Takjakinnituse alus

[Urmas]

Ühes teises teemas mõttearenduse jätk. viewtopic.php?t=68801

Millest sa lihvijale ketta tegid?

Eksisin eelmine kord ketta materjali nimetusega. Ei ole mitte tekstoliit, vaid on vist bakeliit.

Mind pigem huvitab liivapaberi kinnitus, takjaribad? Need on liimitud kettale?

Seoses Alexy küsimusega tekkis ka endal väike probleem. Asi selles, et ei leinud ehituspoodidest enam liimiga lihvkettaid ja ei viitsi iga kord hakata lihvketta vahetamiseks PVA liimiga plökerdama, kusjuures sama suure nelinurkse(230x300mm) liivapaberi ja 225m takjakinnitusega lihvketta hind on sama. Keila Espakis nägin takjakinnituse alus, millel liim tagaküljes, et saaks alusele kleepida, kuid kahjuks oli see kõigest 150mm diameetriga, aga mul oleks vaja min 225mm-st. Maksis teine kas 3.99 või 4.99. Leidsin netiavarustest ainsana ka 230mm , kuid kahjuks selle hind(22€) mind eriti ei vaimusta. Arvestades Espakis müüdava suurust ja hinda, ei ole see suurem takjakinnituse aluse hind eriti korrelatsioonis Espakis nähtu hinnaga. Tegemist on vist soomlaste müügikohaga ja sellest ka kõrgem hind. https://koneita.com/et/lihvpinkide-tarv ... kkaan.html Ega keegi ei ole juhuslikult kusagil näinud meie mõnes poes natuke soodsamat varianti?

[Urmas]

Vot,vot! Üks põhjustest, miks mina senini 125 ja 150 ketaste peal olen, koi olen!

Eks isegi olen koi seni kuni suudan hiinlaste moodi ise juutuubi videote järgi sarnase asja valmis teha. Midagi taolist nagu Kulibini ja Tatika Jaani ristandamise tulemus, kuigi mõlemad eelmainitud olid vist isased(vähemalt nime järgi). Lintlihvijast seni ei ole puudust tundnud. Puudust tundsin ühe ühekordse projekti jaoks näiteks spindellihvijast ja selle tegemine võttis aega ca 4 tundi. Esialgse prototüübi tegin pühapäevasel päeval prostast materjalist, et näha, mis ja kuidas ning päris asja sain valmis üksõhtu 3-4 tunniga koos suitsupausidega. Palju võttis aega mõtlemine. Kasvõi seegi, et kuidas plastikplaati teha korralik süvend. Selleks tuli teha kõigest lendpuurile uued terad, aga selle ideeni jõudmine võttis ka aega. Lendpuurile "õigete" terade jaoks tuli teha lihtsalt kaks 3x10x40mm juppi, kergelt "teritada" ja süvend pleksiklaasi sisse tuli ideaalne. Spindellihvija jaoks pidin ostma ainult neli 8x30mm puidupolti, neli 8mm seibi ja neli 8mm liblikmutrit lihvija fikseerimiseks lauapuuri alusele + natuke EPO liimi. Ahjaa, ühest teisest projektist oli järgi tsentriks olevat 10mm ja 20cm pikkust toru maksumusega 0,66€.Kogu kulu max 1.40€. Ülejäänu on kusagilt ära visatud ja taaskasutatud 110mm kanalisatsioonitoru jupp(7cm), "aaretekonteinerist" leitud arvutiekraan, mis sai kohapeal laiali lammutatud ja sealt välja võetud 8mm pleksiklaas(ekraanitugi?). Trumli varre alumises otsas on mingilt tööriistalt enne äraviskamist ära võetud kuullaager, mis asub toru põhjas. Selleks, et laager paigal seisaks, sai pleksiklaasist välja lõigatud kanalistsioonitoru sisemõõduga ja selle keskele laagri välismõõduga auk. See jupstükk on liimitud lihvija aluse külge. Ainuke, mida minu spindellihvijal ei ole võrreldes Hiina tehaste toodanguga, on vertikaalselt üles-alla võnkumine, aga ega ma sellest puudust ka ei tundnud. Spindellihvija vajaduse tekitas õunapressil mahla kogumiskausi külge mittetilkuva torukinnituse jupstüki tegemine. Ühekordseks projektiks raisata 1.40€ vs ca 160€(poodides müüdav Hiina tehases toodetud spindellihvija hind) on minu jaoks piisavalt odav väljaminek.

Spindellihvija.jpg (40.56 KiB) Vaadatud 6449 korda

Lendpuur.jpg (34.89 KiB) Vaadatud 6449 korda

Seega olen samuti üks suur kõrv ja seni arendan mõtet lintlihvijast kulumaterjali tõttu.

Millise kulumaterjali? Kas sa ei suuda ise tekstiilalusel olevat liivapaberit otsapidi kokku liimida? Mingis juutuubi videos oli õpetus täiesti olemas. Kui ma ei eksi, siis veega kergelt leotades saadi liivakihist lahti, et ei tekiks otste liimimise kohta mügarikku. Olen poodides kergelt kiiganud neid lintlihvija liivapabereid ja juutuubi jutt tundub pädev, eriti hindasid võrreldes.
Minu heietus on isenokitsejale, mitte tootmisega tegelevatele isikutele.

[Alexy]

Heietame edasi, takjakinnitusega ümarkettaid ei oska valmistada, lintlihvijale lindi tegemisega saan hakkama(sellest ka selle "riista"valmistamise mõte). Kahjuks pole seni hädavajalikuks osutunud.

[pikk88]

Ega ketta materjalil vist väga suurt vahet pole. Võib ju ka vineerist teha, kui see käepärast on.
P.S. See esimeses postituses olev link minul millegipärast ei tööta ja väidab, et sellist vana teemat ei ole.

[Urmas]

P.S. See esimeses postituses olev link minul millegipärast ei tööta ja väidab, et sellist vana teemat ei ole.

Oli jah mingi jama, nüüd peaks olema. Jätkuheietamine on elektrifoorumist "Pöörlemissuuna muutmine".

Ega ketta materjalil vist väga suurt vahet pole. Võib ju ka vineerist teha, kui see käepärast on.

Eeh, asi ei olegi ketta materjalis, vaid tahaks lihvpaberit kiiremini vahetada, enda eluiga niigi lühike. Lihtsalt poodides ei ole enam möödaminnes riiulist võtta 225mm lihvpaberit, millel liim oleks taga. Netis on saada, aga miks ma peaks netist ostes mingi postitasu veel lisaks maksma? Kui liimiga lihvpaberi müüjad ei viitsi oma kaupa poodidesse viia, siis minu poolest istugu laos oma lihvpaberi otsas. Leian enda jaoks teise lahenduse.

[ping]

Ei tahaks küll vahele segada, aga maailmas on olemas sellised asjed.
Äkki on kasuks?
https://espak.ee/epood/toode/tald-takja ... -ts305-le/
https://espak.ee/epood/toode/lihvpaber- ... o-3357865/
https://espak.ee/epood/toode/lihvpaber- ... o-3357860/
https://espak.ee/epood/toode/lihvpaber- ... o-3357860/

[Urmas]

Ei tahaks küll vahele segada, aga maailmas on olemas sellised asjed.
Äkki on kasuks?
https://espak.ee/epood/toode/tald-takja ... -ts305-le/
https://espak.ee/epood/toode/lihvpaber- ... o-3357865/
https://espak.ee/epood/toode/lihvpaber- ... o-3357860/
https://espak.ee/epood/toode/lihvpaber- ... o-3357860/

Sinu postitus mind nüüd küll ei seganud. Tänan. Kõik ilus, aga kui poes käisin(umbes 6-7 erineva asukohaga suuremat ehituspoodi) ja küsisin, siis laiutasid käsi, et ei ole. Eelnevalt juba kirjutasin, et Keila Espakis oli minu soovitud liimiga takjatalda, kuid kahjuks max mõõt oli 150mm. Sinu takjakinnituse viite hind isegi idee poolest hakkaks sobima, lihtsalt pean mõtlema, et see on ühekordne väljaminek. Tallinna satun, eks hakkan Espaki projektimüüki utsitama.

[ping]

Siin on mitmeid samasuguseid ketaslihve.
Ketaslihvpink Optimum OPTIgrind TS 305
https://www.tooriistamaailm.ee/ketaslih ... ind-ts-305
Ketas: https://www.tooriistamaailm.ee/lihvtald ... innitusega
Paberid: https://www.tooriistamaailm.ee/lihvketa ... -ts-305-le

(Tekitab mälestusi. Selline, arvata 2m kettaläbimõõduga lihvpink oli esimene minu poolt salaja, 6 aastasena käivitatud tööstuslik seade, öösel Tartu mööblikombinaadis. Ulgus kõwasti.)

[Urmas]

Siin on mitmeid samasuguseid ketaslihve.
Ketaslihvpink Optimum OPTIgrind TS 305

Ping, mis sinuga on juhtunud? Mäluprobleemid? Teema probleemi keskendumise võimetus?
Asi selles, et sinu viidatud Tööriiistamaalimas müüdava sarnase isendi tegin asendustegevusena valmis vähemalt 30x odavamalt, kui mitte rohkem. Selle teema esimese postituse viites olev isend(foto isendist on seal olemas) seisab nurgas ja ootab lammutamist kuna tekkis isendile rohke nõudmisi ja otsustasin veidi moderniseerida. Lisasin kohtvalgustuse, sest keldris olev üldvalgustus ei olnud alati piisav ja ketaste täpsemasse mõõtu lihvimiseks mõeldud abistava siini(kuni 65cm diameetriga kettale). Kõige kallim osa on vist kohtvalgusti LED pirn(7W) maksumusega ca 3.50€(Depost). Kohtvalgusti on kellegi poolt "aaretekonteinerisse" ära visatud põrandalambilt demonteeritud "vedruga" lugemislambi osa, mis sai monteeritud mootori ühenduste alumiiniumist karbi külge. Minu jaoks ideealne kohtvalgusti.
Mul on vaja uuele isendile ainult ja ainult liimitavat takjakinnitust, mida seni ei ole meie kaubandusvõrgust leidnud. Tänu sinu Espaki viitele tuli mul meelde, et ma ei käinud seda küsimas Tallinna Espakis keskmise osa II korrusel asuvast tööriistade osakonnast. Sealses osakonnas on ehk letikaup see liimiga takjakinnituse alus. Igal juhul tänud viite eest! Minu arvuti seda viidet ei näidanud, kuigi käisin ka Espaki kodukal.
Paar pilti kah praegusest isendist.

Ketaslihvija1.jpg (36.92 KiB) Vaadatud 6183 korda

Ketaslihvija2.jpg (28.31 KiB) Vaadatud 6183 korda

[ping]

... Eksisin eelmine kord ketta materjali nimetusega. Ei ole mitte tekstoliit, vaid on vist bakeliit. ...
... Ping, mis sinuga on juhtunud? Mäluprobleemid? Teema probleemi keskendumise võimetus? ...

Professionaalse kretinismi pärast tööohutuse teemal hakkasin muretsema kaasfoorumlase tervise pärast, kui selliste ohtlike riistadega mängima hakkab.

Bakeliit on fenoolformaldehüüdvaigust saadav plast, esimene sünteetiline plast[1]. Selle töötas New Yorgis 1907. aastal välja Leo Baekeland.

https://et.wikipedia.org/wiki/Bakeliit
Bakeliit on üks habras rämps ja paha materjal sellise ketta jaoks, mis võib vähemagi kõvema löögi tagajärjel kildudeks lennata.
http://www.v2rskeaju.eu/tag/bakeliit/#: ... 20bakeliit.
Oleks ketas vineerist või tekstoliidist, milles on tugevduseks kangas sees, oleksin rahulikum.
Seepärast viitasin ka tööstuslikku originaalketast.

[tabarabarap]

Kui on suurem ketas ja pingiks seadistatud, siis töökojas olid vanasti sellised kettad lihtsalt "vitsaga" kinni, lihvketas lõigatakse suuremast paberist ja ääred keeratakse üle ketta ja vits koputatakse peale . Takjatald on kuluvahend , vits igavene.

[Urmas]

Professionaalse kretinismi pärast tööohutuse teemal hakkasin muretsema kaasfoorumlase tervise pärast, kui selliste ohtlike riistadega mängima hakkab.
Bakeliit on üks habras rämps ja paha materjal sellise ketta jaoks, mis võib vähemagi kõvema löögi tagajärjel kildudeks lennata.

Kunagi, kui ostsin selle veneaegse bakeliidist plaadi, siis müüja väitel pidi hästi hoidma keeret. Proovisin. Tegin katse 12mm paksusesse bakeliiti 6mm keermestatud auguga ja proovisin keeret maha keerata. Ei õnnestunud ei ristpea, tähik ega sisekuuskant kruviga. Milles võis viga olla?
Milliseid tehnoloogiliste võtetega saavutada kõvem löök vastu lihvketast nii, et see kildudeks lendaks? Õpeta palun juhmi!

[Urmas]

Kui on suurem ketas ja pingiks seadistatud, siis töökojas olid vanasti sellised kettad lihtsalt "vitsaga" kinni, lihvketas lõigatakse suuremast paberist ja ääred keeratakse üle ketta ja vits koputatakse peale .

Olen juba nii eakas, kuigi ei taha eda tunnistada ja ma mäleta ka seda vitsaga varianti. Nooruses olid tööõpetuse töökojas sellised isendid, kuid minu oma on ju kõigest 225mm-ne. 225mm läbimõõduga ketas ei ole suur, tavaline hobitegija variant.

Takjatald on kuluvahend, ...igavene.

Ei ole ise ja minu hobivärgiks aretu ei pea olema igavesed nagu Lenin ja ei pea mu aretud isend olema 50 aasta pärast Vabaõhumuuseumis väljanäitusel.
Mul on mõned aastad tagasi ostetud ekstsentriklihvija, millel on takjapadi ja on juba parasjagu vatti saanud, aga millegipärast seisavad takjapaberid küljes.
Muideks, müüakse takjakinnitusega taldasid, mis mõeldud relaka külge, kuid relakal on pöördeid ju ca 12 000 ja lihvpaber seisab küljes. Miks ei peaks 3000 pöörde juures 225mm ketta küljes takjakinnitusega paber seisma?

[Urmas]

Ahjaa, jäi mainimata, et vana isendi ketas on bakeliidist, kuid uue oma tegin 12mm filmivineerist, mille ajasin enam-vähem ideaalsesse tasapinda ja sellele kleepisin 3mm klaasplastiku. Kettale kontrolljutte tehes avastasin, et tegelikult on ketta tasapinnal veel mingi 40x 60x0,2mm sujuv lohk ühes kohas, aga selle lihvin välja järgmise lihvpaberi vahetuse ajal.

[Walter2]

Takjakinnituse alust (ametlikus terminis: tekstiillukk) müüakse ka kangana (laius 1.50m), ainuke miinus et eritellimusel ainult teatud min.metraaziga ning tagakülg pole liimiga kaetud. Kitsama ribana millel tagaküljel liim on lihtsam leida õmblustarvikute turustajate kaudu.

[Urmas]

Takjakinnituse alust (ametlikus terminis: tekstiillukk) müüakse ka kangana (laius 1.50m), ainuke miinus et eritellimusel ainult teatud min.metraaziga ning tagakülg pole liimiga kaetud.

Tänan viite eest. Leidsin ühe firma, Trixel OÜ, kes müüb seda takjakangast.https://www.trixel.ee/takjakangas/ Eks homme uurin sealt. Ja kui seal ei näkka või on hirmkallis, siis Kangadžunglis on 100mm laiust takjapaela. https://www.kangadzungel.ee/takjapael-100mm-must-580

[Alexy]

Ooot, sul mure takjaga või sellele kinnituva paberiga? Mina pole viimast leidnud sobivas hinnas(3 euri leht pole sobiv). Takja kinnitasin tavalise kahepoolse kileteibiga(kangapoe takjas) Kestab väändele väga hästi(ca 20mm laiused ribad, pikkust tee palju tahad)

[Urmas]

Ooot, sul mure takjaga või sellele kinnituva paberiga?

Ikka takjast olen kogu aeg jahunud. Noh, eks viimases hädas oleks teinud sellest 100mm takjaribast.

Mina pole viimast leidnud sobivas hinnas(3 euri leht pole sobiv).

K-Rautas(Õismäe) letihinnaga 3-4€ vahel pakk 225mm kettad, takjakinnitusega. Tootjaks või pakendajaks oli vist Haus.

[Urmas]

Nonii, minu mure on läbi. Käisin eile Kangadžunglis ja ostsin(4€) jupi 10cm laiust takjapaela, kleepisin kahepoolse vaibateibiga alusele ja asi töötab nagu päris.

Tänan veelkord igatsugu vihjete ja soovituste eest!

Nüüd on käsil järgmine asendustegevuse projekt- püstine lihtlihvija, et saaks vahest mõningaid metalliasju lihvida. Mootor on olemas ja veovõlli tegin juba valmis.

[aero]

Nüüd on käsil järgmine asendustegevuse projekt- püstine lihtlihvija, et saaks vahest mõningaid metalliasju lihvida. Mootor on olemas ja veovõlli tegin juba valmis.

Miks sa selle fotol olevaga ei saa vahest metalliasju lihvida?

[Urmas]

Miks sa selle fotol olevaga ei saa vahest metalliasju lihvida?

Ikka saab ja tehtud, aga ... metalli lihvimine kulutab liiga palju paberi lihvimisomadusi, metalli lihvimisel hakkab vist kuumutama läbi paberi seda nailonist takjakinnitust(eelmisel meetodil(kahepoolne teip) paberi vahetusel nägin, et kahepoolne teip oli "sulanud" talla ketta külge), kulunud paber ei võta puitu nii hästi ja võtab puidu kärssama. Veel nägin metalli lihvimisel seda joonkiiruse efekti ehk metalli lihvimisel pidin detaili lihvketta keskkoha poolses otsas veidi rohke survet avaldama. Need eelmainitud põhjused on lihtsalt mõned minu tähelepanekud 2:1 katsetamisel. Ma juba kahtlen, kas mu järgmine asendustegevuse projekt maksab rohkem kui 10-15€. Praeguste kalkulatsioonide järgi kohe kindlasti ei maksa, sest põhimõtteliselt on enam-vähem kõik jubinad taaskasutus.

[Urmas]

Nüüd on käsil järgmine asendustegevuse projekt- püstine lihtlihvija, et saaks vahest mõningaid metalliasju lihvida. Mootor on olemas ja veovõlli tegin juba valmis.

Nonii, mu järgmine asendustegevuse projekt hakkab lõpusirgele jõudma, kuid juutuubist isetegijate lintlihvija tegemist vahtides, siis paljudel oli üks nüanss, millele ei ole veel pihta saanud. Asi selles, et päris paljud tegijad lihvivad veo- või lisarulliku või mõlemad ebasümmeetriliseks(rulliku otste poole kergelt koonusesse) ehk keskelt on sümmeetriliselt paar millimeetrit kõrgem kui servadest. Milles seisneb selle servadest kergelt koonusesse mineva veorulliku efekt vs sirge rullik? Hetkel on mu isendil 75mm läbimõõduga veorull sirge pinnaga ja reguleeritav rullik on 32mm läbimõõduga. Veorullikku pikkus on 120mm ja reguleerimisrullikul 135mm. Lihvija tegin 610mm pikkustele lindile. Töötab, reguleerijast saab ilusti lindi asukohta reguleerida, hoiab paigal, kuigi mul on veel puudu lindi taha käiv vertikaalne tugi ja horisontaalne tugi detailide toetamiseks lihvimisel.
Äkki keegi oskab selle kergelt koonusesse fenomeni selgitada?
Tänud ette!

[ping]

... lihvivad veo- või lisarulliku või mõlemad ebasümmeetriliseks(rulliku otste poole kergelt koonusesse) ehk keskelt on sümmeetriliselt paar millimeetrit kõrgem kui servadest. Milles seisneb selle servadest kergelt koonusesse mineva veorulliku efekt vs sirge rullik? ...
Äkki keegi oskab selle kergelt koonusesse fenomeni selgitada?
Tänud ette!

Tünnikujulisel rihmarattal ei jookse lapikrihm maha vaid tsentreerib ise ennast rulli keskele, isegi kui rataste võllid ei ole paraleelsed.
(Vist oli nii, kontrolli: Tünnikujulise pinna raadiuse kujutletav keskpunkt peab asuma kaugemal kui võllide vahe.)
Lapikrihmaga käitatavad rehepeksumasinad, tööstusseadmed jne, kasutasid raadiusega rihmarattaid.

[Urmas]

Ma juba kahtlen, kas mu järgmine asendustegevuse projekt maksab rohkem kui 10-15€. Praeguste kalkulatsioonide järgi kohe kindlasti ei maksa, sest põhimõtteliselt on enam-vähem kõik jubinad taaskasutus.

Kurat, rohkem läks maksma- 20€. Ei leidnud kusagilt 10mm raudplaati ja pidin ostma. Küsiti selle 10x150x350mm jupi eest 10€ ja teine kallis asi oli uksevedru maksumusega 7,50€. Ülejäänud olid mõned poldid ja värv. Välja tuli piltidel olev ja täiesti töötav ja mind rahuldav selline isend. Igatahes jooksvat linti ma kinni suruda ei jõudnud ja veovõllil libisema ei hakkanud. Võib-olla oleks saanud kah, aga siis oleks pidanud lihvija kohtkindlamalt kinnitama.
Lasin nii ülemise võlli kui ka alumise veovõlli tünnjaks. Alumist sai veidi rohkem. Mulle tundus küll, et hoiab paremini paigal kui enne, kusjuures kui lint peale panna võlli serva, siis veab ise keskele. Kasutaja ping selgitusest oli kasu, aitäh.
Kuna mul hetkel asendustegevuse järgmise projekti ideed ei ole, siis peab vist jooma hakkama.

Lintlihvija 1.jpg (38.25 KiB) Vaadatud 5007 korda

Lintlihvija 2.jpg (41.43 KiB) Vaadatud 5007 korda

[ping]

...
Kuna mul hetkel asendustegevuse järgmise projekti ideed ei ole, siis peab vist jooma hakkama.

Ehita "Võilille õie korjamise kombain".
Vanasti osati võilille õitest keeta head siirupit ja sellest tehti koduveini.
Õis tuleb korjata siis, kui ta on just päikse poole avanenud ja kasutada ainult õietutti.

Tänapäeval peaks isetehtud võilillevein igati mekkima taimetoitlastele ja hipsteritele ning kui majandusega veel viletsamaks läheb siis paljud muud rüübet enam osta ei jõuagi.

(Kahju oli küll võililledest aga niitsin täna salaja muru, et taimetoitlased ei näeks.)