Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[Urmas]

Kuigi mu klassivennast pottsepp väidab, et vanadel kividel pidavat aja jooksul soojusmahtuvus vähenema ning ahju tegemiseks need enam ei kõlba siis korstna tarbeks peaks nagu asja ära ajama. Iseasi palju sellel väitel üldse tõepõhja all on...

Su klassivennast pottsepp ei lähe pärast kindlustusele seletama, et mina soovitasin ja nüüd olete kohustatud pikk88-le hüvitise välja maksma. Seega ühinen kasutaja tabarabarap arvamusega, et korsten võiks olla ikka tänapäevasematest materjalidest. Nende 100+ aastate tellistega võid korstnale anda siseruumis nostalgiaviimistluse, a`la kõlava nimega "Igatsus tsaariaja järele".
Meil maal lähevad praegu 8m jagu 100+ aasta vanused korstnatellised kivipurustajast läbi ja metsatee täiteks.

[Urmas]

Pidavat olema esimese vabariigi aegsed või kogunisti tsaariaegsed kivid. Tekkinud mingi vana korstna lammutamisest ning väidetavalt lubatakse hunnikust ka valida, et mida võtta, mida jätta.

Sa, pikk88, pensionil vist veel ei ole, aga kui neid tsaariaegseid telliseid lubatakse tasuta võtta, siis kalkuleeri, et kas ei oleks mõtekas ikka tellised koduhoovi tassida, seibideks lõigata ja Osta.ee-s need seibid kalli raha eest maha müüa. Eks natuke vaeva ole, aga ehk saab see vaev ka tasutud.
Asi selles, et olen näinud, kuidas inimesed on uhkustavad tahmastest tellistest tehtud 3m2 efektseinaga.

[pikk88]

Olge mureta, selle koha pealt langesin odava reklaami ohvriks ja korstent neist tõesti ei saa, kuid kuna hind oli sümboolne ning ise oma väikese valge käega sai sealt hunnikust valida siis tõin ikkagi seljatäie õuepeale. Siis saab tulevikus oma tahmastest tellistest tehtud paariruuduse efektseinaga uhkustada
Aga neid tsaariaegseid kive on keegi mulle vana sauna vundamendiks ladunud. Seal on need senikaua kindlasti paigal, kuni neile mingi reaalse funktsiooni leian. Vähemasti pole ohtu, et rotid ära viivad.

[pikk88]

Selleks suveks on sotskohustused täidetud ning nüüd saab lõpuks hakata tegelema oma asjadega. Ehk siis asuda lõpuks abihoone voodri paigaldamise kallale. Kuivõrd sügisel sai lolli peaga voodrilaud tuppa kuivama veetud ning hoones puudus korralik ventilatsioon siis tõmbas materjal endale hallitustäpid peale. Ilmselgelt targem oleks olnud jätta materjal õuepeale kuivama kuid see nüüd takkajärgi tarkus. Nüüd vaja lahendada see tühine hallituseprobleem, et tulevikus see seenekoloonia edasi ei leviks. Soovitusi on laias laastus kolm.
1. Jätta kõik niisama ning lüüa laud rahulikult seina ja värvida ära.
2. Töödelda puitu ennem värvimist naatriumhüpokloritiga. Asja miinuseks on see, et peale hallitustõrjet tuleks lauad üle pesta, sest muidu pidi puidu pinnale moodustuma valged soolakristallid mis hiljem ka värvi pinnale välja ronivad. Kuivõrd lauad on pool aastat kuivanud siis on nad praeguseks nagu kuivatist läbi käinud ning kuidagi narr oleks seda materjali ennem värvimist uuesti märjaks teha.
3. Töötlemine/pritsimine/pintseldamine äädikaga. Asja miinuseks on see, et keegi ei oska kommentaarida kas ja kuidas käitub äädikaga kokku tehtud puit tulevikus värviga. Värviks sai valitud Falu Vapen Rödfärg ehk siis rootsi punane muldvärv. Tooni valikul olin pikalt otsustusvõimetu, sest naissoost nõuandjad teadsid rääkida, et hoone tuleb ikka heledat värvi teha, kuid hele fassaad teadupärast määrdub kiiresti. Lõpptulemusena soodustas otsustamise protsessi ka see, et sain umbes poole vajalikust värvikogusest odavalt ära osta. Kellelgi jäi maja värvimisest üle ligi 16 liitrit värvi. Et hoone liiga tavaline ei saaks siis otsustasin teha piirdeliistud ja sokliplekid tumerohelised.

[Urmas]

Kas need hallitustäpid on värsked või juba kuivanud? Kui kuivanud, siis pühi karukeelega puhtaks ja ega ta väljas õhu käes enam hullemaks ei tohiks minna.
Olen viimistlenud ca 200m2 siseseinu savikrohviga ja esimene kiht tahab päris pikalt kuivamist. Selle ajaga jõuab krohvi pinnale tekkida nii hallitus kui ka mingid idud hakata krohvi seest välja kasvama. Nagu kännuseened kasvaks pakust välja. Nii kui pind on kuivanud, siis käega pühkides tulevad maha nii hallitus kui ka kuivanud idud.

[pikk88]

Proovisin täna seda karukeelega puhastada. Niiöelda lahtise hallituse pühkis päris edukalt maha, kuid ega ta lauda puhtaks küll ei teinud. See jääb küll värvi alla, kuid välistingimistes on niiskus ju kõikuv. Siseseinas savikrohvi puhastad ära ja ega ta rohkem niiskust selga ei saa.
Pilt lauast lähemalt ennem puhastamist

Ja peale üle pühkimist

Täies mahus nägi enamus laudadest välja sellised

Peale puhastamist sai need mustad plekid küll heledamaks kuid lõpptulemusena jäi laud ikkagi säärane välja

Koduteel jalutasin veel Decorast läbi ning seal värviosakonnast soovitati lauad töödelda ennem värvimist Vivacolor Villa Protectiga. Jäi küll üle küsimata, kuid sellega peaks ilmselt kõik neli külge üle tegema mis tähendaks oma 100+ eurot väljaminekut. Odavam oleks ilmselgelt äädikas. Iseasi kas ka sama effektiivne. Kuivõrd teada pole mida teeb äädikas värvile siis oleks üks võimalus veel laud kolmest küljest ära värvida ja peale värvi kuivamist/ennem seina paigaldamist sisekülg äädikaga üle teha. Loll pea on ikka kerele nuhtluseks.

[Prill]

Mis juhtub, kui need lauad koos hallitustäppidega seina paned, väljaspoole värvid üle, tagumine pool jääb sademetest puutumata ja tuulduv. Kui hallitusele-seenele edasised keskkonna mõttes soodsad kasvutingimused puuduvad, ei tohiks seal midagi vohama hakata.
Kahtlustan, et suur osa majade puhul on siin-seal kasutatud hallituse või seennakkusega puitmaterjali (keskmine palgatöö ehitusmees ei hakka hallitustäpi peale ehitusel nuuksuma, läheb seina ), aga kui ekspluatatsioonis jääb hallitusele keskkond liiga kuivaks, tuulduvaks jne, siis ei voha enam midagi.
Aga võib ka keemiatööstuse soovitusi-hirmutamist kuulata, möllata traatharjaga ja immutada igasugu keemiaga ja püsib samahästi, kui vanavanaisade kasutatud ilma keemiata täpiline laud.

[Urmas]

Loll pea on ikka kerele nuhtluseks.

Arvan, et hetkel see loll pea mõtleb üle. Arvesta ka kasutaja Prill jutuga. See rootsi punane on väga hea katsvusega ja sa ei pea muretsema, et midagi hakkaks läbi kumama.

[pikk88]

Loodetavasti. Algul arvasin ise ka, et pole muretsemiseks põhjust kuid mõtlema pani olukord, et mis saab siis kui mitu nädalat järgemööda sajab? Siis kasvab ka õhuniiskus seinas ja see pani "natukene" kahtlema ning tekitas paanikat. Samas on hoone räästad laiad ning see kindlasti vähendab ohtu. Ilmselge on ka see, et kui minna infot küsima mõne spetsialisti või tõrjevahendimüüja käest siis on vastus üks. 100% kindlasti tuleb sellega võidelda, muidu hallitab hiljem terve küla. See ju puhtalt nende raha mis saamata jääb, kui nad vastavad, et pole hullu. Katvuse pärast pole tõesti põhjust muretseda. Selle sine või hallituse jäägid katab too värv kndlasti vägagi edukalt.
Üks lisamiinus on veel kevadega tekkinud. Millegipärast on keset hoonet räästas vajunud ühe sarika juurest umbes sentimeetri jagu allapoole. See tähendab aga paraku, et kkagi tuleb räästad kinniseks ehitada. Esialgu polnud mul seda plaanis.

[Urmas]

Algul arvasin ise ka, et pole muretsemiseks põhjust kuid mõtlema pani olukord, et mis saab siis kui mitu nädalat järgemööda sajab? Siis kasvab ka õhuniiskus seinas ja see pani "natukene" kahtlema ning tekitas paanikat.

Sorry, mitte, et mõtlemine ei oleks su kõige tugevam külg , vaid sellisel juhul peaksid sinu mõtlemise tulemuse järgi kõiki puitfassaade max 10 aasta takka välja vahetama. Ega ilma asjata ei tehta puitfassaadid tagant tuulduvaks. Selles suhtes on muldvärv vist üks su parimatest valikutest. Miks sa valisid just punast tooni muldvärvi? Teisi toone on kah saadaval. Või sul valiku põhjuseks see, et inimesed on harjunud nägema muldvärvi toonina "rootsi punast"?
OT. Selle inimeste harjumusega tuli meelde ajalehest loetud mingi kütusefirma juhi(Vaht) põhjendus, et miks muutus kallimaks ka biolisandist vaba bensiini(E98) hind. Tema põhjenduseks oli see, et inimesed on harjunud nägema, et infopostil on E98 hind kõrgem!!!! Sellist mõtlemist ei paranda ei Ansip, ei appi tulev taevas ega fooliummüts!

[Prill]

Miks sa valisid just punast tooni muldvärvi? Teisi toone on kah saadaval. Või sul valiku põhjuseks see, et inimesed on harjunud nägema muldvärvi toonina "rootsi punast"?

Värviks sai valitud Falu Vapen Rödfärg ehk siis rootsi punane muldvärv. Tooni valikul olin pikalt otsustusvõimetu, sest naissoost nõuandjad teadsid rääkida, et hoone tuleb ikka heledat värvi teha, kuid hele fassaad teadupärast määrdub kiiresti. Lõpptulemusena soodustas otsustamise protsessi ka see, et sain umbes poole vajalikust värvikogusest odavalt ära osta. Kellelgi jäi maja värvimisest üle ligi 16 liitrit värvi.

pikk88 on ehitussanitar, kes toitub metsa nõrkadest, strateegilised plaanid-projekti kujundab see, mis palgi, laepaneeli või antud juhul värviämbri kellegi õuelt omale koju vedas Öko ja taaskasutus eeskujuks meile kõigile!

[Urmas]

Öko ja taaskasutus eeskujuks meile kõigile!

Üldiselt, ega vana karu tantsima ei õpeta ja igatsugu kaastundele rõhutavad sõnad mulle ei mõju, aga ju minu mõtlemisele on kasuks tulnud eelmine riigikord. Eks isegi vaata, et kus kohast ilma rahata saab ja kus kohast poole hinnaga. Muide, ehitusmaterjalide ostmiseks on üks huvitav koht Osta.ee. Ehe näide selles teemas on ka pikk88 paneelide ost. Olen sealt isegi ostnud poole hinnaga näiteks hüdroisolatsiooni. Kas see oli varastatud või kellegi valearvestus, ei kuulu minu kompetentsi. Kui mõni lugejatest arvab, et isegi kui müüdav kaup võis olla varastatud, siis sellise mõtlemisega ei saaks ma isegi toidupoest mitte midagi osta, sest äkki toidupoe omanikud tegelevad maksupettusega. Kunagi oli mingis teemas sellest juttu ja sain veidi riielda. See selleks, aga arvan ka ise, et milleks raha raisata kui on natukenegi fantaasiat. Kui üle-eelmine suvi olin mures, et maal, aida seina ääres olevad pingid hakkavad oma eksistentsi lõpetama, siis direktor arvas, et veel vara. Eelmine suvi oli ta juba minuga nõus, et midagi tuleb ette võtta. Kevadel sattusin järjekordselt aaretekonteinerite manu ja sealt vaatasid vastu ära visatud rauast painutatud mingi mööblieseme värvitud jalad. Loomulikult autosse. Kuna aidas olid järgi veel mõned 45x225x2500 liimpuitprussid, siis jäi üle ainult need neli prussi õigesse mõõtu saagida, Pinotex õliga kokku võõbata ja jalgade külge kruvida. Kulutused- 16 puidupolti ja ehk 200 ml Pinotexi(5l purk sai ostetud kui müüdi 50% allahindlusega). Enne ostmist uurisin igaks juhuks netist järgi, et kas allahindluse % on ikka õiglane. Vähemalt 10 aastat jälle ei ole muret ligi 5m pika pingiga.

[pikk88]

No peaks ju raha peale vihane olema, kui kaup saadaval poehinnast odavamalt. Seda enam, kui on aega ringi vaadata. Kui hakkab kiire siis pole probleemi ka poest ostmisega. Kuid kõik see raha tuleb ju endal välja teenida. Pole omal ajal taipanud rikkasse perre sündida ja rikast naist võtta, et võiks muretult oma asjadega tegeleda.
Värvitooni valikul pani tegelikult asja paika kõhutunne. Juba päris ammu soovinud endale ilusat punast majakest Kaalusin ka teisi toone, sest põhipiduriks oli esmapilgul see, et tegemist ju klassikalise mereääres asuva maja värviga. Eriti veel siis kui liistumajandus valgeks värvida. Kuna linnapeal nägin ühte, millel olid liistud-plekid rohelised siis oli ka otsus lõplikult tehtud. Oksjonilt leidsin värvipurgid peale otsustamist. Ning kõigele lisaks pole ümbruskonnast ühtegi teist seda tooni maja. Hea pimedas koju tulla ning pole ohtu, et kogemata tahmas peaga naabri juurde kollitama ronid ja pärast kohtus selgitusi pead jagama.
Hetkel seda paanikat hallituse ümber põhjustab üheselt kogemuse puudus. Siiamaani ikka korraliku materjaliga tööd teinud.

[pikk88]

Vahepeal tegelenud investeeringutega tulevikku. Eile õnnestus sadaka eest hankida endale kahe kantmeetrine, kolmekambriline septik. Seda vidinat endale päris mitu aastat otsinud ning nüüd paar õhtut tagasi lõustaraamatus kuulutuse otsa komistades ei suutnud kuni lõpuni välja uskuda, et see endale õnnestub saada. Tänapäeval ju kokkulepped ning mehesõna eriti ei päde ning nagu hea tava ette näeb siis tihtipeale jõuab mõni hädaline naabrimees ette. Seekord vedas ning asi ootas minu kohalejõudmist Laulasmaal ilusasti kaks päeva nagu kokku sai lepitud. Siinkohal endisele omanikule ka avalikud tänud, et oli viitsimist enne müüki panekut veel ka paak puhtaks kasida ja korralikult tühjaks teha. Müügi põhjuseks oli liitumine ühiskanalisatsiooniga.

Lisaks sellele ostsin osta.ee-s oksjonilt sada kuue meetrist latti 12mm armatuuri. Ja seda kõike 260 euro eest, mis on natuke kõrgem, kui vanametalli väärtus. Nüüd peaks olemas olema jämedam rauakraam nii maja, kui ka sauna vundamendi jaoks. Juurde vaja hankida mingi kogus 6mm latti jämedate sidumiseks. Müüja tegi meile mööda oma majapidamist veel põhjaliku ringkäigu ning näitas uhket maakivist laotud kaminat ja muid kivimüüre. Päris võimas vaade oli. Kui õnnestuks kusagilt enda elamise lähedusest ka maakive saada siis poleks kahtlustki, millist materjali kasutada...
Sellega on ka "head uudised" läbi.
Avastasin, et rehakuuri alumine siduspalk on otsast mädanema hakanud. Pidas siis vastu ümmarguselt 7 aastat, sest putka sai püsti pandud 2014 augustis ning nüüd peaks seda siis juba lappima hakkama.


Samas on praeguseks hoone oma esmast kasutusotstarvet minetamas ja muutumas pisitasa riietusruumist taarahoidlaks. Eks peab natuke plaani pidama kas ja mis selle hoonega peale hakata...
Abihoone osas vahepeal edasiminekuid pole. Saanud endale vaid värvi ning akna-ja sokliplekid lõpuni ära soetada. Plekkide tooniks valisin RR11 tumeroheline. Nüüd peaks olemas olema kõik vajalikud materjalid. Samas pole õnnestunud veel isegi mitte tuulutusliistude seina kruvimine, sest ilmad on poolpidused.

Hiljuti oli siin aktiivne üks teine teema, kus käis arutelu aiaviimistlusmaterjalide üle. Tegin meenutuseks pildi oma aianurgast, kus saavad kokku kolm aastat vana aed millest heledam on viimistletud kahe kihi tumeda tõrvaõliga ning vasakpoolsem sammaldunud ja halliks tõmbunud euroalustest tara on viimistletud krt teab millega. Rajamise ajal oli aedade välimus ühesugune aga nagu näha siis ajale vastupidamine on väga erinev. Pildid ehitamise ajast on kusagil selle teema teisel leheküljel.

[aero]

...rehakuuri alumine siduspalk on otsast mädanema hakanud. Pidas siis vastu ümmarguselt 7 aastat, sest putka sai püsti pandud 2014 augustis ning nüüd peaks seda siis juba lappima hakkama.

Need pikad otsad lähevadki kiiresti. Suhteliselt ilmastiku käes ju. Lõika lühemaks, immuta sagedasti ja kestab veel.

[pikk88]

Võimalik, et põhjuseks ongi see, et omal ajal jäid need alumised palgid immutamata. Oli plaanis küll, kuid siis jäid ja jäid ning talv tuli ka tookord peale ning panustasin sellele, et kuna igast küljest käib õhk korralikult läbi ning palgid ise ka maapinnast oma poole meetri kõrgusel siis ei tohiks midagi hullu juhtuda. Paraku on reaalsus midagi muud. Ilmselt tuleb esialgu tõrvaõliga üle teha ja eks tulevikus paistab mis edasi saab, kuid sellejaoks oleks kõigepealt vaja natuke kuivemat perioodi, et see praegune vesi palgi seest välja kuivaks.
Eile inspekteerisin oma varaaita ning komistasin ühe õhk-soojuspumba otsa mis juba pikemat aega otsust ootab, kas läheb käiku või läheb EMEXisse. Küsimus selles, et pumpa läheb külmaainena sisse R22 gaas ja väidetavalt seda tänapäeval enam saada pole võimalik ning mingi teise gaasiga asendada vist ka mitte. Päris konkreetset vastust ma selle inimese käest ei saanud, kellega nõu pidasin, sest too isik oli omadega parajasti setude juures paasapühasid pidamas ning tal polnud väga palju aega maistele asjadele tähelepanu pöörata. Ehk oskab keegi selle foorumi kasutajatest aparaadi kohta infot jagada?
Pump ise on selline

[kraatrimees]

https://www.linde-gas.ee/et/products_re ... index.html

[pikk88]

https://www.linde-gas.ee/et/products_re ... index.html

Tänud info eest. Selgus, et seda gaasi juba liigub, kuid nüüd tuli välja, et see Mitsubishi pump kõlbab kütmiseks vaid kuni nullkraadini. Miinuskraadidega läheb välisosa väidetavalt jäässe ning sellisel juhul jääb masin ikkagi kuuri alla seisma või läheb lõpuks EMEXisse, sest asi oli plaanitud kasutamiseks just talvel lisaküttena...

[pikk88]

Tänud Kunn, selle jutu peale võtsin ennast kokku ja kirjutasin pumpade edasimüüjatele. Vastuseid tuli erinevaid. Näiteks kliimakeskus kirjutas: "See konditsioneer on R22 külmaainega, mida ei tohi enam ülesse panna. See külmaaine on EU-s keelatud. Samuti on see on-off seade, millele puudub sulatustsükkel. Ka ei ole välisosa põhjas küttekaablit. Kokkuvõttes ei ole mõistlik seda konditsioneeri kasutusse võtta."
Uurisin siis natukene, mida tähendab on-off seade
viewtopic.php?t=15736
http://aksumgrupp.ee/on-off-versus-inverter
See, et välisosa põhjas pole küttekaablit, jätab mind külmaks. Seda märkas isegi kohalik nõuandja ning seda teab isegi minusugune amatöör, et see on võimalik sinna ise paigaldada.
Külmaservis teatas: "Tehnilisest andmetes on kirjas et seade töötab kuni -10 kraadini (service manual leht 30) juhul kui on paigaldatud põhja soenduskaabel."
See vastus oli minu jaoks juba igati positiivne, sest arvestades praeguse aja soojasid talvesid siis tõenäoliselt valdaval enamusel ajast langevadki kraadid sinna -10 kanti ja see mõni päev kui on külmalaine, tuleb niikuinii kasutada põhikütteks mõeldud ahju.
Samas tuli Kodukliimast vastus: "Ei ole mõtet paigaldada. Tegemist on vana mudeliga, suure tõenäosusega ei saa ta miinuskraadide juures kütmisega hakkama."
Ühest küljest küll suht ehtne müügimehe jutt, et vana mudel pole mõtet jne. Natuke murelikuks teeb küll see lauselõpp, et suure tõenäosusega ei saa ta üleüldiselt miinuskraadide juures kütmisega hakkama, kuid arvestades paigaldamiseks tehtava investeeringu suurust (200-300€)siis pole risk üle mõistuse suur. Pealegi saab sellega suvel ruumi jahutada ning kui tuleb jälle sarnane suvi nagu hiljuti lõppes siis on see igati teretulnud lisaboonus.
Kokkuvõttes võib öelda, et Kunni postitusest oli palju kasu. Muidu oleks masinavärk jäänud kuurinurka seisma, sest kohalik nõuandja pole vist suurem asi müügimees. Inimene jättis iseenesest igati positiivse mulje, sest viitsis ennast ka niipalju ületada, et uuris ennem paigaldamis antud masina kohta natuke lisainfot, kuid ei suutnud seda juttu mulle arusaadavas keeles edasi rääkida, et saaksin ise otsustada, kas või mis. Tema jutust jäi mulle põhimõtteliselt mulje, et kui saabuvad miinuskraadid siis jäätub välisosa ning kogu masinavärk jääb jäämäena aianurka kevadet ootama. Kummaline on ka see, et keegi neist sertifitseeritud ja kvalifitseeritud paigaldajatest ei tea suurt midagi neist külmaainetest mida masinad tarbivad vaid ma pean ise käima ja uurima mida mul tarvis on ja kas seda üldse kusagilt saada on. Samas hea seegi, et nad teavad mis keelatud, kuid kui poleks seda foorumit siin siis oleks minule teadmata ka see, et neid aineid võimalik asendada...

[pikk88]

Seda arvan ise ka, et 40 W jääb väheseks, kuigi minu kokkupuuted nende aparaatidega on olematud. Kahel sõbral on elamises need olemas. Ühel oli ilmselt see vanema põlvkonna seade ning see vahetati mingi hetk välja. Ilmselt siis kui müüki tulid tänapäevased masinad. Teisel sõbral paar aastat tagasi paigaldatud uuem, invertertüüpi masin. Ja kogu lugu. Rohkem neid lähemalt näinud ega kuulnud pole
Eks seda on veel natukene aega mõtelda mis selle kütteosaga saab ja kui võimas ta saab aga vähemasti saab algus tehtud, torud veetud, alus valatud ja postament valmis tehtud. Vajadusel võimalik tulevikus mõni uuem ja edevam seade asemele panna. Lingi all olevast jutust oli minule oluline vaid esimene lause. Ülejäänud eepos ei mänginud erilist rolli.

[pikk88]

Välitööd pisitasa ikka edenevad. Sokliplekk ja ka roovitus on paigaldatud kuni räästa aluse osani. Teha on veel viilualused kolmnurgad. Kuna katuseräästas oli mingil x põhjusel keskelt natuke vajunud pidin ikkagi ka tuulekasti vormistama ning räästa alla lühikesed prussijupid toeks panema. Seda esialgu plaanis polnud.
Pildil näha need kolm sarikaotsa, mida sai natuke tõstetud

Eile läksid paika ka esimesed voodrilauad. Algselt mõtlesin need kinni lüüa 3x70 vintnaeltega, kuid kuna lauad osaliselt kõmmeldunud siis ei taha nende naeltega kinnitamine hästi õnnestuda. Olen nendega korduvalt ja edukalt paigaldanud laia voodrilauda kuid nüüd ei ole suuteline lihtsat neljakandilist saelauda enda jaoks piisava kvalteediga kinnitama. Kui saad ühe serva kinni siis teine jääb roovist eemale irvitama. Seepärast sai appi võetud lisaks ka kruvid ning naelapüss.
Eilse päeva lõpuks oli seis säärane

Eks täna saab üritusega jätkata kuni ilm lubab. Värvida on vaja veel liistumaterjal ja see võtab omajagu lisaaega muidu saaks vast umbes nädalaga selle tööga ühelepoole.

[pikk88]

Osa hoonest on kaetud ka teise värvikihiga, kuid millegipärast ei jää värv peale väga paljudele kruvi- ja naelapeadele. Varem pole säärast asja täheldanud. Ei aita ka see, kui kohta värviga rohkem "uputada." Värv valgub sealt maha silmnähtavalt. Nagu oleks naelapead õlised. Samuti pole kasu sellest, kui lasta värvil kuivada ning naelapea juurest ka kolmandat korda värvida. Osad katab ära, kuid päris paljud naelad jäävad ka siis nähtavale. Kasutuses on Janere vintnaelad ning torx peaga kruvid nii Janerelt kui ka Essvelt. Oskab keegi targem inimene kommenteerida, milles võib olla põhjus?

[Rein Sa]

Metallpinnad ehk siis ka naelad või kruvid, soovitatakse kruntvärviga enne põhivärvi katta.

[pikk88]

Vot seda kuulen ma küll esimest korda, et välitingimustesse mõeldud naelad-kruvid peaks kruntima ennem muldvärviga katmist. Tekkis veel korraks ka kahtlus, et ehk on tõepoolest osad naelapead mingisuguse keemia või õliga koos, et sinna värv peale ei hakka. Võtsin lahustiga immutatud lapi, puhastasin paar naelapead ja kruvi ära ning katsetasin natukese aja pärast uuesti. Kasutegur oli ümmargune null. Kui nii siis olgu pealegi. Järelikult pole nende kohtade peale seda värvi tarvis, kui ta nii kategooriliselt keeldub sinna jäämast. Kruntima ma neid ometigi ei hakka. Kuigi Rein võiks kirjutada mis krundiga seda tegema peaks? Ehk tulevikus mõni huviline tahab teada.

[pikk88]

Nonii. Võttis aega mis ta võttis aga valmis ta sai. Ideest teostuseni ümmarguselt 4 aastat. Kui arvestada reaalset aega mis kulus ehitamiseks siis ehitusloa saamisest alates kulus alla kahe ja poole aasta. Arvestades seda, et ehitama hakkasin ma 30 ruutmeetri suurust muldpõrandaga ja soojustamata hoonet mis aja jooksul kasvas 60 ruutmeetriseks soojustatud betoonpõrandaga ehitiseks siis pole tulemus sugugi mitte paha.
Saadanama voodrilaua paigaldus võttis kõvasti kauem aega kui algul planeeritud sai. Juba juulikuu lõpust sellega tegelenud ja nagu hea tava ette näeb siis lootsin ise umbes poole kiiremini valmis saada. Viimased paar nädalat olen suht rahutut elu elanud, sest ilmaennustajad ähvardasid praktiliselt iga päev sellega kuidas kohe homme hakkab vihma sadama aga hoonel oli peal vaid kruntvärvi kiht ning kogu lauamaterjal oli tulikuiv. Reaalselt lõppes kõik väga hästi ning kuigi pelgasin pidevalt, et see aasta ei jõua tervet hoonet teise värvikihiga katta siis tegelikkuses sain sellega ikkagi ennem vihmasadude algamist hakkama. Samuti said ühte hoonenurka paigaldatud torud ja kaablid õhksoojuspumba jaoks. Eks tulevikus paistab, kas läheb käiku see olemasolev kiviaegne pumbamudel mis kuurinurgas roostetab või otsin midagi kaasaegsemat. Paika said ka katuse servakivid, mis eelmisel aastal ajapuuduse tõttu kohale kruvimata jäid.
Praeguseks veel vaja tegeleda liistumajandusega ning ehitada garaazi uks ja paigaldada vihmaveerennid.
Tänaseks on asjade seis igatahes nii kaugel, et saab hakata hoonet seaduslikuks muutma ja ametlikult registrisse kandma. 20. oktoobril peaks tulema keegi seda hoonet üle mõõtma ning kuigi tema jutu järgi polegi esialgu vaja teha mitte midagi muud kui maksta temale ümmarguselt 200 raha ning selle eest saadud mõõdistusprojekt ehitisregisse üles laadida ja jääda ootele mida vald vastab siis tegelikkuses olen kahevahel. Vallavalitsuse kodulehel kirjas oleva manuaali järgi saaksin nagu kõige sellega ise hakkama. Ainus asi mida vaja mõne teenusepakkuja käest sisse osta oleks hoone mahamärkimise akt ja ehitusjärgne geodeetiline alusplaan.
Kui see tõepoolest nii oleks siis oleks see 200 eurot suht maha visatud raha, sest need kaks asja võiksid nagu odavam lõbu ola, kuid selle hinnavahe eest saaks päris mitu õlut osta.... Praeguse seisu järgi on mul kümmekond päeva aega veel oma plaane muuta.
Ahjaa. Lõpptulemusest üks pilt ka.

Reageeringuid on seinast seina. Üks väidab, et see punane tekitab mulje pesuehtsast pilpaküla puukuurist, teine väidab, et tulemus on umbeõlõ hää. Vähemasti ise olen igast otsast rahul ning see on kõige tähtsam.