Ehitusfoorum

Arusaamatu kuidas selline lõõride labürint üldse toimida saab...aga saab http://www.youtube.com/watch?v=yME0Ex_m ... re=related
ja kuhu see välja on arenenud http://www.youtube.com/watch?v=VJfoUYxQ ... ure=relmfu ( ärge laske alguses olevast reklaamist häirida).
Kuidas need tsemendiga valatud koldelaed vastu on pidanud?

Kus sa seal tsementi nägid?

Kus seal? Ma ei mõtle filmis. Ma ei saanud isegi täpselt aru millega need tellistest plaadid tehti. Väga võimalik, et lubjasegu.
Ma mõtlen, et millega Lp.Anski oma asju valas.

teadja kirjutas:Kus sa seal tsementi nägid?

Proovi ikka ise teemaga juba eelnevalt kurssi rabeleda, ...

Üks teaduslik lugu.
Pean hoiatama. MHA vihkajatele ei ole suurt soovitatav.

http://www.youtube.com/watch?v=8xbol_-OCxQ

http://www.youtube.com/watch?v=X18a6QlIEf8

Minu lemmikud pottseppmeistrid on endiselt need , kes mahutavad ühte postitusse väited , et esiteks soojeneb selline ahi vaid ülevalt ja siis , et lõõrid on liialt lühikesed ja soe lendab korstnasse ja siis veel lisatakse, et mingisugunegi lõõriseinte paksuse muutus ei ole sellise lõõristikuga ahju puhul kohe kindlasti võimalik . See siis minu poolt nähtud kokkuvõte opsitsionääride virtuaalvaludest.

Robi 1 kirjutas: Kuidas need tsemendiga valatud koldelaed vastu on pidanud?

Tere!

Ausalt õeldes kindla peale ei teagi. Aga midagi tagasisidet ma ei ka niist ole tänapäevani kuuldud, ehk siis midagi on vastupidanud ka ja enam ma ei neid ka parandama lähe. Enda leivaahi vähemalt kuskil 80-alguses betoonist valatud ja vastupidanud omal kohal.

Selle ajal kuna mina alustasin pottsepatöödega "valmis valumassisegu" oli tundmatu asja, see tuli minu mälu järgi kuskil 80-ndate aastate keskel turule. Samuti muide kasutati veel hulgalt ka asbesti (nõõrid ja kangad) pottsepatöödel, mingist 10mm TUL:st polnud veel aimugi. Valmist savisegut ka polnud ja kasutati lubjasegu tähistusega "L20" kuhu lisati vähe tsementti. Samuti ainsad koldesegud selle ajal oli "Karhunit" ja Rootsi "Höganas" - mis veega lisatuna oli värvuselt must. Ahju koldelae peale tihti ka liiv, pliite ja leivaahju tehti veel ka plekkkesta sisse.

Siin on lehekülg minu ammustelt pottsepakursustel, mis õpetati veel leivaahi lagi betoonist valama. Ise tegin veel nii, et sõelasin liivast alla 2mm osakesed ärä. Ehk siis paremini õelda kruusist 2-10mm liivateraga. Tänapäeval siiski üsna mõtetu tegevus, kui on valmis kuivsegud olemas, ega ise ka enam betoonit kasutanud pärast nende ilmumist.




Selline see oma leivaahju lagi tänapäeval. See tagasein on muidu juba üle sajandi tagune Arabia samotist lapitud. Ja selle tõttu, et umbes pool sellest vanast ahjust pidi alles jätma, sest korstna on selle pealt ehitatud. See oli selleaja tava. See tahapool paistav must puru pole muide vuukidest pudinedud vaid hoopis tahmapulber lae pealt olevast lõõrist, mis on näitsa jäänud veel sinna minu juulisest ahjupuhastamisest.

teadja kirjutas:Kus sa seal tsementi nägid?

http://www.youtube.com/watch?v=ovOddFX1zm8

Tänud Anskile!!
Olen kuulnud, et Eestis on väiksemate ahjude lagesid ka valatud sedasi...aga koldeid... See juba päris uskumatu ju.
Õpetuses oli õeldud, et kruus ja erineva suurusega shamotipuru segada kokku ja lisada tsementi 1:4. Soovitati mitte kokku tampida ja jätta meelega õhumullid sisse, siis peab paremini kuumusele vastu.Sellisel juhul oleks sinna mõtekas saepuru lisada,,,
Selleks asjaks peaks kõlbama ka vana ahju koldekivid, mida lihtne puruks taguda. Tahan kindlasti katsetada kuskil...
Ei tea, kuidas oleks kui vormi peale, esimene rida panna suuremaid shamotitükke, mis võtaks suurema kuumuse hiljem vastu...

Paju erinevaid arusaamisi

kaminahi kirjutas:Paju erinevaid arusaamisi

Täitsa napakas. Kõik teemad on vaja ära sittuda.

Mina lilledest, sina sitast. Sinu vajadusi ma piirama ei hakka.

anski kirjutas:


Siin on lehekülg minu ammustelt pottsepakursustel, mis õpetati veel leivaahi lagi betoonist valama. Ise tegin veel nii, et sõelasin liivast alla 2mm osakesed ärä. Ehk siis paremini õelda kruusist 2-10mm liivateraga. Tänapäeval siiski üsna mõtetu tegevus, kui on valmis kuivsegud olemas, ega ise ka enam betoonit kasutanud pärast nende ilmumist.

Ühinen Robi tänuga härra Anskile

Anski postitustest saavad ka meie Veski pottsepad teada, et on veel siin ilmas muudki tehtud ja õpetatud. Seda siis harjumaalastele lähemal kui mõnes kodu Eesti kihelkonnas, aga ikka seal raudse kardina taga kui isegi internetti ei olnud

Ma natuke olen püüdnud oma arvamust tsemendi kasutuskõlbulisesest usust siin välja näidata, aga olen ka malakat saanud sellise "targutamise" eest.
Ja nüüd moraal.
Ega ei oleks ka Soomes sedasi õpetatud kui oleks siis neil olnud tulekindlamat materjali aga leib tahtis küpsetamist ja saigi seal küpsetatud, nagu meie paekivist lagedega leivaahjudeski.

Veel meie Veskist. See hea raamat oli kõigile tuntud ja kümnetel tuhandetel ka riiulis. See oli kahjuks ainuke eestikeelne. Mõni venekeelne oli ka liikumas.
Soomes, väikese Inkoo raamatukogus oli mahukaid ja vähem mahukaid soomekeelseid pottseparaamatuid küll kümme ja mõni pealegi.

Robi 1 kirjutas: Tahan kindlasti katsetada kuskil...
Ei tea, kuidas oleks kui vormi peale, esimene rida panna suuremaid shamotitükke, mis võtaks suurema kuumuse hiljem vastu...

Tere Robi!

No sellest kohe meenus ka kuidas mulle kutsekoolis õpetati lahtise kamina (neid ainult sellal tehtigi) neelu valamisega teha. Ehk puitlaastplaadist saagiti sobiv vorm kahe serviti koldesse paigutatud tellisaluse peale ja vormi peale õhukesest shamotist plaadid "Höganasi märkiga S-1" mis sarnane nüüd "Borovitsi SA-6-1"-ga. Nende peale siis betoonit valada. Seda viisi tehtigi enam need kaminaneelud 70-ndal.

Kui Sa Robi veel selliseid tahad katsetada, siis vähemalt ärä ütle kellelegi kliendile, et niiviisi seda Soomesgi tehtud ja tehakse..

Need ikka ainult mälestusi ajalt, kui paremast ei veel teada aga samas taheti lagede tegemist ju lihtsamaks teha. Kiilshamotidest siiski nii aega võttev tegevus, et seda oli üsna raske midagi asjast teadmatule kliendile seletada, et sellega peaks juurde veel rohkem ka raha maksta..

Ma olen igatahes üllatunud, sest olin varem teadnud ( ja ise palju kordi näinud), et tsementbetoon on liiga rabe materjal ja praguneb tule käes... Veel üllatavam on see, et Anski leivaahju kolle oli valatud ilma paisumisvuugita otse kokku seinaga...siiski ei näi seal olevat ühtegi pragu!
Ei oleks uskund, et keegi suudab nii meeldivalt veel üllatada...!

Oleks tore kuulata ka teiste kogemusi selle tulekindla betooniga? Mis vesiklaasi ja muud paremat sinna sisse on pandud veel? Mida ütleb Veski raamat?
Vahepalaks leidsin ühest Vene ahjuraamatust laskuvate lõõridega alaühendusega soemüüri. Sarnaseid skeeme pakkus ka Kaminahi ja olen isegi teinud. Väga asjalikud skeemid!!!

Robi 1 kirjutas: Vahepalaks leidsin ühest Vene ahjuraamatust laskuvate lõõridega alaühendusega soemüüri. Sarnaseid skeeme pakkus ka Kaminahi ja olen isegi teinud.

Kaminahi on muidugi pakkunud ikka ka oma ehitatud "skeeme" ja mäletan üllatavalt hästi , et üks ekspert ei suutnud kuidagi tuvastada seda näidatavat skeemi. Eks tal muidugi ole sellest ebaõnnest hoolimata vaja kuulajaid ja uskujaid oma imetegudesse. Tervitan minagi Peetripoega.

Siiralt arusaamatuks ikkagi jääb, et miks paljud pottsepad väldivad selliseid lõõre? Suvel sai Mooste mõisa kivikojas ka seda teemat käsitletud ja seal üks mees ütles, et kui ta vaid suudaks oma pottsepale selle laskuvate lõõride loo edasi rääkida...sest meister harjund vaid vanaviisi laskma... Alaühendus ja korsten soojaks!!!

Robi 1 kirjutas:Siiralt arusaamatuks ikkagi jääb, et miks paljud pottsepad väldivad selliseid lõõre? Suvel sai Mooste mõisa kivikojas ka seda teemat käsitletud ja seal üks mees ütles, et kui ta vaid suudaks oma pottsepale selle laskuvate lõõride loo edasi rääkida...sest meister harjund vaid vanaviisi laskma... Alaühendus ja korsten soojaks!!!

Ma ise eelistan ka pigem laskuvaid, kuid ei saa ju nii lihtsalt läheneda. Igal pool pole telliskorstent mida soojaks saab ajada. Üha rohkem ehitatakse moodulkorstnaid.Samas väga sageli on toodud laest natuke allapoole metallmoodulkorsten. Nii, et alaühendus jääb kohe ära. Kahjuks pole needki alati piisava läbimõõduga, nii et tuleb kombineerida erinevaid lõõritüüpe.
Hetkel vahetan vanal pottahjul sisu, ahi on nii kitsas, et korralik kollegi ei mahu sisse, rääkimata laskuvatest lõõridest ja alaühendusest.

Ruudi kirjutas:. Üha rohkem ehitatakse moodulkorstnaid.

Tere!

No ei saagi aru mida neid ültse ehitada? Kas ainult lihtsama ja kiirema püstitamise eesmärgil?

Ruudi kirjutas: Hetkel vahetan vanal pottahjul sisu, ahi on nii kitsas, et korralik kollegi ei mahu sisse, rääkimata laskuvatest lõõridest ja alaühendusest.

Mis seda siis restaureerid kui kollegi ei mahu sisse Kui on ja tuleb edasi uhkuse asi, siis ära sisu teegi. Kui aga kütma peab, siis tuleks ka sellest lähtuda.

Tere!

Noh, Kaminahi kirjutas nüüd küll ühe ahjude "pöhitöe"!

Ka "Porin Matti-ahjul" on isegi laskuvad lõõrid aga kütmisele see "ahi" ei siiski piisa.

No mis põhitõde see on? Renoveerida ahi ja sisu mitte teha? Ahi hakkab toimima abiküttena ja miks renoveerida ? Põhjuseid on mitmeid kuid pole selle teema lugu. Jutu mõte oli selles, et alati pole võimalik teha laskuvaid lõõre. Või näiteks plekkkest 700*700 kuhu panna põrandani laskuvad lõõrid? jne .Pole võimalik alati öelda et teeme vaid laskuvad lõõrid ja korsten soojaks. Ma räägin laskuvatest lõõridest.

Lugupidamisega

Tere!

Põhitõde oligi see, et väiksest koldemahu ahjust polegi kui kõige enam just abikütteks ka laskuvate lõõridega. Porin Matti on ka selle jaoks. Minu jaoks vähemalt täitsa mõtetud asjad, mis ei kõlba maja põhikütmiseks. Kellelegi teisele vist mitte, arvamusi on muidugi erinevaid.

Soovin siiski edu renoveerimisele!

See ju igati loogiline,et kui ei saa teha...aga päris kurb on vaadata neid paljusid soemüüre kus oleks vabalt saanud. Kivikorstent pole ju mingit mõtet alt külmaks jätta. Pealegi, soojeneb laskuvatega soemüür väga ühtlaselt ja tõmme ka hea, sest suits läbib alati ainult ühte ( külmemat) lõõripikkust ja kohe korstnasse.

http://www2.pori.fi/smu/rosenlew-museo/porinmatti.html

http://www.porinmatti.fi/

Pole mina lugu peale saanud, mitu korda on siin foorumis, rääkimata kodusoe foorumist , satutud heietama MHA needusest ja minu osast selle avalikustamisel. Meie vääramatu ususuund pidi olema Austria ja noh, Sveits ja saksad. MHA liige on aga austerlaste vägi ja nüüd kutsuvad sõbrad nad Ameerikamaale vastkülaskäigule, MHA pottsepapidusse. Sedasi seal nemad, aga ma sain veel hiljuti Mati Malmist juhatust, mida ikka ei tohi.
Aga ma loen ja vaatan ise edasi, mis kusagil mehed teevad ja mõtlevad. Soovitan.
http://www.mha-net.org/news-item/specia ... cres-2013/