Ehitusfoorum

Vaja oleks paigaldada drenaaz ning vundament soojustada. Kas pildil näidatud lahendus toimib?
Maja külg 8 meetrit. Palju korraga lahti võib kaevata? Pool ning siis tagasitäide ning jälle pool? Muidu võib olla oht, et vunadament "laiali" vajub?

Ilmselt ikka selle pildi järgi küll ehitada ei tasu. Miks? Sellest on üksipulgi juba juttu palju tehtud..

restauraator kirjutas:Ilmselt ikka selle pildi järgi küll ehitada ei tasu. Miks? Sellest on üksipulgi juba juttu palju tehtud..

pilt minu enda tehtud, enda loogika põhjal. Kuidas oleks siis õige?

Ära minu vastust väga tõsiselt võta, aga kuna keegi eriti ei vasta, siis ma ütlen,millest ma aru olen saanud.
IMHO miks nii ei tohiks on see,et niipalju kui ma olen seda vundamendi soojustuse teemat erinevatest foorumitest uurinud, siis põhiline puudus on horisontaalse hüdro puudumine ning seetõttu liigub niiskus alt ülesse ja jääb vertikaalse hüdro tõttu vundamendi sisse. Võib-olla on keldriga variandi puhul veel midagi, aga seda ma pole eriti uurinud,kuna enda majale keldrit ei tule. Mina olen endale oma arust selgeks saanud,et kui ei ole korralikku horisontaalselt ja vertikaalset hüdrot (nagu kuskil öeldi,et vundament pole nagu vannis),siis pole mõtet vundamenti soojustada.

ise samasuguse probleemi ees. kui horisontaalset hüdroisolatsioon pole (ise ei saanud vabsee alguses aru, mis see olema peaks), siis pole ka vertikaalsel mõtet.

natuke eneseharimist (soklite soojustamine, hüdroisolatsioon): http://www.tarmatrade.ee/tooted.php?cat=5

Kasuta epsi asemel XPSi, kui taldmiku all on 20 cm killustiku padi siis, on vertikaalsel hüdrol kindlasti mõtet. Kui taldmiku all puudub piisav killustiku padi, mis takistab vee tõusu, siis pole hüdrol tõesti mõtet.

Tere. Killustikpadi ei takista mingil moel vee liikumist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere

Oleneb millisest veest me ju räägime? Kui põhjavee tase on kõrgemal taldmikust, ei ole tast tõesti mingit kasu aga kui räägime pinnase kapillaar jõudude mõjul tõusvast veest, siis 20cm killustikku taldmiku all on piisav. Antud juhul peaks omanikul olema oma majaalune põhjavee tase juba selge? Kui see on kõrgem tema keldripõrandast, siis peaks see juba olema talle teada?
Kui ümber maja tänavakivi paigutada kaldega 1/20...1/10-le majast eemale, nii 1m laiuselt ja kalle jätkub pinnasel 3 meetri laiuselt ümber maja. Korralik drenaaz: drenaazitorustiku kõrgeim koht peab alati madalamal olema kui vundamendi põhi, kalle torule soovitavalt 1%, ümber dreneeriv peenkillustik 8-16mm. Drenaazi toru või kogu filtreeriv killustik tuleb ümbritseda filterkangaga.

Kui veel katta vundament vertikaalselt hüdroga on sellise lahenduse puhul kaitstud vundament pinnasvee ajutise tõusu eest, pinnases liikuva vee ja kapillaarselt tõusva vee eest.

Samas sellise toimiva konstruktsiooni ehitamine käib paljudele üle jõu ja nõuab pädeva järelvalve olemasolu.

Parimat

Andero

Tere. Killustikpadi ei takista mingil moel vee kapillaartõusu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere

Kui kapillaarjõu põhjustajaks on vedeliku pindpidevus. Siis jõud mis rakendub pinna osakestele ja on suunatud vedeliku sisse. Kuna vee puhul on jõu moodustuv nurk <90 kraadi. Siis vesi on märgav vedelik ja märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on aga pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. Kui killustiku padi oleks piisavalt tihe, siis saaks vesi mööda kapillaare üles liikuda taldmikuni. Kivide vahel on aga piisavalt suured vahed, et takistada vee liikumist üles. Kui kõrgele aga vesi suudab liikuda kapillaarjõudude toimel erinevates pinnastes? Täpselt seda määrata ei saagi, kuna see on iga kord natuke erinev, kogemuslikult on aga teada, et killustiku puhul jääb see vahemikku 4-6cm, savi puhul aga nt kuni 8 m.

Palun seletada mulle millest ma valesti olen aru saanud?

Parimat

Andero

Valesti aru saanud...? Kas niiskus on alati vesi? või omab ta ka teisi olekuid? on ntx vundamendi talmiku alune kunagi täiesti kuiv? see, et mingid sentimeetrid vesi enam kapilaarjõu mõjul ei tõuse, ei tähenda seda, et ta sellest kõrgemal ei või hakata uuesti kapillaarselt liikuma, kui tingimused on vastavad.

Tere. Killustikupadja funktsioonist taldmiku all pole paljud aru saanud. See ei ole drenaaz ega hydro. Killustiku ülesanne on maapinna tihedamaks tegemine tema kandevõime suurendamiseks. Selleks tuleb see killustik ka maapinna sisse tampida. Väga naiivne on aga arvata, et kui seda tampimist ette ei võta , siis killustikuhunnik jääbki selliseks tühimikkudega massiks, kus vesi edasi-tagasi rõõmsalt vuliseb ja tänu väga väikesele kontakpinnale killukivide vahel kapillaartõusu ei esineks (või äärmiselt väike). Ei midagi sellist. See killustikuhunnik vajub koos vundamendiga maapinna sisse või uhab vesi killustikuhunnikus olevad tühimikud maapinna ollust täis. Seda ei juhtuks juhul kui killustikuhunnik pannakse paepinnasele ja isoleeritakse liiva vm sisseuhtumise võimalus. Siis pole aga killustikul ka mingit funktsiooni. Lisaks veel, et lihtne sadevesi märgab taldmikku, ei pea olema üldse põhjavesi. Seetõttu on praktikas taldmik alati märg. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere jälle.

Täiesti nõus, pehmete pindade üks kandevõime suurendamise meetodeid on killustiku sisse tampimine. Sadevee eest kaitstakse vundamenti vastava kalde projekteerimisel pinnasele ümber maja, vihmavee rennide kasutamisega ja drenaaziga. Kui vundament ehitatakse alla põhjavee taset, siis ilmselt tõesti ei hakka minu eelpool kirjeldatud sõlm kunagi tööle ilma täieliku hüdrota(varem nimetatud vann). Killustiku alus tuleb rajada ennekõike vett mittejuhtivate pinnaste puhul.

Ei ürita killustiku padja vajalikust pinnase kandevõime suurendamisel ümber lükata aga huvitab mind see killustiku sisse tampimise kasutegur eramu puhul, kui nt on ühtlaselt vajuv pinnas 1,5 m taldmiku all ja kui tampida sinna sisse 10cm ulatuses killustiku siis kui palju me sellega eramu vajumist takistame?

Parimat

Andero

Taastajale: Veel on kolm olekut: Tahke, Vedel, Gaasiline. Tahke ilmselt ei liigu kuhugi, vedela liikumisest me siin räägimegi ja gaasilise oleku eest kaitsmine kisub tiba keeruliseks ja selle vajalikus on küsitav.

andero23 kirjutas:Tere jälle.



Taastajale: Veel on kolm olekut: Tahke, Vedel, Gaasiline. Tahke ilmselt ei liigu kuhugi, vedela liikumisest me siin räägimegi ja gaasilise oleku eest kaitsmine kisub tiba keeruliseks ja selle vajalikus on küsitav.

Kas need kõik, kolm sõpra, polegi siis omavahel igaveses liikumises.... tahke liigub ikka otse vedalaks või gaasiliseks see omakorda küllastub vedelaks ja siis jälle võib temperatuuri langedes tahkuda. Kolme näoga Jaanus....ramp!

Tere. Kaks meest näitavad, et nad on ehitust õppinud ( ise ka TPI ), kuid töömeest ei huvita, mis olekus vesi on ja kuidas ta liigub.
Esitatud joonisel on puudulik ainult see, et drenaazitoru on liiga kõrge . ( ülemine serv peaks veidi allpool ehitatud vundamenti olema, siis vesi juhitakse drenaazi kaudu majast eemale või sadevetekanalisatsiooni.)
Ise soovitan hüdroisolatsiooniks kasutada seda rullides mummulis materjali ( NB! Mummuline pool peab jääma vundamendi vastu , siis läbi keldriseina (vundameni) väljuv niiskus kondenseerub hüdroisolatsoonile ja vajub mummude vahelt vabalt alla - drenaazi. Vundament jääb kuivaks.
Kui võimalusi on, siis soovitaksin ümber pinnasesse horisontaalne soojustus paigaldada. ( kui otsid, siis leiad arvutist mitmeid vundamenide tööjooniseid )
Põjavee vastu aitab vann nagu eelpool mitmed maininud.

Töömehi ikka päris nii ei tohiks õpetada, et mummukile kasutamisega vundamendi kuivaks saab. Vast ikka ainult just see "vann" hoiab vundamendi suhteliselt kuiva ja mitte ainult põhjavee kõrge taseme eest, sest drenaaž ei ime pinnast niiskusest kunagi täiesti kuivaks.

Tere. Sealt siis pärinevadki need "tarkused", kui INS (ma eeldan et selle all mõeldakse inseneri seda enam, et olevat oma hariduse saanud TPI-s) ajab eelpool kirjeldatud ehitusfüüsikalist jama. Mummukile ei ole hüdroisolatsioon. Selleks poleks küll vaja olnud TPI-s oma aega raisata. Sellistel tuleks diplom ära võtta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Sealt siis pärinevadki need "tarkused", kui INS (ma eeldan et selle all mõeldakse inseneri seda enam, et olevat oma hariduse saanud TPI-s) ajab eelpool kirjeldatud ehitusfüüsikalist jama. Mummukile ei ole hüdroisolatsioon. Selleks poleks küll vaja olnud TPI-s oma aega raisata. Sellistel tuleks diplom ära võtta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Olen Alariga 100% nõus.

Nt suuri maju, kus on mitu keldri korrust ja mis asuvad kindlasti allpool põhjavett ehitatakse nõnda:
Maja küljele võõbatakse spets hüdroisol. nt miskid Langeprooni tooted. Küljed täidetakse killustikuga.
Maja alla pannakse 0,3m dreneeriv killustiku kiht ja sellest natuke sügavamale paigaldatakse drenaazi torustik - koos pumbaga ja kogumiskaevudega.

Sellega asi piirdub ja põrandad ning seinad on kuivad.

Tere. Kõik, mis pole keelatud on lubatud. Kas ka tolku on , on iseküsimus. Iga võõbatav toode "miskid tooted" survevee tingimustesse ei sobi, hiljem võib keldribasseinis ujuda. Võõbatavale hydrole ei luba ükski tootja killustikku peale loopida. Dreenival kihil pole mingit funktsiooni seal maja all. See dreen lihtsalt ei tööta. Kas põhjavees istuva keldri ümbert on kavas hakata kogu seda vett välja pumpama? Kuhu? Milleks? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Härrased, insenerid.
Senimaani on olnud juttu ainult statsionaarsest soojusülekandest, see tähendab niiske keldriseina kehvast soojapidavusest. Juhiksin tähelepanu ka mittestatsionaarsele soojaülekandele. Niiskus, mis kapillartõusu abil jõuab maapinnale hakkab auru osarõhu gradiendi olemasolul auruma, jahutades sellega ühtlasi keldriseina. Ühe liitri vee aurustumisega viiakse ära ca 0,7 kwh soojusenergiat. Niiske keldrisein töötab seega nagu soojuspumba aurusti. Ma arvan, et teatud tingimustel on selline soojuskadu märkimisväärne. Või ma eksin?

Kalev juhib tähelepanu õigele asjale... ei viitsi eriti selle teemaga seoses enam vaielda aga keldriseina statsionaarset soojusjuhtivust ei mõjuta tema niiskuse sisaldus. Soojusjuhtivustegur on niiskes seinas sama mis täiesti kuivas seinas. Lihtsalt niiskes seinas võib tekkida nö mittestatsionaarne soojusülekanne lisaks statsionaarsele. Ehk siis protsess mida te juba kirjeldasite.

Aga mis siis teha kui pole näiteks kanalisatsiooni kuhu juhtida vesi mis voolaks mööda trenaazi toru? kas sellisel olukorral polegi muud lahendust kui juhtida vesi keldrist pumbaga välja ja see tuleb loomuliku radapidi tagasi?

aaaai kirjutas:Aga mis siis teha kui pole näiteks kanalisatsiooni kuhu juhtida vesi mis voolaks mööda trenaazi toru? kas sellisel olukorral polegi muud lahendust kui juhtida vesi keldrist pumbaga välja ja see tuleb loomuliku radapidi tagasi?

Uue maja puhul tuleks siis kelder ehitada nagu pahempidi bassein. Nimetatakse surveveeliseks hüdroisolatsiooniks. Olemasoleva hoone puhul on veel mõni uskumatult kallis lahendus aga pole kuulnud et selliseid oleks eramajade puhul (või Eestis üldse eriti) kasutatud. Näiteks injekteeritud hüdroisolatsioon.

Kui see uskumatult kallis hüroisolatsioon seisneb vuukide ja seinapooride vedala hüdroga täitmises suure survega, ennem ette puuritud aukude kaudu... siis Nõmme kandis tehti nii paekivi seinetega keldrile horisontaalne hüdro alla ja siis sai selle seinad väljast ka ära soojustada.