Ehitusfoorum

tere, täna siis lasin naljapärast devi-s esimese korruse põrandaplaadile hinna teha, kolm sektsiooni 50,25,25m2, kokku 100m2, kogu kaabeldus, andurid ja muu pudipadi pidavat 24000 krooniga saama, arvestas 110kw m2-le ja ütles, et kui maja õieti soojustatud, siis maksad 10 eek m2-le, ehk 1000 krooni kuus.
mingit elektrivälja pole vaja karta, isegi moblad ja stereod pidavat rohkem seda tegema, kestab igavesti jne..
tekkis küsimus, miks siis kõik nii ei tee??

Mis tähendab õieti soojustama? No lase maha panna ja siis kui elad veebruari 1000 krooni kuus ära--räägime edasi.

mul on 6m2 ja võtab mingi 200eek. kuus.
A mul on vist valesti soojustatud kahh

Arvutme natuke. Sul on küttekaabli võimsus 11kW. Kui see on 24 tundi sisse lülitatud, maksad umbes 7900kr kuus (kui elekter maksab 1kr/kWh). Sama elektri hinna korral maksab 1000 kr kuus umbes 1,4kW võimsuse kütmine (1,4kw x 1kr x 24tundi x 30päeva). Nii väike ei ole sinu maja soojakadu küll mitte.

Kui võtta arvutuse aluseks näiteks eeldus,et küte on sisse lülitatud 12h ööpäevas,saame küttekuluks ikkagi ca 4000.- eek/kuu.Suvel muidugi vähem.

Umbes 3000 peaks 100m² maja küte praeguse elektrihinnaga otsesel elektriküttel maksma. Ilmselt mitte üle 4000 koos muu elektritarbimisega.

maja mul ikka tegelt u 200m2 ,kahekordne ju, ja seda ma ka devi-le ütlesin

Kuidas siis 2. korrust kütta soovitati?

Tere.tiit001 sa ise ju said asjast aru oma esimese postituse lõpus.Kui see asi oleks nii siis ma ei kütaks diisliga.Huvitav oleks kui sa paneks selle küsimuse näit.elektri asjade alla ja vaataks mis elektrikud ütlevad kw.kadumiste kohta.

Vaata siia ka .. : http://www.soojustehnika.ee/?MUUD_TOOTE ... %DCTTEKILE

suure hunniku raha hoiad kokku põrandakütte paigaldamisel,

Külaline kirjutas:Umbes 3000 peaks 100m² maja küte praeguse elektrihinnaga otsesel elektriküttel maksma. Ilmselt mitte üle 4000 koos muu elektritarbimisega.

Vaidlen julgelt vastu:
Eramaja:
Täis elektrikulu suvel a' 1000kr talvel a'1600kr. Maja suurus 150m2, I korruse elektripõrandakütet 70m2, teisel korrusel termostaatidega radikad. Maja on mansardkorrusega, puitkarkassil, soojustus 20-25cm, kips sees-kips väljas pluss puit kattena. Elektri peal on ka puurkaevupump, boiler ja mõnel torul soojenduskaabel.
Kasutan tavalisi termostaate millele olen lisanud taimeri mis lülitab kütte sisse kell 23 ja välja kell 07.00 va vannitoad a' 25m2 mis on kogu aeg sees. Majas on ka kamin-ahi-soemüür kuid eriti ei viitsi kütta. Värskelt sai lisatud ka 3,5kW õhksoojuspump, eks näeb mis effekti saab sellega.
Elektriküte ei ole alati kallis kasutada - ehitage mõistlikult. - all korrusel kõetud õhk peaks kuidagi pääsema ka üles ja on veel palju lihtsaid tõdesid.

Täis elektrikulu suvel a' 1000kr talvel a'1600kr. Maja suurus 150m2

Optimistlikke arvutusi tehes tuleb sinu talvekuul (1kuu a la 720h) kütte töötamisajaks u. 50h.
Arvutus on tehtud minimaalse võimsusega sellele pinnale.
Tundub et ei olegi nii laisk ahju kütma kui väidad.
Ise olen elektrimees.

mul on põrandapinda poole vähem, elekter kütab vaid 6m2 vannituba.
ülejäänud elektri võtab EL.Boiler, veekeetja, Hüdrofoor, telekas, EL.Pliit, Sülearvuti ja pirnid.
Maja soojustus umbes sama. Kütteks ahiküte. Kuus kulub umbes 1m3 kasehalge. Hetkekülmaga ehk 1.5...
Iga kuu on elektrikulu umbes sama. !000eek. Seda, et sul suvel 1000 kulub, seda ma usun. Talvist kulu ei usu aga mitte.

Hiid kirjutas:mul on põrandapinda poole vähem, elekter kütab vaid 6m2 vannituba.
ülejäänud elektri võtab EL.Boiler, veekeetja, Hüdrofoor, telekas, EL.Pliit, Sülearvuti ja pirnid.
Maja soojustus umbes sama. Kütteks ahiküte. Kuus kulub umbes 1m3 kasehalge. Hetkekülmaga ehk 1.5...
Iga kuu on elektrikulu umbes sama. !000eek. Seda, et sul suvel 1000 kulub, seda ma usun. Talvist kulu ei usu aga mitte.

Võiks teile mõneks ajaks maja laenata ilmselt. Kuna maksan ise arveid siis tean millest räägin 25.nov-3.jan 1900kr...ilmselt on +/- 10% kirjutatust võimalik. Paketiks oli vist küttepakett.
Kõik ülaltoodud klakulatsioonid on õiged kuid peate arvestama ,et termostaat lülitab kütte aeg ajalt ka välja - kõetav pind saavutab vajamineva temperatuuri ja ongi küttevaba minut/tund. Ilmselt ei ole mu maja keskmine temepratuur 23 aga vast 20,5-21 on ikka. Küttepuid sai ostetud viimati eelmise aasta jaanuaris kolm alust - sellest on kulunud vast 1/6. Oma laiskust ei tahaks tõestama hakata, küll aga jäi mul lisamata a' 33m2 on hetkel täiesti kütmata pinda.
2006 aasta kulu ~21000kWh
2007 aasta kulu ~20500kWh
Mõnusat uue jätku teile...

Ei laskukski väga vaidlusesse sest asi ongi väga mitmetahuline. Kindlasti ei ole olemas kahte täpselt samasugust
maja ning täpselt samasuguste tarbimisharjumustega perekonda. Sellest kõigest võib aga küttekulu suuresti
oleneda. Tooks siinkohal aga välja mõned momendid. El.põrandaküte (kaabliga, kiled ei ole veel ennast tõestanud)
on ilmselt kõige tõhusam el.kütte viis. Radiaatori kütte puhul valiks ise salvestiga radiaatorid (on tõhusamad kuid
samas ka kallimad). Samuti peaks olema elektriküttega majal soojustagastiga vent.süsteem ,võimalikult ideaali
lähedane soojustus ja hästi läbimõeldud kütteautomaatika.
Algselt võiks küsija lasta ära hinnata oma maja umbkaudse soojavajaduse. Elektrikud teevad seda vastavate
tabelite järgi mis aga ei pruugi vastata tegelikkusele. Samuti on soovitatud küttekaablid valida suuremad kui vaja
sest maha saab alati keerata kui aga jääb väheks siis juurde pole kuskilt võtta. Seda väljendabki ilmselt küsijale
pakutud 110W/rm (kus 100 on tegelik ja 10 ilmselt varu). Siinkohal kummutaks ühe levinud väärarusaama et võimsam küte võtab rohkem elektrit (tegelikkuses väheneb hoopis töötamise aeg, kulu jääb samaks). See et teie
krutite termostaadi nuppu muudab toa temperatuuri ja kütte töötamisel ajakulu mitte küttekaabli võimsust.
Automaatikaga saab tekitada igasse ruumi vajaliku temperatuuri mida termostaat hoiab samuti saab temperatuuri
alandada ja tõsta vastavalt vajadusele , kellaajale ja nädalapäevale. Näiteks temperatuuri alandamine ajaks kui keegi kodus ei viibi annab juba ise märgatava kokkuhoiu. Samuti näiteks eeskoja temp. hoidmine 18C mitte 21C
peal. Kusjuures kulu oleneb sellest kui tihti ja kui pikalt küte töötab et saavutada etteantud temperatuuri (ühesõnaga kui kiiresti ja kui palju jahutatakse või jahtub).
Nii et küsimuse peale- palju hakkab tulevasel majaomanikul kütte peale raha kuluma-arvan et seda teab ainult vanajumal taevas.

anttiv kirjutas: 2006 aasta kulu ~21000kWh

See teeb ju aasta keskmiseks 1750, mitte 1000 sovel ja 1600 talvel

Lisaksin siia lõppu ka oma isikliku seisukoha küttesüsteemide kohta.
Paistab et tulevik kuulub kombineeritud küttesüsteemidele (st. et tarbja saab valida energiaallikaid millega ta oma maja kütab).See ei tähenda et tuleks tingimata väljaehitada paraleelsed küttesüsteemid (soojuskandja võib
olla ühine). See olukord et kodumaised eneriaallikad (puu,pellet) on odavamad ei pruugi kesta kaua (nagu ühes teises teemas kuulda oli). Elektrienergia (mis meil seni on ju kodumaine) hinnatõus on seda veenvalt tõestanud.
Elektrikütte kasuks räägib praegu tema suhteliselt odavam ehitushind, puhas ja mugav kasutamine ning
puuduvad hoolduskulud. Miinuseks suhteliselt kallis energiakandja ja meie mitte piisavalt head jaotusvõrgud.
Jääb üle veel põnevusega oodata mida uut on pakkuda sellisel energiakandjal nagu vesinik ( juba kuulda olnud
et autoarendajad selles vallas edu saavutanud ja vilkad japsid tahavad seeriaautoga turule tulla).
Saan aru et praegusel majaehitajal nendest fantaasiatest muhvigi kasu ei ole aga natsa ettemõtlemine tuleb ilmselt kasuks küll.

odavalt saab kütta küll kui ehitad maja tuulte varju ei tee ventilatsiooni avasid ja istud kampsuniga toas. veel parem on ehitada linna soojatrassi peale.

siis vanakala vist ei saa jah, kuna mul maja keset põldu..

Vesiniku osas jahutaks optimismi, sest toimiv kütuseelement on juba üle 30 aasta vana ning kogu aeg on räägitud, et kohe homme tuleb massidesse. Vesiniku kasutamisel on suurim probleem selle kinnihoidmine balloonis, torudes. Viimane on kõige väiksema molekuliga ning difundeerub sentimeetrite paksusest teraslehest läbi nagu vesi paberist. Samuti on vesinik väga plahvatusohtlik. Praegu on teadlaste pilgud juba rohkem suunatud analoogselt toimivate mittevesiniku ainetele või lihtsatele meetoditele, kus näiteks maagaas muundatakse alles kohapeal vesinikuks ja süsinikuks. Maagaasi osas on tehniline lahendus olemas, kuid see ei sobi autodele. Vesiniku asemel sobib ka metanool (või muud alkoholid), kuna hea tehniline läbimurre võib rikkaks teha siis niinaljalt andmeid ei avaldata.

Jah, vesinik ei ole kütus vaid energia transpordi vahend.
Probleem on selles, et vesinikku peab kusagil tootma, ja selle tootmiseks kulub rohkem raha kui nafta kaevandamiseks. Ja ongi kõik, sellele kõik taandubki.

Mis puutub elektriküttesse, siis mulle meeldib lähenemine, et inimene ehitab oma maja nii palju soojapidava, et elektriga kütmine ei tekita stressi. Minu meelest on ühtmoodi jabur maksta tuhandeid kroone elektrikütte arvete peale, lasta oma katlast talve jooksul läbi 30ruumi puid, või kulutada pangalaenuga ette ära 15 aasta elektrikütte arved selleks, et oleks maasoojuspump.

Kui juba investeerida, siis mitte überküttesüsteemi, vaid parem soojustamisse. Ja kui soojustatud on täie rauaga, siis pole midagi imelikku kui küttesüsteemi peale ei kuluta ja köetakse elektriga.
Miks kõik nii ei tee? See on hea küsimus.

[quote]Kui juba investeerida, siis mitte überkü�esüs�emi, vaid parem soojustamisse. Ja kui soojustatud on täie�auaga, siis pole midagi imelikku kui kütte�stee� peale ei kuluta ja köetaks�elektriga.
Miks kõik nii�i tee? See on hea küsimus.[�uote]

Päris nii �e asi nüüd ei ole��ralik soojustamine on vajalik küll,aga asja� ei maksa üle pingutada�e võime paigaldad�ka 1m paksuse soojustuse,aga see ei lahenda probleemi.Palju soojust läheb kaduma ake�e kaudu,samuti ventilatsiooni ja tarbitava sooja vee kaudu.Ideaaljuhul peaks maja olema ilma akendeta ja 1m paksuse soojustusega.Kas me tahaksime sellises kilekotis elada?Vaevalt küll.�

Ints kirjutas:

Kui juba investeerida, siis mitte überkü�esüs�emi, vaid parem soojustamisse. Ja kui soojustatud on täie�auaga, siis pole midagi imelikku kui kütte�stee� peale ei kuluta ja köetaks�elektriga.
Miks kõik nii�i tee? See on hea küsimus.[�uote]

Päris nii �e asi nüüd ei ole��ralik soojustamine on vajalik küll,aga asja� ei maksa üle pingutada�e võime paigaldad�ka 1m paksuse soojustuse,aga see ei lahenda probleemi.Palju soojust läheb kaduma ake�e kaudu,samuti ventilatsiooni ja tarbitava sooja vee kaudu.Ideaaljuhul peaks maja olema ilma akendeta ja 1m paksuse soojustusega.Kas me tahaksime sellises kilekotis elada?Vaevalt küll.�

Soojustamine on siiski number üks
kõik ekomajad rõhuvad sellele, et soojustus oleks väga tõhus, siis on edaspidised küttekulud minimaalsed
isolatsioonipaksus ei pea olema 1 meeter nagu eespool väidetakse - kõike peab tegema loogiliselt ja kompromissidega, eks ju
õige ehitaja jälgib soovitust kasutada mitmesuguseid energialiike - seega vesisoojuskandjaga küttesüsteemist on raske loobuda, kuna vett on võimalik paljude eri soojustekititega soojendada olgu see pelletid, elekter, päike, soojuspumbad...

see põhimõte ongi lähitulevikus suundaandev

õige ehitaja jälgib soovitust kasutada mitmesuguseid energialiike - seega vesisoojuskandjaga küttesüsteemist on raske loobuda, kuna vett on võimalik paljude eri soojustekititega soojendada olgu see pelletid, elekter, päike, soojuspumbad...
see põhimõte ongi lähitulevikus suundaandev

Nüüd sa hakkad iseendale vastu rääkima.On üsna mõeldamatu paigaldada omale 4..5 erinevat parralleelset kütteallikat (elekter,pelletid,päikeseenergia,soojuspumbad jne).Teoreetiliselt on see küll mõeldav,aga kui palju see kokku kõik maksab ja mis on selle asja mõte?Rääkima peaks ikkagi ühest põhilisest kütteallikast,mida võib toetada üks alternatiivne variant.

tubasoojaks pidas ilmselt silmas siiski seda, et veel põhineva küttesüsteemi puhul on ühe energiakandja kiire hinnatõusu puhul võimalik kütteliiku suhteliselt valutult muuta. Panna näiteks gaasikatla asemel käima puude katel või vedelkütuse oma, on kokkuvõttes siiski märksa odavam, kui hakata torusid vedama valmis elektriküttega majja.
Asja teebki keeruliseks see, et me ei tea energiakandjate tulevikuhindasid.
Eestis hakati hiljuti ehitama esimesi passiivmaju. Oleks päris huvitav teada, mis maksab ja mõne aasta pärast kuulda, kuidas kogemused on.