Elektriga liitumisleping- liitumispunkt posti otsas

[mikilein]

Palun lugejate abi!
Kas keegi oskaks infot anda, kelle poole pöörduda tuleks.
Ostsin 1998 kolhoosi peaenergeetiku talumaja. Elekter oli majja viidud maakaabliga. Majas olev elektrikilp 3x 10A on metallist uksega kast ca 50x70x17cm. Nii, nagu vene ajal tööstushoonetelgi. Üritan seda kasti sisu natuke kirjeldada, ülevalt alla.

Esimene rida: Selles on see mingi peakaitse kangiga javörguomaniku plommidega, selle körval mingid vanad releed, uued kaitsmed ja arvesti.
Teine rida: Peakaitsme sisse ja väljalüliti , must suurem karp, selle körval 2 tk. 1 faasilist kaitsekorki + 2tk. kaitsekorke 2 faasi jaoks.
Kolmas rida : 4 faasiline-ne jöukaabli pistik ja 3 kaitsekorki, millest viimane on kolmanda faasi jaoks( majas olev saunaga ühendatud).
Kasti pöhjas mingi metallriba kruvidega - maandus ja mingid nullid.

Elekter oli majas sees, mida ka kasutasime. Läksime elektrivörku sooviga Amprite arvu suurendada 3x 32A-le ja end arvele vötta. Tehti liitumisleping kuhu kirjutati liitumispunktiks:" Öhuliini ja sisestuskaabliklemmid löpumastis", kuna me ei soovinud uut kilpi osta posti otsa.
Vana kilp asus majas sees ja oli okey, v.a. vähe ampreid. Ampritasu juurde ostetud 22 A eest =10 384 eek, maksime ära. Elektripost ca 7m kaugusel majast.
Kaasa anti paberile kirjutatud materjal: al. maakaabel 4x20 mm2 ca. 20jm, uus peakaitse kilbile ja mingid vajalikud kaitsmedetailid. Juhatati ka vastav pood, kust need juurde pidime ostma.
Kuna meil mingit tuttavat el. firmat polnud, telliti meile tel. teel kohe lahkelt vastavad elektrikud. 3 päeva pärast mehed tulid vahetasid olemasoleva kaabli välja, kasseerisid 1500-1600eeki ilma kviitungita.

2002 suvel puhkusele saabudes, polnud mingil pöhjusel majas elektrit. Sai uuesti elektrivörkudesse helistatud ja nemad saatsid 2 töömeest, palusime igaks juhuks ka uus kaabel kaasa vötta.
Kaevati kraav lahti, kaabel oli lühises olnud ja puru. Vöimalik, hiired, rotid 70 cm sügavusel?
Pandi uus 4x10mm2 vaskkaabel, kaabel kahe lauatüki vahele mulla sisse, uus ühendus ja uus maks, kviitungit ei antud. Natuke köhe, el. teadmised minul "0".
Suvi 2007 pooles majas kaob ühel päeval pool maja elektrit. Rikkemehed tulid kiirelt, ei leidnud midagi. 20 min. hiljem naabrimees leidis, et kui maakaablit veidi liigutada, siis kaob osaliselt elekter ja tuleb ka kaablit liigutades tagasi. Viga leitud, helistasime uuesti kiirelt riketesse ja palusin neil tagasi tulla ja ära parandada, eriti kaugele nad ei olnud veel jöudnud. Öeldi, et tulevad ainult siis, kui selle eest eraldi maksan. Elektrivörgu dispetseri neiu, ütles pöhjuseks olevat meie lepingu järgi, liitumiskoht öhuliinil, posti otsas. Ei olevat nende rida, vaid täisvastutus minul. Mulle täielik üllatus ja ka ehmatus.
3 korda kogu maakaabli vahetust kinni maksta pole ka mul huvi, kuna minu elektripeakilp asus ja asub ikka maja sees, koos peakaitsme ja arvestiga. Minu arust kuulub minu vastutusele sellest allatulevad maja siselektrijuhtmed, mida tavaelektrik puutuda tohib ja mitte rohkem.
Öhuliini otsast tulev maakaabel kuni peakaitsmeni aga elektrivörgule.
Mul pole el. osas mingeid teadmisi ja ei taha ega suuda ka mingi el vörgu kaabelliini ja selles läbi viidud vööra töö eest vastutada. Töö kvaliteeti ei oska ka hinnatagi.
Selles osas pole ma siiani elektrivörgu inimestega ühist keelt leidnud. Nende rida löppevat , lepingu järgi, öhuliiniposti otsas ja nad püüavad mulle järjepidevalt uut kilpi öue, posti otsa müüa. Nüüd 2500 eeki eest. Varguse ja eesti külma kliima ja suure niiskuse pärast, ei taha ma mingit uut kilpi. Kui vana ja töötav kilp majas olemas on. Maja talvel tühi.
Nüüd küsimus, kust algab minu vastutus. Posti otsast vöi majas oleva elektrikilbi alumistelt klemmidelt?
Eelmine majaomanik oli tavatarbija, ainult elektriarve maksuraamatuga, nagu nöuk ajal. Köik, kuni el kilbini kuulus vörgu omanikule, ka posti otsast tulev maakaabel, minu arust.?
Uut liiumislepingut pole vörgu vanal omanikul ega ka praegusel vörguomanikul ette näidata.
Minu arust maja müügi- ostu tehinguga ei oleks selles osas minu staatusega midagi muutuda tohtinud ja vastav situatsioon kandus kinnistu ostuga, mulle lihtsalt üle.
Amprite suurendamine ja kaabli vahetus ei muutnud ju sisuliselt midagi.
Minu arusaamist mööda oleksid nad ka uue kaabli ja peakaitsme ise selle liitumissumma eest ära tegema pidanud. Vaba kapatsiteet oli sel ajal suures vörgus olemas. Ja mille eest ma Ampritasu maksin ja ise veel lisaks kaabli ja peakaitsme maksin. ca 2000 eek-i.
Praegusel momendil on peakaitse välja lülitatud, majja siissetulev maakaabel jookseb mööda välimist palkseina lahtiselt( väike metallkaitse ainult, väljaspoolt kaablit kaitsmas) ja katusevahelt majja sisse,380V. See kaarleegi tekkimise oht majale eriti äikese ja talvetormidega, tekitab väga suurt hirmu. Pealegi pölevad pea iga päev mingid majad Eestis maha.
Vörguettevötja ütleb, pole tema rida ja momendil polevat ka vöimalik vörgust mingi lisaseadmega lahutada. Ja nei lpolevat vastavat seadet posti otsa, majast kaugemale, pakkuda.
Kellele peaks kuuluma see posti otsast tulev 380V= 0,4kV?
Kuidas on üldse vöimalik, et tavatarbija sellise liini eest vastutama pannakse, mida tavaline elektrik puutuda ei tohi?

Kelle, millise kolmanda organisatsiooni poole peaksin nüüd pöörduma, kes oleks erapooletu ja pädev selles omandi ja vastutuse küsimuses , öige lahenduse leidmisel?
Sellest oleneb ka maja kindlustus.
Netist muud ei leidnud kui Eesti Energiaturu kohtuväline osakond. Eestis elav ema soovitab mul Riigikogule kirjutada.
Probleem väga tösine.
Ja milline vöiks siinsete foorumi lugejate arvamus olla?
Ootan väga Teie asjalikke arvamusi!

mikilein

[mg3]

Saada nad oma kilbirahajutuga pikalt ja sügavale - sa oled amprite eest maksnud, seega peavad nad sulle arvestussüsteemi tagama oma kuludega.
Liitumispunkt: enamasti määratakse see tarbija toitekaabli otstele kuid kuna sul on enne arvestikilpi "mingi maakaabel" ja arvestikilp on vana siis enda majandushuvide kaitsmiseks, määratigi liitumispunkt masti otsa. Ehk siis tõesti - nende asi pole su maakaabel ja majakilp.
Mõistlik lahendus, et nad panevad oma posti peale arvestikilbi oma kuludega ja edasi vaata ise, kuidas voolu majasse saad. Või siis arvesti jääb sisse, lased lihtsalt kilbi elektrikul korda teha, veel parem uue panna.
Toitekaabel 2x puru...ei oskagi kommenteerida - tavatingimustes see on haruldane nähtus. Eks siis kolmas kord pane kaabel korraliku kõri sisse(kollane) ning alla ja peale, kivideta liiv/muld.

[Kalvis]

Sa ei pea mingi kilbi eest maksma.
Kui EE tahab siis paigaldagu ise kilp koos arvesti ja peakaitsega õue posti otsa. See vara kuulub EE-le ja varguse pärast ära põe, kui pännu pannakse siis uue peab tarnima EE.
Liitumislepingust lähtudes kuulub sulle kaabel praegu posti otsast kuni majja. Kui sellega midagi juhtub siis selle remont on sinu taskust. Kaabli jutu koha pealt niipalju, et tööde korraldamine kui ka vastutuse tagajärjed on sinu kanda. Tarbijana on sul õigus nõuda kviitungit, kui ka töödele garantiid. Loomulikult on õigus nõuda allkirja pädevustunnistusega tööde teostajalt. Tavaliselt maksab paberitega töö rohkem, seega tellija risk.
Kui nüüd jälle kaabelt vahetad, pane toru sisse. Siis on vahetamine käkitegu ja maksab vaid uue kaabli hinna jagu. Ja järgmine kord telli tööd paberitega meestelt (koos allkirja ja kviitungiga)

[Külaline]

Te oleks pidanud ampreid suurendades ja lepingut sõlmides laskma rahulikult mõõtekilbi posti külge panna. Siis oleks see tehtud liitumistasu eest. Ja suure tõenäosusega oleks EE ka majaühenduse vajadusel uuendanud. (minul samas olukorras aastal 2000 täpselt nii läks: juurdeostetud amprite eest sain majas asuvast arvestist lahti ja uue majaühenduse kaabli) Nüüd pole tõesti enam midagi teha. EE nimetab seda mõõtepunkti ümberpaigutamiseks tarbija soovil ja küsib raha.

[Külaline]

Ja muide mida tavalises majapidamises üldse 3x32 A peale hakata ?

[mikilein]

3x32A oli EU norm, nüüd on 3x35A norm. Ikka vörgu kindluse möttes.
Eramajades elavad tavaliselt ka kaks perekonda, seda ehituse finantseerimise pärast.
Siin vastutab köige eest ainult vörguettevötja ja saadab ka oma töömehed, kelle kvaliteedile saavad nad ise kindlad olla ja vajadusel vastutusele vötta saavad. Nemad tunnevad norme, tavatarbija mitte.
Seadmeid posti otsa pandi siin 50-date keskel, 60-st kadusid postid ja köik ka majasisestus ja peakilp, peab ainult majas olema.
Siinne vörgumüüja, oli väga jahmunud, kui neilt nöu küsisin ja olukorda siin, seletasin.
Kordasid köik ühest suust, et nii ei saa olla ja pole vöimalik, et vöiksin mingi liini osa valdaja vöi vastutaja olla.

Printsiip sama, kui autosidki vaadata, tootja poolt lubatud kiirus ca. 220km/h.
Paljudes maades tohib ainult 90-130 km/h söita.

[Külaline]

Asi muutub aina segasemaks. Mis normist te räägite, liitutakse ikka vajaliku võimsuse järgi. Kas see, et 2 perekonda eleb ühes majas just väga tavaline on, ei tea. Liitumiskilbid asuvad reeglina krundi piiril, kas siis posti küljes, või maas. See et arvesti on majas on pigem erand ja pole sugugi hea (nagu selgub teie juhtumist) kuna liitumispunkt on ikkagi õhuliini mast.

[mikilein]

100% kindlalt on see 3x35A vähemasti Saksas kehtiv norm, mille vörguettevötja on kohustatud igale uuele eramule sisse panema. 10 aasta eest oli norm 3x32A
Nalja pärast kirjutan vördluseks siinse 120m2 2x eramaja jooksvad 2006 aastakulud, krunt tundub 600m2 olev vöi veidi väiksem, just sain omanikult:
100% kindlalt on see 3x35A vähemasti Saksas kehtiv norm, mille vörguettevötja on kohustatud igale uuele eramule sisse panema. 10 aasta eest oli norm 3x32A.
Nalja pärast kirjutan vördluseks siinse 120m2 2x eramaja jooksvad 2006 aastakulud, krunt tundub 600m2 olev vöi veidi väiksem, just sain omanikult:

hoone kindlustus..................225€
maamaks..............................108€
Haftpflicht kindlustus..............46€ eestik. vastet kahjuks ei tea, tegu inimestega
korstnapühkija.......................95€ (gaasiküte ja heitegaaside möötm.seadmel) Prügivedu..309€ 1 köige väiksem konteiner
Tänavapuhastus 20jm............52€
Tänava kanalis.......................96€
joogi- mustvesi....................643€
elekter...........6.445kWh......989€
gaas..............34.852kWh...1925€
-------------------------------------------------
kokku..ca.........................4.456 €

Selleks, et neid kulusid katta, on möistlik 2 perel ühes majas elada. Vanavanemad, lapsed vöi üks korrus välja üürida.
Kui veel 30 aastased majaehituse völad juurde möelda...
Tavainimeste, mitte rikkurite elu ja elamine.
Huvitav oleks teada, mis sellise maja puhul Eestis jooksvateks aastakuludeks läheb?

[Imelik]

Nagu aru saan käib jutt eramu peakaitse asukohast ja suurusest erinevates euroopa riikides. EU normide koha pealt jään vastuse võlgu
aga näiteks Saksamaal on tõesti eramute peakaitsme suurus mõnevõrra
suurem (võrreldes samasuguste majadega Eestis). Eesti oludes mängib
rolli ilmselt võrguressursi piiratus.
Eestis on võrguettevüttel tõesti kohustus tuua vool ainult krundi piirini ja
vormistada see liitumiskilbiga (kus asuvad peakaitse ja voolumõõtja).
Edasi on krundi omaniku eraasi.
Ohutuse seisukohalt on see lahendus isegi parem (harvad ei ole juhud
kui võrgumastist sinu majja jooksvat kaablit kaitseb alajaamas näiteks
100 A kaitse).
Sinu olukorra puhul oleks võrguettevõte pidanud oma kuludega vormistama korraliku liitumispunkti. Liitumispunktiks ei saa olla punkt kust
alates ei saa sina ise voolu välja-sisse lülitada. Selles osas on sul õigus.
Kahjuks on veel teisigi kodanikke samasuguse murega, kuna võrguettevõte on sõlminud nendega lepingud jõupositsioonilt.
Õiguslikku lahendit pole seni kuulnud.
Proovi küsida õiguskantsleri seisukohta.

[Imelik]

Pakun et umbes 3800 eurot. Kas võrdleme sissetulekuid ka!

[Silwer]

Huvitav oleks teada, mis sellise maja puhul Eestis jooksvateks aastakuludeks läheb?

2634,50 EUR e. 41221 EEK on siis viimase aasta kulud. Lisaks sinu arvutusele on sees ka Digi TV+internet+telefon ja valveteenuse kulud. Siiani oleme ilma üürilisteta hakkama saanud, kuigi ka 30a laen kaelas ja palgad ikka oluliselt väiksemad kui Saksas...

[Tupsik]

....Liitumispunktiks ei saa olla punkt kust
alates ei saa sina ise voolu välja-sisse lülitada. Selles osas on sul õigus.
Kahjuks on veel teisigi kodanikke samasuguse murega, kuna võrguettevõte on sõlminud nendega lepingud jõupositsioonilt.
Õiguslikku lahendit pole seni kuulnud.
Proovi küsida õiguskantsleri seisukohta.

Kahjuks on ka minul liitumispunkt posti otsas ja majja tuleb maaaluse kaabliga.

Soovisin peakaitset vahetada, EE mees juba 2x kohal käinud. Esimene kord arvas, et ikka plaanilist katkestust vaja.

Telliti siis tunnine katkestus, tuli uus mees ja nali naljaks, naabrid olid pimedas meie mitte. Ei saanud seepärast midagi teha, et voolu ei suudetud katkestada.

Järgmist külaskäiku ei tea ka vanajumal ise. Klienditeeninduse andmeil plaanilist katkestust ei ole kirjas, aga töökäsk on arvutis olemas. Hommikul helistan siis targematele.
Eelmine klienditeenindaja eelmine nädal teatasaga , et EE mees tuleb täna. Istusin nagu loll kodus, ei tulnud kedagi.

Naabrid soovisid ka peakaitset vahetada, neil nüüd lubatud aeg ka ammu üle läinud ja ei kedagi. Vene inimesed ka, ei oska ilmselt nuriseda ja kaevata.

Küsimus aga selline, kas saaks nüüd EE lt nõuda ka kilbi postile paigutamist, et kadugu nad mul majast koos oma voolumõõtja ja programmkellaga ?

Siis saaks lihtsalt asendada ka veneaegse majakilbi tänapäevasega.

[ketas]

...

Küsimus aga selline, kas saaks nüüd EE lt nõuda ka kilbi postile paigutamist, et kadugu nad mul majast koos oma voolumõõtja ja programmkellaga ?

Siis saaks lihtsalt asendada ka veneaegse majakilbi tänapäevasega.

Mul on kaks objekti.

Ühe juures vahetati aastal 2000 õhuliinid isoleeritute vastu välja ja pandi kõigile ümbruskaudsetele majadele liitumiskilbid postidele. Taheti vist vaid ~2k teenustasu.
Väga hea, sealt saab voolu välja võtta ja rahulikult pingevabalt töötada.

Teine sai sel hetkel ära unustatud ja nüüd, 7a hiljem tahtsid nad kahjuks selle eest ~11k. See oli liiga palju ning sellepärast sai võetud vaid plommieemaldus ja arvesti vahetus (vana ei mahtunud uude kilpi sisse) mis kokku oli natuke üle 500.
Kuna voolu välja võtta ei saanud ja oleks tulnud kõrgel majaseinal pingealust tööd teha, sai siis selleks mees otsitud, kes kilbi ja kaabli vahetas. Tõsi, ise oleks paremini teinud... aga noh, elu on teatavasti ainult üks. Ja ohtlik peenike Al sisestuskaabel sai vähemalt parema vastu vahetatud.

Muidu on seal olukord sama, vahetati õhuliinid. Postile aga kilpi ei tahetud panna. Võibolla kunagi panevad. Ümbruskonnas pole seda veel kuskil tehtud.

Nii et jah, ajad on muutunud. Kui tahad ja vajalikuks pead, tee samamoodi. Ega muud üle ka ei jää. Kui sul just liigset 11k'd kuskil ei vedele.

[mikilein]

Öiguskantsler on vist päris hea vöimlaus, tänan Tupsik.
Nöuda seda kilpi ei saa, aga soovida küll, ja siis tuleb vastava hinnakirja järgi ise maksta. Mulle pakuti hinnaks ca. 2500 eek. Ei usu aga, et see selle summaga jääb. Teiseks peaksid ikka nemad selle eest hoolitsema, et ma nende vörgu ise kuskilt välja lülitada saaksin.

Tasapisi hakkan juba mötlema kilbile posti otsas. Saaks vähemalt äraoleku ajaks maja elektrist ära lahutada. Ainuke pöhjus.
Sellest öuekilbist ei pea ma muidu midagi.
Tundub, et vörguettevötjal on lihtsalt vaja oma uusi produkte müüa, müüa, müüa.
Energiaturu inspektsiooni kodulehelt lugedes tundus, et kilbid posti otsa ja vöimalikult vörgu lähedale panna, teenib ainult üht vajadust.
Nende vörgu pingete kadusid ca 10% ametlikult, mis muidu majja viimisel tekivad, tarbijatelt sisse kasseerida ei saa. Vöib see möte öige olla?
Teine aspekt on , vana pöhivara mahakandmine ja bilansis uutesse varadesse investeerimine. Jäin vist selles osas neile oma vana kilbiga ette.

El. kilp posti otsas vöimaldab varastel ka köigepealt sealt vörgu välja lülitada ja siis vabalt majja tungida.

Kas majaturvakaitse on sama el.liiniga ühenduses?
Siin olid omal ajal kindlustusseltsidel probleemid.

Vöti on küll igal omanikul olemas, aga kui kindel see lukk on?

Mis mark vöi tüüp seal posti otsas olevatel arvestitel on? Vaataks hea meelega nende tootjate lehelt enne vastavad tehnilised andmed ja lubatud töö-tingimused( välistemp. osas) järele.
Oleks kellelgi vöimalik pilte vöi andmeid netti panna?

Praegu majas oleval uuel Austria arvestil seisab töötemperatuuriks max. -17° vöi -25°, täpselt ei mäleta enam peast. Ja seda on poolelioleva ja talvelt tühjalt seisva maja puhul vähevöitu. Tariifilugemiskettad lähevad katki.
Öues oleva arvesti liikumist, tavatarbija nii sageli kontrollima ei lähe ja nii jäävad halvemal juhul köik kulud öigusega tarbija kanda. Reeglina tuleb see alles siis välja, kui tasaarvestust tehakse ja summad vöivad ülisuured olla.

[ketas]

http://www.vallin.ee/index.php?lang=est ... 1&pid=1431

Üks neist, mida EE paigaldab. Mõõtmiskindlus tagatud -40 kuni +70'C. Liikuvate osadega arvesteid enam vist ei pandagi. Tundub loogilisena ka.


Et valve ei tööta ilma vooluta? Selleks on neil akud. Voolu kadumisest saab teada anda.
Ja kui aus olla, on vaid üks hea viis varaste vastu. Et keegi elab majas kogu aeg.

[Imelik]

Vastuseks Tupsikule - Nõuda on sul täielik õigus, küsimus on selles kes ja
kui palju selle eest maksab. Minu meelest käis see initsiatiivi järgi (kui
nende initsiatiivil siis maksavad nemad , kui sinu initsiatiivil siis sina).
Aga ma võin ka eksida, las targemad kommenteerivad. Neid kaitseb
sinu praegune liitumisleping. Lihtsalt õiguslikult on imelik omada asja
(õhuliini sisend) mida sa ei saa iseseisvalt majandada.
Voolumõõtjate vastupidavus väljas ei vaja tõestamist kuna sellel on juba
pikk praktika (pealegi on nad elektroonilised). Samas ei ole ju midagi
igavest.
Korralik signalisatsioon annab sissemurdmis teate sõnumina mobiilile,
sama voolukatkestuse korral.
Päris vargakindel pole ilmselt ükski asi (samamoodi võib varas ka läbi
raiuda majja tuleva kaabli ).

[mikilein]

...Lihtsalt õiguslikult on imelik omada asja
(õhuliini sisend) mida sa ei saa iseseisvalt majandada.

Ainus koht mida ise majandada saan, on ikkagi olemasolev elktripeakilp.
Et see posti otsas peaks tingimatta olema, pole veel leidnud. Ainult sönad " soovituslik asukoht vöiks olla..."

Seadustest on lugeda:

a) "Liitumisleping on kinnisasja päraldis ja käib sellega kaasas".

b)"Liitumisleping löpeb automaatselt vörgu väljaehitamisega ja liitumistasu maksmisega".

c)"Vörgu ja elektrileping sölmitakse juba kinnistu omanikuga ja selleks pole vajaomaniku nöusolekut".

Kui punkt b) tehtud ja peakaitse, plommid, arvesti olemas, siis lülitatakse vörku ja olen vörguomaniku poolt aksepteeritud tarbijks saanud.

Selle käiguga peaks minu jaoks relevantne punkt peakilp olema, olenematta peakilbi asukohast. Ka öhuliinilt tulevad kaablid peaksid sellest momendist automaatselt vörguomanikule kuuluma.
Sisuliselt sama staatus, kui korterelamu omanikel.

[Imelik]

Saan aru mida mõtled aga olukord ongi nonsens. Lepungu järgi on sul
liitumispunkt sisendmast (sellisel juhul oleks võrguettevõtte poolt korrektne vormistada see peakaitsme ja mõõtmisseadmega), sealt
edasi kuuluks juba kogu võrk sulle. Kui liitumispunkt oleks peakilp, kuulub ju majja sisenev kaabel ja kogu kilbi sisu võrguettevõttele.
Sinu krundil asuks siis kaablikaitse vöönd millel tegevust kordineeriks
võrguettevüte ja peakilpi ei tohiks sa paigaldada ühtegi lisaseadet.
Arvan et see variant meeldiks ilmselt vähem.
Praegune olukord on lepingu järgi kummaline - Sisendmast(kuulub VÕ.ETTEV.le), sisendkaabel (kuulub sinule), peakilp (kuulub sinule),
peakaitse (kuulub VÕ.ETTEV.le kuna on ju plommitud), voolumõõtja (kuulub VÕ.ETTEV.le), ülejäänud kilbi sisu sinule. Öelge mulle kus on siin
võrkude piiritlus.
Ei oska mingit nõu anda pole jurist.

[mg3]

Mis siin kummalist ja arusaamatut on?
Võtke nüüd loogiliselt - näiteks kortermajad - pooltel on vist arvesti toas ja on otsekliendid EE-s. Kas EE peaks automaatselt siis kõikide majade elektrisüsteemi enda omaks võtma? Või siis süsteemi ümber ehitama?
Kindlasti ta võiks seda teha, kuid kas tarbijad tahavad teenus ja vahendustasu kinni maksta? Mina ei taha.
Praktikas on maakaabli defekti põhjus "kopasündroom"...ehk siis kaevamine vales kohas...ja muud mehhaanilised vigastused.
Amprite ostmine "igaksjuhuks" on muidugi puhas LOLLUS. Kuna EE on endale äärmiselt madalad kvaliteedinõuded esitanud siis ei taga mitte amprid kvaliteeti vaid asukoht võimsa trafoalajaama lähedal.

Kui sa ikka oled liini lõpus ja EE annab sellise pinge, et mootorid kärssavad ja tehnika ei lähe tööle ning laevalgustuse reguleerimine toimub koos el.pliidi tööga siis EE andis vist mingit naeruväärset kompensatsiooni, mitte ei ehita uut liini kuus trafoga. See siis mõtteaineks neile, kes leidsid ülisoodsa (suve)kodu, kuskil metsas ja kinisvaratont üritab mingit magusat ila ajada, et vähe ampreid vms...

[Imelik]

Aga näiteks toodud kortermajades ei olegi olukord normaalne.
Normaalne oleks et EE klient oleks majaühistu ja korteriomanikud maksaksid elektriarved koos üüriga ühistule, täpselt samuti nagu vee
eest.
Näitlik juhus oli minu endaga kui ostsin korteri mille eelmine omanik oli
jäänud võrguettevõttele võlgu. Korterit ostes mind sellest ei valgustatud.
Kui läksin voolu nõudma teavitati mind võlast ja öeldi et ennem ei saa
kui võlg tasutud. Keeldusin.
Asi jõudis kohtuni kus otsustati minu kasuks kuna võlg lasus eelmisel
omanikul mitte korteril. Mis edasi sai ei tea aga mina sain voolu korterisse.
Sama jama on kaabeldusega. Kui näiteks majas on mingi jama ja ühistul
napib vahendeid (või ei saada konsensust) siis kuidas kavatseb võrguettevõte täita oma kohustusi üksikute klientide ees.
Sarnaseid juhtumeid on juba esinenud.

[mikilein]

Minu loogika, ütleb küll ainus korrektselt funktsioneeriv süsteem on kui kogu maja(elamu )liin ainult elektrimüüjale kuulub koos öige peakaitsmega ja arvestiga, allapoole jaotus on omaniku oma ja tema vastutada. Kuidas vörguettevötja seda sisestust teeb on tema rida. Asi peab olema ohutu nii tarbijale kui hoonele ja ka vörguettevötjale. Enne hoone sisestust peaks olema mingi kaitse vöi vöimalus tarbimise katkestuseks ja kohalikuks väljalülitamiseks.
Mitte niisuguseks üle küla katkestusaja broneerimisega, nagu eelpool jutt oli. See on lihtsalt rahamasina käivitamine, mida siis nimetatakse klienditeeninduseks(kes nüüd omaette ettevöte on ja oma kasumi ise teeninduse pealt välja teenima peab).
Kui huvi peaks kellegi olema värskematest uudistest :http://www.konkurentsiamet.ee/public/do ... 200629.pdf

Olen selle poolt, et peakaitse ja arvesti minu majas ja kilbis on. Palju lihtsam arvestil oma silm peal hoida. Selle näitusid maksan ju mina.
Mingil juhul ei taha ma mingi liinivaldaja olla posti otsas ja eesti riigile kuuluvas öhuruumis. Ja minust olenematta äiksekahjustusi maa sees muudkui välja vahetada.

Mötlen ka variandile, et kas üürida maja teine korrus oma abikaasale eraldi korteriks. Siis kuuluksin ehk 2 korteriga elamu alla. Ja liinid lähevad siis ehk vörgu omanikule tagasi?

Majas oli elekter olemas.

Kas see LIITUMISLEPING üldsegi öige vormistus minu puhul oli, on ka juuridiliselt küsitav? Oskab keegi kommenteerida?

Ostsin ainult vörgult vastavat vörguteenust Amprite muutmise osas.

Nimi A muutus nimeks B elektrimaksuraamatu jaoks ja seda veel eraldi firmalt, nimega arveldusfirma.

[mg3]

Aga näiteks toodud kortermajades ei olegi olukord normaalne.
Normaalne oleks et EE klient oleks majaühistu ja korteriomanikud maksaksid elektriarved koos üüriga ühistule, täpselt samuti nagu vee
eest.

Aga mis vahet sul kui lõppmaksjal on?Mitte mingusugust - ainult see vahe, et EE võtaks oma arvestid ära ja SINA peaks onma raha eest vahearvesti ostma. EE see plaan kahtlemata meeldiks - pole ka vaja arvestivahetusi teha - jälle raha kokku hoitud.
Mikelini jutu peale - EE poolt juprobleemi pole - arvesti olemas ja mõõdab. Kui nendega muidugi protestida siis ütlevad, et su kilp ei vasta nende mõõtesektori nõuetele ja enne voolu ei saa ku paberi dkoora...monopoli märk...

[mikilein]

Tervel Eesti energiaturul pole mingit normaalset struktuuri ega süsteemi.
Iga allorganisatsioon lahmib oma kasumit. Miks küll TV sellistest asjadest rahva valgustamiseks, saateid ei tee, ekspertidega? Oleks suur ja huvitav tööpöld neile.
Mis korterelamutesse puutub, siis arvan, et omanikuna ühistuvorm selles el. maksu osas pole otstarbekas. Jälle üks instans vahel- lisa töömaht.
Siin, saksas, on samuti palju eraomandiga kortermaju. Kogu el.majandus kuulub ainult vörguomanikule. Tema kontrollib arvesteid, tehnilist seisundit, teeb süsteemi muudatusi, kui vaja. Köik see kajastub elektrihinnas ja iga korteriomanikul on ainult oma tarbijaleping .
Kui viiakse mingeid majasiseseid uuendusi läbi, nimetatakse seda maja moderniseerimiseks ja vastavalt sellele töuseb maja ekspluatatsiooni kulude hind, mille määrab kortriühistu tehtud kulutuste ja amortisatsiooni aastatega jagades(mingi %), kas siis igale korterilomanikule eraldi vöi jaotatakse üldisesse maja bilanssi. Selleks on kindlad raamatupidamise reeglid. Ja ka majaekspluatatsiooni reservfond, summaliselt kuus veidi körgem kui tavalise üürikorteri üürihind.

[mikilein]

Kuidas on reeglid, majakindlustuse ja inimeste kindlustuse osas, sellistes ühistutega kortermajades ja ilma ühistuta kotermajades?

Ema elab mul majas, kus pole korteriühistut, on vaid koreriomand.
Temal mingit kindlustust pole. Ma ei usu, et ka majal mingi erikindlustus on?

Kui näiteks naaber oma korterijuhtmeid ümber ehitab, vöi vastaval firmal teha laseb ja ikkagi juhtub mingi lühise töttu oma ja naabrite korterites pöleng ja kahjustused. Maksab siis köik kulud töid läbiviinud firma vöi selle töömees? Kui töömees ise süüdi pole, vaid önnetus on mingi sellest tööst sündinud olemasoleva kahjustuse ahelreaktsiooni pöhjusel ja töömehel polnud vöimalik seda ette näha? Tervisekahjustus naabrimehel selle töttu. Juuridiline küsimus lihtsalt?

[Imelik]

Polegi väitnud et minu pakutud variant on ainuõige. Peaks lihtsalt selgelt
piiritletud võrk olema. Aga sellega ikka oled nõus et minule kuuluv liiniosa
mida ma iseseisvalt ei saa välisvõrgust lahutada on juba ohutuse seisukohast ohtlik ja absurdne.
Kindlustuse seisukohalt on majal kindlustus ühisosale, korteriomanikel
aga eraldi kindlustus korteritele. Naljakas on ainult see et näiteks välissein
on kaetud kahekordse kindlustusega(sein ise majakindlustusega, siseviimistlus korteriomaniku kindlustusega).
Kui kortermaja ei ole moodustanud ühistut, siis minuteada on omandivormiks majaühisus.
Aga see jutt läheb juba elektrist kaugele nii et finito.