Ehitusfoorum

Tuletõkkeaken peab olema vastava märkega, kleebisega, serdiga. Ise sa siin midagi aretada ei saa. Pead paigaldama EI 15 akna, kuigi ilmselt vähim, mida tänapäeval valmistatakse, on EI 30.
Mis ajast see projekt on muidu? Mille pärast see aken tuldtõkestav on, kas naaberhoone on lähedal? Kui kaugel?

Need 11 cm paksused seinad ei ole kandvad.

kunn24 kirjutas: ↑25 Apr 2019, 22:30 Mina tegin omale garaazhi aiast 2 m kagusele, küsisin viisakuse poolest naabrilt asendiplaanile allkirja ja sõnad:"Asukohaga nõus".

Oled sa mõelnud, millises olukorras oled sa siis, kui see allkirja andnud naaber ühel päeval vahetub ja uus sinu garaaži selles asukohas näha ei soovi?

Mis vastust sa loodad siit saada? Kas kardad valla ametnikega suhelda?
Üldiselt, ma arvan, kästakse sul viia oma krundi reaalne hoonestatus kooskõlla detailplaneeringuga. Niimoodi peenelt väljendudes võib see tähendada mitmeid edasisi arenguid, neist ühena kohustust see hoone lammutada.

Sa ei pea sinna midagi paigaldama.
On ju tehtud ka papist ja laudisest lagesid.

Viking Window, sändvitš- ehk kilpuks.

Arvan, et eterniit läheb ikkagi puruks.
On tehtud nii, et laudpõrandas oleva nael lastakse ümarfreesiga lahti, nael eemaldatakse ja auk plommitakse.
Ehk on mõistlik ka eterniiti lahti freesida? Hiljem uuesti paigaldamisel saab naela alla panna suure plekkseibi.

Tamrexis on müügil.

Saun kortermajas peab olema ka omaette tuletõkkesektsioon. Lisaks ka kogu keldrikorrus.
Projekt ja selle kooskõlastus kaasomanikelt on vajalik.

Siiber ei tohi olla hermeetiline. Peab jääma kas väike pilu või pead saagima nurga maha või puurima ava.

Kalvis kirjutas: ↑30 Nov 2018, 09:24 Siin on olulisem kas terass ulatub ehituskeelu vööndisse või mitte.
Mingit luba pole vaja kui terass on inimjõul teisaldatav.
Kui ei ole inimjõul teisaldatav aga on alla 20 m2 saadad lihtsalt teatisega KOV alusplaani kus paikneb.

Kalvis? Kust küll tuleb sul julgus selliseid asju kirjutada...

Drenaaž on vajalik võimaliku pinnavee mõju leevendamaks vundamendi hüdroisolatsioonile. Eesmärk on koguda ülalt ja külgedelt imbuv vesi kokku enne konstruktsioonini jõudmist ja juhtida minema, tekitada nö veehorisondi lehter ümber hoone. Milleks vaielda? Aga kes sa oled õieti, kunn24? Mina olen Rein...

Saaksid ju kinnitada keermestatud tüüblite ja pikkade poltidega. Ja õhuvahe võiks olla ca 3cm.
Samas saaksid paigaldada ka kaltsiumsilikaatplaadi või tuletõkke-villaplaadi ja sellele kohe peale LW, et näeks parem välja.

Paigalda see 3cm õhu vahega, puksidega.

Alar Piirfeld, kas ka siis, kui soojustusmaterjali survetugevus on piisav ja arvutuslik vajum lubatud piires, ei ole mõistlik kasutada seda plaatvundamendi all, nagu nt siin (Finnfoam): https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/plaatvundament/ https://www.finnfoam.ee/files/6514/4714/2065/PM-12_PL...

Asi on selles, et vill ju sisuliselt ongi seisev õhk. Tühikut jättes tekib aga konvektsiooni oht, mis ei tule soojusisolatsioonile kasuks, eriti just vertikaalses konstruktsioonis. Jämedalt arvestatakse, et konvektsiooni ei teki (aknapakettide puhul) kuni 20mm õhukihi korral, ja klaaspaketi pindala ...

Ei.
Millega see inimene, kes sulle nõu andis, sellist vajadust põhjendas?

See kaev tuleks siis üldse sulgeda.
Teine variant, tee keskkonnaametile vööndi vähendamise taotlus, kuigi tegelikult peaks seda tegema kaevu omanik.
See, et projekteerimistingimustes on kirjas 50m, ei oma pärast taotluse rahuldamise mingit tähtsust.

Statistiliselt olevat tulekahjusid rohkem kivist, kui puust eramutes. Aga kuidas on plekist majadega, ei tea...

Külaline kirjutas: ↑10 Okt 2018, 12:34 kõige efektiivsem on müra suumutada sealt poolt kus teda kuuldakse...

Veidi filosofeerides väidan, et kõige efektiivsem oleks heli levikut tõkestada selle tekkekohas. Kui see heli on juba konstruktsioonides, siis...

See kiht, mis seal sul praegu on, tuleks väiksemateks osadeks freesida, sest muidu hakkab see uut kattekihti lõhkuma.

Kas liitumine 3-faasilise võrgupaketiga oleks vast kõige mõistlikum?
Alustuseks.
Või siis maksta kohe veidi rohkem ja tellida 3x40A.

Tavalugeja kirjutas: ↑04 Okt 2018, 12:55

rein113 kirjutas: ↑04 Okt 2018, 12:54 1 kg puid annab jämedalt 3 kWh tuppa.
15kg = 45 kWh.
Enam-vähem klapib.

Kontrolli ennast veelkord.

Kas oleksid palun nii kena ja ütleksid nüüd otse ja lihtsas keeles välja, mis minu arvestuses valesti on?

1 kg puid annab jämedalt 3 kWh tuppa.
15kg = 45 kWh.
45 kWh 24 h kohta teeb keskmiseks võimsuseks ca 2 kW.
Enam-vähem klapib.

Ahju nimivõimsus on 2kW. Tundub mõistlik.
Milles tegelikult on küsimus?

Puude miinimumkoguse kohta arvan, et pole mõistlik vähem korraga panna, sest ahi ei jõua selle energiakogusega soojeneda. Aga ega see keelatud ei tohiks olla? Soovituslik ehk.