Ehitusfoorum

Robi kirjutas, et graniit salvestab hirmsasti sooja ja see on tõsi!
Graniitahi on ka väga omapärane ja äraütlemata kauniski kui ta on sellisena ehitatud nagu Danil

http://www.google.ee/imgres?q=v%C3%A4li ... :220,i:109

Ka see oli kaunis...

Graniidi salvestusest võin seda õelda, et kui tellis ja maakivi on ahjus kõrvuti, siis maakivi on peale ahju kütmis tunduvalt soojem ja ka püsib kauem soojana kui tellis kõrval. Aga kuna ta salvestab hästi, siis ka tuleb temaga ettevaatlikum olla, et ettearvamatuid paisumisi ei tuleks.Sisekest tuleb hoolega isoleerida ja jätta paisumisruumi. Loomulikult ka traadid vuukidesse siduma ja naelad kivide vahele, traat ümber naelte.
-------------------------------
Lisan ka selle kasuliku info siia viewtopic.php?f=1&t=36303

Ei saa mainimatta jätta ka ühte huvitavat ja eripärast korstent Haapsalus ( vanuist ka palju muidugi), millel on pööningul puhastusuks. Mees ronib suure korstna sisse kui tahab. Lõõrid muutuvad ukse juurest suureks toruks. Kuna tegu kõrge majaga, siis selline süsteem tõmmet ei vähenda( igatahes toimib edukalt ja hooldamine ka igati mugav). Sellise asja ehitamine oleks ka tänapäeval ( kõrgetel majadel) mõeldav, sest korstna hooldamine iga ilmaga lihtne ja ohutu.Ainult, et pealt võiks koonusesse minna.

Tere!

Ehk vale teemas aga siin pildil üsna tavaline 1920-30ndatel tehtud Soome korsten "sementtitiilestä". Kas sellist tellist on kunagi ka Eestis kasutatud?

Tervitus!

Neid valati tavaliselt töömaal otse. Sama moodi nagu ka katusekivid.Kasutati laialdaselt. Korstnates on ka hästi vastu pidanud. Nendest tasub ka tänapäeval uuesti ehitada kui kuskil leidub. Praegu näiteks Porvoo ligidal Askolas pakutakse tervet suurt lautta nendest kividest. On lapitud lubjaseguga ja lammutamiselt saab kivid päris puhtaks juba.Ma ainult ei viitsi Soomes midagi teha( seal on kurjad naised ).

Tere!

Jah, neid lauttasi on sellest töesti palju ammu laotud. Akna- ja uksesillused nõ. "ryssäkaarega" (ryssänkaari).

Korstnas ka ilmselt on suht hästi vastu pidadud, see pildis korstna Keski-Soomes on -30a. alguses ladutud, muidu terve aga pitsi on kuskil -90ndal uuesti tehtud.

Aga ma ei tea kas siiski sihukesest tellisest saab enam korstnat laduda? Omalt ajalt mäletan, et igale tuletõrjeülemale ei kehtinud silikaatist (Kahitiili) korstnat teha kuigi see pidi olema klassifitseeritud ka selle jaoks. Silikaatist vist ei tasu ültse teha aga olen ka selliseid vanu korstni veel tervena ka näidud. Korstnapits alati loomulikult igal tellistüüpil kõvas koormuses, kui ei ole plekiga kaetud.

Betoontellistest tasub igatahes korstent teha. See on täiesti eri teema kui tänapäeva silikaat.
Soomes oli 1920 aastal tehtud korstnapits sellest.Nüüd vahetasin kolm ülemist rida ära( sama kivi tagasi) ja valasin plaadi peale. Need on kõvad vanad asjad!!

Vana mees ja vana ahi! Mees nagu Etgar Valteri raamatust.

Rootsi pottahidest 1400-1900 sajanditest:

http://www.stockholmslansmuseum.se/fakt ... -historik/


Pottsepp ja abiline tööhoos 1900a paiku:



Turu kahheltehase pottahide müügikataloog a. 1920 (pdf 114Mt):
http://www.digi.lib.helsinki.fi/pienpai ... sationId=3

Noh ja siis nad veel ei teadnud, et ahjud peavad olema nii väikesed, et ei oleks monstrumid ei oleks massiivsed ja nii, et ikka ei oleks suured nagu Ameerika

anski kirjutas:


Turu kahheltehase pottahide müügikataloog a. 1920 (pdf 114Mt):
http://www.digi.lib.helsinki.fi/pienpai ... sationId=3

Selle kataloogi ahi N:o 266 on siin foorumis täna üles näidatud

Erityiskiitokset Anskile kasvatuksellisesta linkin vastaan

kaminahi kirjutas:

anski kirjutas:


Turu kahheltehase pottahide müügikataloog a. 1920 (pdf 114Mt):
http://www.digi.lib.helsinki.fi/pienpai ... sationId=3

Selle kataloogi ahi N:o 266 on siin foorumis täna üles näidatud

Erityiskiitokset Anskile kasvatuksellisesta linkin vastaan

...ErItyiskiitokset kasvatuksellisesta linkin vastaan.

Kas härra haritud on ka keelte spets?Tundub kangesti unibuildi keele moodi!

teadja kirjutas:

Kas härra haritud on ka keelte spets?Tundub kangesti unibuildi keele moodi!

Are you asking me

Vanavara müügileht Soomest

http://www.kaakeliuuni.fi/INFO/UUNEJA/Indexengl.html

Kolleegide foorumist:

http://www.selbstvers.org/forum/viewtop ... 8&start=10

Kõva sõna

Vana rootsi ahi rootsipunase seina äärde ....

http://www.facebook.com/#!/media/set/?s ... 421&type=1

kaminahi kirjutas:Vana rootsi ahi rootsipunase seina äärde ....

Uus rootsi ahi rootsipunaste tellistega.

Rootslased pole sellist tööd enne näindki. Usun, et nad teevad seda oma kotstnaga võrreldes meeldejäävad järeldused

kaminahi kirjutas:Rootslased pole sellist tööd enne näindki...

Ega eriti pole jah. Käivad mind isegi vaatamas. Ükpäev käis mingist ehituskoolist restauraatorite õpirühm mind külastamas.
Neil nagu puudub selline ahjukultuur, nagu meil. Enamuses on ostetud ahjud, pliidid, kaminad.
Seoses vandade kivide panekuga oli segukulu tunduvalt suurem, kui ma arvestasin ja kaasa võtsin. Läksime siis lähimast suurest linnast (Pipi kodukant) savisegu otsima. See oli omaette katsumus. Savist ei tea keegi suurt midagi. Lõpuks ikke leidsime poest, mida kõige esimesena olime külastanud. Läksime ostma tavalist müürisegu. Selle kätte saanud, nägime mingeid vanu jõupaberist kotte. Küsisime, mis seal sees on? Laomees (mitte see, kes hommikul oli) vastu, et see on savi. Olime õnnejunnis. Võtsime sealt ühe katkise koti, millele tehti veel 50% alet. Objektile naastes käisime naabrusest liiva ka toomas. Sõelusin seda liiva ja mõtlesin Robi Soomes tehtud ahju peale. Ta ka sõelus seal savi ja liiva ahju tegemiseks. Vahe ainult selles, et mina sõelun pliita jaoks.
Jube hea on seletada, et see ahjutüüp on välja mõeldud Rootsis juba 1700 aastal. See äratab usaldust. Rootsi asjad on ju kõikse paramad.
Kokku võttes - elu on huvitav. Ja fika on iga nati aja tagant.

Rootslase ahju Part 2 selgitab Motamehe sõnad üsna arusaadavaks. Pole sõnu

http://www.facebook.com/#!/media/set/?s ... 421&type=1

Lisaselgitusse peab lisama:

http://www.pad-fairs.com/london/en/

Tore Motamees!! Tore ja veneime on ka see, et savi poest leidus... sest Soomes polnud savipulbrit tõepoolest kuskilt osta ja valmis savisegu oli ka väga üksikutes kohtades.Viimaks sain tuttava keraamiku kaudu kuivanud keraamikasavi ja lõpuks sain sellest väga head savisegu, millest tegin ka kolde ( mul oli töös Soome ainuke reheahitüüpi ahi, mis elumajas).
Üldiselt ma sõelun alati vana ahju lammutamise savi ära ( vältides tahma sattumist kogutavasse) Uue segu sisse lisan siiski poole jagu uut liiva ja paraja portsu savi ja tsementi ( savi õige kogus tuleb käega katsumise kogemusest ja kellu peab peaaegu puhtaks jääma).

Tere!

Robi jutust tuli meelde vana viis kuidas katsetadi segu sobivat "nõtkust", mida ma ise ka vahepeal kasutasin.

Tasasele segupindale tehakse kelluga (nokk alaspidi) u. paarkolm cm sügavusse vajutus segu sisse. Siis kellu serval tehakse vajutuse keskele viil. See järel kelluga altpoole tõstetakse sealt vajutuse alt segu püsti. Kui see "auk" nüüd seisab ilusti pragudeta püstis ongi õige nõtkus.

See metod ei siiski sobi naispottsepadele, arvan ma.. aga proovige mis juhtub.

Tere!

Lümanda Söögimaja mantelkorsten Saaremaal



Pildid Soome TV1 viimasest "Jaakko ja maailmanvalloittajat", mis külastatakse soomlast Jorma Ihalaineni kes elab Saaremaa Mustjalas.

Saadet saab vaadata siit:
http://areena.yle.fi/tv/1661982

Tere Anski!

Sul öösel Saaremaal käidud oma punase bensahevosega
Olen saarlane ja mulle tundus Jorma jutus olema tõsine saarlase murrak

kena köik

Vasalemma mõisas asetseb huvitav ahi aastast 1893. Huvitavaks teeb asja see, et ahjul on alaühendus, mis läheb trepiastmete alt läbi. Kahjuks hetkel ühendus pole enam toimiv.