus riik peab astuma nii regulatiivseid kui rahalisi samme roheteemade elluviimiseks.
Kuna õiguslik raamistik või tulevik on olnud ette teada, on see ka tööstuse&tootmise jaoks omamoodi raamistik, millest oma tulevikku kujundada.
Lisaks euroopa mitmed riigid nt Saksamaa on aastakümneid olnud ka tehnoloogias&tööstuses omamoodi liiderriik globaalselt, sh saksa autotööstus on tuntud üle ilma. Mis omakorda lisab usku, kui keegi üldse rohetehnoloogiates midagi läbi närib siis Saksamaal on selleks mitmeid eeldusi.
Tänase roheseisaku ja otsuste ümbervaatamise läte ei tarvitse olla "lollid roheusulised", ega saamatu saksa autotööstus, vaid strateegilised majanduslikud tõsiasjad, täpsemalt euroopa sidumine Ukraina Venemaa sõtta, kus euroopa lõikas end ära Venemaa energiakandjatest ja toormest, mis mõjutas eelkõige tööstusel panustanud riike nagu Saksamaa, Eesti jah teenus-, ring, ja e-majandusega saab praalida, et pole meil asja odava energia ega toormega ning kõik peaks meist juhinduma. Aga Saksamaal on teisiti, juba paar aastat on hädaldatud, kuidas saksa tööstused eriti energiamahukas keemia- ja materjalitööstus pakib asju kokku ja kolitakse saksast minema. Suures pildis euroopal Venemaa rikkalik energiakandja- ja toore oligi pea ainuke strateegiline eelis mida sai väärindada, odavat tööjõudu nagu aasias euroopas ei ole (ja noorte töökate meeste (massi)sisseränne ei pälvinud poolehoidu), innovatsiooni&teaduse ja patendiliidri roll oli USA pärusmaa, täna ka Hiina juba tehnoloogias paistab silma.
Lisada juurde, et just Saksamaa tööstus panustas märkimisväärselt ka Venemaaga ühisfirmadesse, piltlikult Venemaal oli nii saksa, kui ka teiste auto-, rehvi-, kodukeemia- pea kõike toodeti, paljut sellest kanti sõja järel maha või tuli nö seisma panna ehk tootmise&äri mõttes kahjumit kandma - praktikas on sellel firmadele otsene kahjulik mõju, võimalik ka jätkusuutlikuse vaates kui pikalt panustatud ja arvestadud investeeringud tuleb osas poliitilistel nõudemistel korstnasse kirjutada.
Kui majandus ei edene ja väljavaated on kesised, ei ole loomulikult edeva rohepöörde pressimine enam aktuaalne, VW vist oli silmitsi lausa pankrotiohuga, kus tuli tehaseid seisata ja vist üks tehas lausa nö likvideerida, sest toodangule ei ole turgu. Ehk suuresti kärpeaja otsused, kus tegeletakse ellujäämise aga mitte niivõrd tuleviku innovatsiooni panustamisega.
Nõudluse hädad tulenevad samast, ka elanikud ei torma uusi asju ostma, liisinguid ja kohustusi võtma, sest tulevik ja sissetulek on ebakindel. Kõik on kuskil omavahel seotud ja positiivse sünergia asemel kus 1+1=4 võib sama juhtuda negatiivse energiaga, kus üksikuna kellegi langus ei ole justkui katastroofiline aga kõik kokku võimendub pärssivalt. Ehk nagu meie enda rahajumal Ligi manitses, kuidas meie majandust pärsib enim meedia, kes vahendab ja võimendab majandusest negatiivset kuvandit, mis omakorda mõjutab inimesi tarbima ettevaatlikult ja ettevõtteid investeeringuid edasi lükkama - tuleb end lihtsalt langusest välja uskuda
, aga statistika palju uusi sõidukeid ja palju neist liisinguga ostetakse on siin mõned lehel tagasi lahatud. Neid on ikka kõvasti 
.