Ehitusfoorum

Robi 1 kirjutas:Vot nii juba parem ( keegi ju ei tea küsida pärast, et kui palju see sitt haises alguses, aga küsitakse, et kes selle selle s...ta kokku keeras kui asi ikka maha variseb aasta pärast...).

Armeerimiseks ehk tugevdamiseks on savikrohvile lisatud linaluud, saepuru, kanepiluud, roogu, purustatud põhku, sammalt, loomakarvu ja isegi sõnnikut.

Niipalju "imepäraste vahendite" otstarvest.

Enne krohvima asumist niisuta aluspinda saviveega (1 kg savi + 5 l vett). Selleks kulub 1m² kohta umbes 0,5 kg savi. Nii paraneb krohvi nakkuvus ning ühtlasi saab pind tolmuvabaks

Ka "imepäraste vahenditega" tuleb järgida "tehnoloogiat".
Järeldus, et nii tavapäraste kui "imeliste" vahenditega tekib tehnoloogia rikkumisel küsimus-

kes selle selle s...ta kokku keeras kui asi ikka maha variseb aasta pärast...).

?
Imepärase meistri krohvi koostis sõltub aga vist meistri "imepärasusest"?
Täieliku diletandina on mul tähelepanekuid, et töö püsivus on sõltuvuses meistrite oskustest ja
teadmistest, mitte niivõrd materjalist.
Kui teemast väljas, siis andeks.

Meil maal selline ca 50 aastat vana küttekompleks, mis kütab kokku kööki ja kahte tuba. Selle ahju/leivaahju omapäraks minu jaoks oli see, et söed ei tõsteta kühvliga teps mitte ahjust välja, vaid tõmmatakse koldes olevasse auku.

Tore...Imelik! Tegid väga hingelähedase postituse! Krohvisegu sisse olen proovinud lisada isegi kuivatatud muru, mille niiduk parajalt puruks ekseldand. Aitab palju krohvimisel ja ei kuiva pragusid.Tuleb aga meeles hoida, et savikrohv ei sobi niisketesse ruumidesse( võib hallitama minna ).Sinna lubikrohv.
Lubikrohialust võiks niisutada lubjaveega, mis paar nädalat lubjaga ligunenud ja pealt kooritakse.
Enne krohvimist pind traatharjaga üle kraapida ja sisetingimustes tolmuimejaga praod puhastada hoolikalt. Siis niisutada korralikult ja täitta alguses suuremad praod ja lohud seguga. Siis alles paigaldada võrk ( kui see vajalikuks osutub, aga kindlasti soovitatav kasutada ).Võrku on suht lihtne naeltega vuukidesse toksida ( võib kasutada ka kapronvõrku kui olemas on...) jne... oma kogemustest lihtsalt.

Urmasel ka tore ahi! Sõeruumis on eraldi õhulõõr, et sõed põleks lõpuni hiljem.Vähemalt nendel ahjudel mida olen näinud lähemalt Soomes.

Urmas kirjutas:Meil maal selline ca 50 aastat vana küttekompleks, mis kütab kokku kööki ja kahte tuba. Selle ahju/leivaahju omapäraks minu jaoks oli see, et söed ei tõsteta kühvliga teps mitte ahjust välja, vaid tõmmatakse koldes olevasse auku.

Täiendan ja teen väikesed faktivigade parandused- see "kompleks ei ole mitte 50 aastat vana vaid praeguste elanike "mälu" algab dokumentide järgi eelmise sajandi 20-st aastast, mil see maja osteti. Kaua see enne on olnud, seda ei osatud öelda. Muudatusi ega parandusi alates sellest ajast ei ole selle kompleksi kallal tehtud va. värvimised. Korsten on samavana ehk kisub 100 ja + ilma muudatusteta va. pits katusel.
Lisatud pildid on selle fotokaga viimased, sest tulin peale korstna pildistamist pööningutrepist alla kiiremini kui vastavatud Teletorni lift.

Suhteliselt tuleohtlikud soeseinad. Tapeet väga ligidal...eriti kui arvestada, et tegu väga kulunud tehnikaga. Muidu ilus!

Urmas kirjutas:... Selle ahju/leivaahju...

P1070029.JPG

Kas ma näen õieti või on see pildipete... Ahju slepe puhastusluuk on vedanud siniseks. Kas tuli läheb otse koldest korstnasse või on toimunud tahmapõleng. Pigem usun viimast.
Eks sellepärast ongi tänapäevased tahmatopsid juba malmist. Alati panen malmluugi sisse ka tulekindlast villast plaadi ja teise natuke kaugemale.

Vaatasin ise ka seda sinist... kohe, aga enam imestasin, et puukast ahjul ukse ees..! Väike säde sinna ja ...

Robi 1 kirjutas:Vahepeal kirjutaks veidike salvestavast saunaahjust, millest juba räägitud ja kiidetud. Pildil olev saunaahi on muidu igati hea ja leili ei jaksa ära kiita, aga soovitaks siiski sellist mitte osta, vaid ise teha, sest sellel on pölemiskolle liiga pisike ja madal. Teen selle pölemiskolde 20 cm körgemaks ja ka pikemaks.
Körval olev padapliit paneb sama moodi kannatuse proovile iga kytmisega ja töstaks seda ka, aga see nii vana, et ei tohi muudatusi teha.

------------------------------------------------------------------------------------------
Siin teemas oli pliita, mis jube suitsiidselt tömbas. Nyyd oli aega asja edasi uurida ja selgus ka pöhjus...mis pildil. huvitav kuidas see korsten yldse tömbas??

Tervitus!
Täiesti juhuslikult jalutasin Tartus ja sattusin huvitavasse poodi ja kui uksest sisse astusin, küsis armastusetarkusest särav müüa, et " kas ma olen Robi...???) . Kuna see küsimus jahmatas mind meeldivalt, siis ei häbene avaldada nähtut ka siin.
Kes sinna poodi satub, saab sealt igasugu kasulikku infi vanade asjade hooldamiseks ja muidu ka suutäie kasulikku juttu ajada.
Soovitan soojalt ja tervitage minu pool kui asjaks läheb!
------------------
Motamees soovitas veel selgitavalt lisada, et piltidel olevaid ahjupotte saab piiramatus koguses tellida ja neid tehakse vanade mallide järgi.

http://puusuutari.blogspot.com/search?u ... -results=9

-----------------
Selle muidu huvitava lingi( teema) lõpuosas on teema korstnalõõri seguga katmisest seestpoolt. Ma isiklikult ei usaldaks sellist remondiviisi, sest mis nipiga saadakse lõõr puhtaks tahmast, et segu sinna üldse nakkuks? Ma olen kindel, et ta lihtsalt levib seal pinnas laiali, aga tegelikult nake on pigem juhuslik.
Praegu omal just selline teema käsil, sest klient oli oma korstna vahepeal just sedasi ära remontind. Lõõr on seest nii krobeline, et paha hakkab...ja mõõduks ka jäänud vaevalt 12x12 cm ( normaalset ahju sinna taha ei pane enam...) Enne segutamist tömmati lõõrid tavalise korstnaharjaga üle ja seda tegi spets firma( soomes).
Kas Eestis ka sedasi tehtud on...ja kuidas toimis?

Siin teemas oli pliita, mis jube suitsiidselt tömbas. Nyyd oli aega asja edasi uurida ja selgus ka pöhjus...mis pildil. huvitav kuidas see korsten yldse tömbas??[/quote]

Robi ole tööraha kättesaamisega hoolas, sest tundub, et selle korstna ladujal jäi raha saamata ja seepärast ka tõmbe takistaja eemaldamata!

Sellel korstnal oli( püsti) servi kivist vahesein, mis tahmapõlengu tagajärjel sisse on varisend. Minu tööplaanide hulka nii lihtsad tööd ei kuulugi, aga proovisin välja selgitada suitsiidi põhjuseid...

---------------------------------
Siin töestusmaterjal...

Eraldi ahjupotilink Motamehele: http://www.oldschool.ee/kahhelahjud.htm

Täna tuli soomes jälle hea näide välja, sellest kuidas juba vanal ajal kive traaditatud. Peremees oli päris hädas selle umbes 1925... ehitatud pliita lammutamisega.Traadid oli seotud haakidega vuukide vahele.Ma jälle reklaamin köva asja!!Lammutada tuli isiklikel pöhjustel ( ja nendeks olid minu luulud , sest korsten kandis pliita nurga peal ja uut korstenty ei julgend teha enam sedasi ja puudus ka ruberoid korstna alt jne...kuigi jah...ma teen rohkem järelvalvet sellele objektile ja ise ei lao midagi...).

Robi,Robi...... tere.tere
Kas see teisel pildil on supipott vai pada................
Kui pada siis traadid igati õigustet tol vanal ajal
Kas tervet pilti pole sellest " pliidist "

Lugupidamisega

Kahhelkivi eelkäija oli õõnespott. Treiti see valmis tavalisel potikedral. Tasapisi hakati välisserva neljakandiliseks venitama. Pildil olev on kaasaegne variant, kus süvis pole enam nii sügav. Poti mõõdud 23,5x23,5 cm. Saadaval samuti poolpott.
Küsimus pottseppadele – piisava ahjupoti süvise korral võib ahju välispinna kasvatada kahekordseks. Teoreetiliselt peaks ahi siis poole kiiremini ära jahtuma. Kas seda peab sisu ehitamisel arvestama?

Hollandi ahi



Pigem siis kaminahi

Kamin on marmorist disaininguga ja Hollandi keraamikale omasest sinivalge glasuuriga on vaid nipsdetailid kaminal.

Kaminahi
Amsterdami lähistelt

[quote="tuhatjatuline"]Kahhelkivi eelkäija oli õõnespott. Treiti see valmis tavalisel potikedral. Tasapisi hakati välisserva neljakandiliseks venitama. Pildil olev on kaasaegne variant, kus süvis pole enam nii sügav. Poti mõõdud 23,5x23,5 cm. Saadaval samuti poolpott.
Küsimus pottseppadele – piisava ahjupoti süvise korral võib ahju välispinna kasvatada kahekordseks. Teoreetiliselt peaks ahi siis poole kiiremini ära jahtuma. Kas seda peab sisu ehitamisel arvestama?
--------------------------------------
Ka syvisega telliseid on saadaval. Pildil on Mooste kivikoja jääktellis ( millest on kaks kylge juba maha löigatud ja maha myydyd...), mille saab odavalt kätte ja saaks väga omanäolise ahju vöi soojaseina väiksemale pliitale. Loomulikult sellise kujuga materjal eraldab ka soojust kiiremini välja. Öhuke tellis vöi pott ongi ju lihtsalt kest, kuhu tuleb sisse vastavalt vajadusele sisevooder( kuumemates kohtades paksem, sest muidu paisub kest laiali ja ka ahi ebayhtlaselt soe).

Peetripoeg kirjutas:Robi,Robi...... tere.tere
Kas see teisel pildil on supipott vai pada................
Kui pada siis traadid igati õigustet tol vanal ajal
Kas tervet pilti pole sellest " pliidist "

Lugupidamisega

----------------------------------------
Tere, tere Peetrike!!!

See on jah pada.

Lähen vaatan oma objektil ja näe...ilus ahjuuks!!! Siin hakatakse vist ahju tegema varsti. Tutikas uks ja nii ilus raisk...

Jaa!! Väärt värk.Mis sihukese hind võiks olla?Kõik kumer ja puha.

Ma töesti hinda ei tea, sest nägin ise ka seda juhuslikult, aga kui sinna tuleb keegi pottsepp tööle, siis saan kindlasti targemaks igasugu hindades.
Sellise asja hinda oskab kohe lambist öelda Kaminahi kindlasti. Aga tuleb maru ilusasti kysida...

Robi 1 kirjutas: Sellise asja hinda oskab kohe lambist öelda Kaminahi kindlasti. Aga tuleb maru ilusasti kysida...

...põlvitamine ei tee ka paha

Selles poes maksavad sellised ca 150-200 €

viewtopic.php?f=1&t=31052&start=25#p168776

Uksed on kasutatud ja liivapritsiga puhastatud ning värvitud. Kui ei teaks, arvaks need kõik kasutamata kaubaks, aga poekarla väidab esimest.