Ehitusfoorum

hakkan maja soojustama,projekti järgi peaks seina minema 100mm villa tuule tõke ja vasaadi laud.maja sein on 250 fibo 3.kas keegi oskab öelda kas 100mm on piisav soojustus, kui ma ta panen 50 mm kihtidena nii et vuugid on üle kattes .

Mõistlik oleks panna vähemalt 150mm ja villa roovitus ka mitmes kihis ja risti omavahel, et vähendada külmasildu.

sa mõtled, et panna 10cm üks kiht näiteks horisontaalselt ja teine 5cm kiht vertikaalselt lisaroovitusega?

mul sama villa idee 200mm laisusele fibo plokist seina soojustada, seega teema puudutab mind ka.

seestpoolt: elutoa ruumides ja pesuruumis rohkem ei plaani soojustada, elutoas/köögis krohv kohe seina (naine nõuab savikrohvi), vannituba aluskrohv/hüdro/plaadid. magamistubades paneks siiski pisut villa (50mm) juurde heli suumutamiseks ja puitvoodrile niikuinii puitkarkassi vaja ning aurutõke kõige ette loomulikult ka.

on see "piisav"?

Mul ka 250mm fibo ja ma plaanin teha 100mm+50mm peno ja peale laudvooder, siis saaks seintes ilma aurutõkketa läbi. Minu jaoks on see aurutõke sama teema nagu vundamendisoojendus, et kui sellega mööda panna, siis on sellest rohkem kahju kui kasu. Ja tead sa siis,et kas trehvad selle tegija juurde kes teeb õieti või mitte Seda näed alles mitme aasta pärast.

High-Q kirjutas:sa mõtled, et panna 10cm üks kiht näiteks horisontaalselt ja teine 5cm kiht vertikaalselt lisaroovitusega?
mul sama villa idee 200mm laisusele fibo plokist seina soojustada, seega teema puudutab mind ka.
on see "piisav"?

Täpselt nii, et 100mm horisontaalse rooviga, peale 50mm vertikaalse rooviga. Peale tuuletõke (korralikult alt ka kinni) ja sinna dist.liistud vastavalt tulevasele voodrile (horisontaalne või vertikaalne).
Piisav? Peaks nagu olema normidekohane jah, kui lähtuda arvutustest.
Peno puhul ilmselt tuuletõket ei kasutata, siis võib esimene soojustuse roov olla ka vertikaalne, peaks vähem materjali kuluma (aga see nii väike vahe).

Aru ma ei saa ! Inimesed ehitavad endale fibost maja ja siis ehitatakse veel teine puitsõrestik sinna ümber. Võiks ju kohe puitsõrestikust teha .Prusside vahele 200 villa.Siis OSB ja sellele EPS.Edasi kas krohvite või laud vooder vm.Lihtsalt leian et see on hirmus raiskamine.

Isetean kirjutas:Aru ma ei saa ! Inimesed ehitavad endale fibost maja ja siis ehitatakse veel teine puitsõrestik sinna ümber. Võiks ju kohe puitsõrestikust teha .Prusside vahele 200 villa.Siis OSB ja sellele EPS.Edasi kas krohvite või laud vooder vm.Lihtsalt leian et see on hirmus raiskamine.

Sa ei saa aru jah. Fibo ümber ei ole sõrestik, see on lihtsalt roovitus soojustuse jaoks. Kui soov puitvooder paigaldada, siis mismoodi see peaks toimuma? Kas fibo ainuke lahendus soojustuseks peaks olema peno+krohv? Hirmus raiskamine oleks hoopis sinupoolt pakutud karkass+OSB+EPS seintega maja ehitamine.

OSBi niisama alusplaadina kasutada on kahjuks krdi kallis, see oleks raiskamine.
jah, tõesti puitkarkass kokkuvõttes samaväärse kivimaja juures tiba soodsam, aga mitte midagi erilist.
miljonikroonise maja juures säästab max paarkümmend tuhat krooni, mis on vaid paar protsenti üldmaksumusest.
samas on suur eelis näiteks märgade ruumide tegemisel, kus saab kohe aluskrohvile (hüdro loomulikult ka) plaatida, ei pea kipsi või muude plaatide abil seina sirgeks ajama.

minu puhul aga naiselt nõue, et elutoas ja köögis peab olema seinas savikrohv, ning see kinnitub poorsesse plokki oluliselt paremini kui mõne plaadi peale.

mul saun puitkarkassist (5x15) ja väga hea küll, aga eraldi hoonena saunale pole sääraseid nõudmisi kui elumajale.

wake kirjutas:

Isetean kirjutas:Aru ma ei saa ! Inimesed ehitavad endale fibost maja ja siis ehitatakse veel teine puitsõrestik sinna ümber. Võiks ju kohe puitsõrestikust teha .Prusside vahele 200 villa.Siis OSB ja sellele EPS.Edasi kas krohvite või laud vooder vm.Lihtsalt leian et see on hirmus raiskamine.

Sa ei saa aru jah. Fibo ümber ei ole sõrestik, see on lihtsalt roovitus soojustuse jaoks. Kui soov puitvooder paigaldada, siis mismoodi see peaks toimuma? Kas fibo ainuke lahendus soojustuseks peaks olema peno+krohv? Hirmus raiskamine oleks hoopis sinupoolt pakutud karkass+OSB+EPS seintega maja ehitamine.

Ah nimetame seda siis roovituseks.Aga su roovitus tuleb täpselt samadest materjalidest ja läheb vaata et rohkemgi .Välja oli pakutud 150 villa .Ehk siis 50 x 150 prussid nurkadega sammuga 60 Täpselt uus ring uut maja.

Mul on Fibo 200, 100 villa plus tuuletõke. Voodriks on kivi.
Kui uuesti teeks, mõtleks 150-200 peale ja kaaluks penot.
Vill kipub tuuliste ilmadega kehvaks jääma ja läbi puhuma. Kuigi tuuletõke oli nagu hästi pandud.
Muidu pole viga, aga ainult põrandakütte jaoks võib jääda väheks.

Egas mina saan ja ei saa ka aru...miks vaja veel plokile sõrestikmaja karkass ümber laduda ainult selle pärast, et muidu ei saavat puitvoodrit paigaldada? Esiteks see karkassipind moodustab ikka võrdlemisi suurel pinnal külmasilla võrreldes villa soojusjuhtivusega. Selles mõttes on kleebitud vahtplast mõtekam.
Ja, kui mõni väidab, et siis pole võimalik puitfassaadi ehitada, siis on see rohkem, kui imelik. Kivi on võimalik ümber laduda, aga näed puitlaudist pole võimalik! On see, siis mõni jutt

taastaja kirjutas:Kivi on võimalik ümber laduda, aga näed puitlaudist pole võimalik!

Oot, räägi siis välja, saavad teised ka targemaks.

Sooviksin kah rohkem infot fassaadile,millel on kasutatud kleebitud peno ja peale paigaldatakse laudis!
Millise süsteemiga see käima peaks? Kleebid laua kah takka järgi? Kasutad punnlauda ja tüüblit

Spetsid !
EPS-ile 22 x 150 laud sammuga 60 peale ja vajadusel ( oleneb alusseinast ) kruvide või fibo tüüplitega kinni.Ma lasen lauale veel vahtu ka taha.No nii igaks juhuks.Mette ei saa aru mis siin keerulist on ? Ja milline kokkuhoid !

Keres mängis minu nooruses küll paremini malet st oskas mõtelda paremaid lahendusi välja

22*150 ??? õhuke ja niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii lai Tee pilti kah ja pane naljarubriiki, seal juba ees hulga selliseid leiutisi.

Kui nüüd päris aus olla, siis mind isiklikult härib tetud isikute "teemasolkimis võime"!
Lajatatakse omast arust väga ägedalt igasse teemasse! Kui keegi küsib täpsustust--kaob vennike ära! Ja kui tagasi trehvab siis läheb loomulikult temapoolt asi isiklikuks!
Näiteks: Kulla "taastaja"- vaata oma postitusi ja tee järeldused (vaata ka teisi teemasid,kus oled sõna võtnud!)
Kui midagi öelda,siis palun vähemalt püüa seletada, mida sa selle all mõtled. Tekib kahtlus, et elad ennast siin lihtsalt välja.....

Ju ma siis selline olen, ise ka hädas... Vabandan, villateema solkimise pärast.

Trehvasin natsa aega tagasi kuskil Ehitusabi foorumis samale teemale ehk fibo maja soojustamine.Seal keegi rääkis,et paneb peno liimiga seina (puitkarkass on suur külmasildade tekitaja, seguga väike oht kui halvasti ja valesti paned, et peno ei saa piisavalt tihedalt vastu fibot) ja siis peno peale tüüblitega karkass ja selle karkassi näiteks ülemine otsa kinnitada veel lisaks sarika külge.
On's see midagi sellist millest taastaja mõtles,aga ei rääkinud, kuigi see on sarnane juba pakutud variandile?

ponkskar kirjutas:Trehvasin natsa aega tagasi kuskil Ehitusabi foorumis samale teemale ehk fibo maja soojustamine.Seal keegi rääkis,et paneb peno liimiga seina (puitkarkass on suur külmasildade tekitaja, seguga väike oht kui halvasti ja valesti paned, et peno ei saa piisavalt tihedalt vastu fibot) ja siis peno peale tüüblitega karkass ja selle karkassi näiteks ülemine otsa kinnitada veel lisaks sarika külge.
On's see midagi sellist millest taastaja mõtles,aga ei rääkinud, kuigi see on sarnane juba pakutud variandile?

Ka nii saama ja kokkuhoid olemas .Ja uskmatutele:

Puitkarkass iseenesest ei ole mingi kylmasilla põhjustaja- kylmasild tekib juhul, kui karkassi ja seina või soojustusmaterjali ja karkassi vahele jääb õhuvahe. Yle 15 on Eesti turul soojustatud seinu tselluvillaga ja isiklikult leian, et see materjal on mitmeti penost parem.

Peale seda postitust võiks Puhurvillale vastata ta oma sõnadega, ühest eelmisest teemast, milles ta küsijale vastas nii:
.....siis las helistab mulle 56 66 02 22 ning sina hari ennast enne järgmist postitust selles valdkonnas.

Ka tselluvill on meie turul tüki kauem olnud, kui 15 aastat.

Kamoon. See mõningate "teadjate" kemplemine hakkab juba ära tyytama. Ma ju kirjutasingi, et yle 15 aasta on siin tselluvillaga soojustatud. Kas tõesti see, kui mu eelmises postituses jäi tolle 15-mne tagant a täht puudu, muudab selle texti nii raskesti seeditavax?? Kui ma kirjutan, et tselluvill, kui seinasoojustusmaterjal, on meie turul olnud yle 15-mne aasta, siis see ju ongi järelikult Eestis kauem, kui 15 aastat kasutuses olnud?
Ja aitäh, et mulle reklaami teed, nii ei pea ma ise oma numbrit jagama.
Aga need, kellel midagi asjalikku teha pole, ja kes lõbustavad end erinevate kasutajanimede all targutamisega, andku minna ja asutagu mõni oma rubriik sellise tegevuse jaox.

Peab siis kohe halama hakkama. Egas põhirõhk polnud viimasel numbril. Küsin siis selgemalt: Tead ka seda välja öelda palju karkass tselluvillsoojustusest soojust paremini juhib ja seina üldist soojusjuhtivust alla veab, kui karkassi osakaal on ühe keskmise madalama maja seinal vähemalt nii 10-12 m2.
Ja loodan, et see pole tüütu, kui saad ka tselluvilla promoda ja välja öelda need mitmeti tselluvilla paremused teiste soojustuste ees.

Kisun vana teema uuesti üles - mis siis on õige lahendus puit välisvoodri ja fibo seina korral?
Tsiteerin ponskarit:
_______________________________________________________________________________________________________________________________
Trehvasin natsa aega tagasi kuskil Ehitusabi foorumis samale teemale ehk fibo maja soojustamine.Seal keegi rääkis,et paneb peno liimiga seina (puitkarkass on suur külmasildade tekitaja, seguga väike oht kui halvasti ja valesti paned, et peno ei saa piisavalt tihedalt vastu fibot) ja siis peno peale tüüblitega karkass ja selle karkassi näiteks ülemine otsa kinnitada veel lisaks sarika külge.
_______________________________________________________________________________________________________________________________
Sein on 250 fibo, paneks 100 vahtplasti, siis sinna peale roovid laudise jaoks, roovide vahele veel 100 mm vahtplasti ning siis tuulutusvahe ja laudis.
On 100 + 100 mm "optimaalne" pakus või laristamine? Või hoopis kokkuhoid?
Algselt mõtlesin villa peale, kuid lugedes jälle (juba mitmes kord ) piibliks kujunevaid kirjatükke, siis kergplokk + mineraalvill on veidi ohtlik konstruktsioon.